2.Välja mõista kostjalt M.T-lt elatis hageja I.I’e kasuks alates 01.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 72 senti kuus ((272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1 (4)
3.Elatis tuleb tasuda D.W arveldusarvele XXX iga kuu viimaseks kuupäevaks, selgitusega „Elatis“.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.24. novembril 2024 saabus Viru Maakohtusse I.I hagiavaldus M.T vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt keeldub lapse isa last toetamast, korduvalt on helistatud ja saadetud SMS-e, kuid kostja ignoreerib.
2.Viru Maakohtu 25.11.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagi täpsustamiseks tagasiulatuva elatise nõudmise osas, 10 päeva määruse kättesaamisest.
3.Hageja täpsustas 29.11.2024 esitatud tavalises e-kirjas, et nõuab tagasiulatuvat elatist vaid ühe kuu eest.
4.Viru Maakohus võttis 02.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse.
5.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt aadressile XXX mis on ühtlasi ka kostja registrijärgne elukoht, kuid dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela antud aadressil“. Kostjale aadressile XXX saadetud materjalid tagastati kohtule üleandmatult märkega „ei ela antud aadressil“. 06.02.2025 kell 15:17 helistades kostja telefonil XXX, teatas kostja, et pole raha ega elukohta. Kostja palus saata menetlusdokumendid e-postile, millised on talle ka samal päevalt epostile saadetud, kuid kostja ei saatnud kinnitust menetlusdokumentide kättesaamise kohta. Politseija Piirivalveameti 25.03.2025 vastuskirja kohaselt hagimaterjalide edastamise kohta kontrollis politsei aadressi XXX kuid keegi antud aadressil politseile ust ei avanud. Politseile ei ole teada M.T viibimiskoht, seega ei olnud võimalik temale hagimaterjale edasi anda. Seetõttu on kohtudokumendid kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel loetud kätte toimetatuks 11.04.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus 2 (4)
2-24-17782 hoiatas kostjat, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus ilma kohtuistungit pidamata rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
7.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.Kostjale on kohtudokumendid loetud kätte toimetatuks 11.04.2025. Kohtu määratud tähtaja jooksul, so 20 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas alates 01.11.2024. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 287.72 eurot (272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
12.TsMS § 445 lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja D.W arveldusarvele nr XXX.
MENETLUSKULUD
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 (4)
2-24-17782
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hageja seaduslikul esindajal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Sellest hoolimata jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
15.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.