Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.04.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-13792
Tsiviilasi
G.D hagi K.M vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
2589,48 eurot Hageja: G.D (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: M.L (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post xxx) Kostja: K.M (isikukood XXX; e-post xxx)
esindajad
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.09.2024 esitatud ja 17.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 16.04.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-2153 M.L (lapse eestkostja/hageja seaduslik esindaja) määratud alaealise lapse G.D (endine nimi M; hageja) eestkostjaks. Hageja elab eestkostjaga, kes hoolitseb lapse eest ning eestkostja elukohas on loodud kõik tingimused lapse heaoluks. Hageja kostjaga ei suhtle, seega ei anna kostja lapsele vahetult ülalpidamist. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42 euro, elekter 10 eurot, TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot, majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (pesemisvahendid) 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud (mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ja hageja ema tutvusid pool aastat enne abiellumist. Hageja ema ja kostja abielu tähendas ainult seda, et hageja ema sai endale uue perekonnanime. Hageja ema viibis kostja juures harva ja mingit suguelu kostja ja hageja ema vahel ei toimunud. Kostja sai asjaolust, et hageja ema X.M on rase, teada umbes kolm nädalat enne hageja sündi. Pärast sünnitust transportis kostja X.Mi ka Tallinna Perekonnaseisuametisse, et vastsündinule nime panna. Kuna X.M keeldus kostjale ütlemast kes on vastsündinu isa ja soovist X.Mit jätkuvalt aidata, nõustus kostja asjaoluga, et vastsündinu sünni tõendile kantakse isana tema nimi. Kohtu põhjendused
võtnud, jätnud isaduse vaidlustamata ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Kostja on seega PKS § 96 kohaselt kohustatud andma hagejale ülalpidamist.
ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada muid nimekirjas märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
peaks oma abikaasat ülalpidama. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et isegi juhul, kui kostja abikaasa vajaks ülalpidamist, siis tuleb PKS § 98 lg 2 kohaselt abikaasat ja alaealist last ülalpidada võrdselt. Seega tuleb kostja poolt märgitud kulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule ja muud kulud jagada kostja ja tema abikaasa vahel ehk kostja enda igakuiseid kulusid võib pidada eluliselt usutavaks ca 500 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Arvestades kostja vanust ning asjaolu, et kostja on pensionil, siis võib eeldada, et lisa sissetuleku teenimise võimalused on kostjal piiratud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja vajab oma igakuiseks toimetulekuks ka toimetulekutoetust. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti kohustus hagejat ülalpidada, tuleb kostja käsutuses olev summa pensioni summa (s.o 540,15 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 360 eurot ja hageja ülalpidamiseks 180 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 180 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 360 eurot. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud võivad igakuiselt veidi erineda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane käesoleval juhul arvestada kostjale laekuva toimetulekutoetusega, kuna antud toetus on määratud üksnes kostjale tema esmavajaduste rahuldamiseks, mitte elatise tasumiseks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 180 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.