lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-13792/19

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-13792/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-24-13792/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13792

Tsiviilasi

G.D hagi K.M vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende

2589,48 eurot Hageja: G.D (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: M.L (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post xxx) Kostja: K.M (isikukood XXX; e-post xxx)

esindajad

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K.Mlt elatis G.D kasuks alates 12.09.2024 kuni G.D täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus.
3.Elatise summad kanda iga kalendrikuu 5.ndaks kuupäevaks G.D arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „elatis“.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.09.2024 esitatud ja 17.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 16.04.2015 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-2153 M.L (lapse eestkostja/hageja seaduslik esindaja) määratud alaealise lapse G.D (endine nimi M; hageja) eestkostjaks. Hageja elab eestkostjaga, kes hoolitseb lapse eest ning eestkostja elukohas on loodud kõik tingimused lapse heaoluks. Hageja kostjaga ei suhtle, seega ei anna kostja lapsele vahetult ülalpidamist. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42 euro, elekter 10 eurot, TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot, majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (pesemisvahendid) 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud (mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Kostja ja hageja ema tutvusid pool aastat enne abiellumist. Hageja ema ja kostja abielu tähendas ainult seda, et hageja ema sai endale uue perekonnanime. Hageja ema viibis kostja juures harva ja mingit suguelu kostja ja hageja ema vahel ei toimunud. Kostja sai asjaolust, et hageja ema X.M on rase, teada umbes kolm nädalat enne hageja sündi. Pärast sünnitust transportis kostja X.Mi ka Tallinna Perekonnaseisuametisse, et vastsündinule nime panna. Kuna X.M keeldus kostjale ütlemast kes on vastsündinu isa ja soovist X.Mit jätkuvalt aidata, nõustus kostja asjaoluga, et vastsündinu sünni tõendile kantakse isana tema nimi. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanematena on sünnitunnistusele kantud X.M ja kostja (dtl 21). Kostja kajastub hageja isana ka rahvastikuregistris. Kostja on vaidlustanud hageja nõude, kuna kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Kostja on kohtule esitanud tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 11.04.2025 väljastatud ekspertiisiakti nr 25T-GL00034, mille kohaselt kostja ei saa olla hageja bioloogiline isa (dtl 110-112). PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 sätestavad, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Riigikohus on oma lahendi 2-19-1719 punktides 14 ja 15 selgitanud, et põlvnemine on perekonnaõiguslik õigussuhe, mille tekkimine ega lõppemine ei ole seotud rahvastikuregistri kandega, viimasel on üksnes tõenduslik tähendus. Suguluse aluseks oleks põlvnemine tekib põlvnemise kindlakstegemisega mõnel seaduses lubatud viisil, sh molekulaargeneetilise uuringuga tuvastatud põlvnemine on väljaspool seaduses sätestatud korda põlvnemise tuvastamise viis, millest õiguslikult põlvnemissuhet ei teki. Kohus on seisukohal, et kostja avaldatust lähtuvalt on kostja käesoleval juhul hageja isaduse omaks võtnud PKS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Seega tuleneb hageja sünniaktile märgitud kanne isaduse osas seadusest. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega lapse sünniakti tema vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on igale lapsevanemale seaduse kohaselt pandud. Kostja on käesoleval juhul ka minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks, kuna väidetavalt oli ta teadlik juba enne hageja sündi, et tema ei ole hagejat eostanud. Asjaolu, et kostja ei ole molekulaargeneetilise testi tulemuse kohaselt hagejat eostanud, ei muuda aga põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et kostja on isaduse omaks

võtnud, jätnud isaduse vaidlustamata ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Kostja on seega PKS § 96 kohaselt kohustatud andma hagejale ülalpidamist.

4.Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 848 eurot, s.h kommunaalkulud 42 euro, elekter 10 eurot, TV+ internet 10 eurot, sidekulu 24 eurot, toidukulu 250 eurot, majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (pesemisvahendid) 10 eurot, riided ja jalatsid 70 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 15 eurot, koolikohustusega seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäeva pidamine ja kingitus 25 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, taskuraha jne 80 eurot, käsipalli treening 50 eurot, pikapäevarühm 20 eurot, transpordikulu maale sõitmiseks 64 eurot, eesti keel 120 eurot, muud kulud (mööbel, tehnika, juuksur jne) 30 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h

ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada muid nimekirjas märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuväidetes märkinud, et tema sissetulekud ei võimalda teha kõrvalmakseid ning kostja omab ka ülalpeetavat, s.o kostja abikaasa Y.M. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on käesoleval ajal xx-aastane pensionär, kelle sissetulekuks on pension 540,15 eurot kuus ja toimetulekutoetus keskmiselt 237,28 eurot kuus (dtl 46-60; 65). Lisaks on kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasutud kostjale 6 kuu jooksul täiendavalt erinevaid toetuseid (s.h Tallinna linna toetused, pensionilisa toetus jms) kokku 803,80 eurot, s.o ca 134 euro kuus. Kostja on menetluses välja toonud enda ja temaga koos elava perekonnaliikme vältimatud püsikulutused ühes kuus ca 1000 euro ulatuses (dtl 67-68) ning esitanud tõendina ka üürilepingu, mille kohaselt on igakuiseks üüriks 320 eurot (dtl 69-72). Kuigi antud lepingu kohaselt kehtis üürileping kuni 30.06.2024, siis nähtub hageja pangakonto väljavõttest ka üüri tasumine jaanuaris 2025 summas 320 eurot. Samuti nähtub, et hageja on tasunud kommunaalkulusid kolmel kuul kokku 580,98 eurot, s.o keskmiselt 193,66 eurot kuus. Muude võimalike väljaminekute kohta ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud. Iseenesest on eluliselt usutavad lisaks eluasemekuludele ka nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal täiskasvanuna võimalus valida, milliseid kulusid ja millistes summades täiendavalt igakuiselt teha. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

peaks oma abikaasat ülalpidama. Kohus peab siinkohal vajalikuks ka märkida, et isegi juhul, kui kostja abikaasa vajaks ülalpidamist, siis tuleb PKS § 98 lg 2 kohaselt abikaasat ja alaealist last ülalpidada võrdselt. Seega tuleb kostja poolt märgitud kulud eluasemele, toidule, transpordile, tervishoiule ja muud kulud jagada kostja ja tema abikaasa vahel ehk kostja enda igakuiseid kulusid võib pidada eluliselt usutavaks ca 500 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on üldjuhul kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-21-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-1907 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Arvestades kostja vanust ning asjaolu, et kostja on pensionil, siis võib eeldada, et lisa sissetuleku teenimise võimalused on kostjal piiratud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kostja vajab oma igakuiseks toimetulekuks ka toimetulekutoetust. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul võimeline tasuma hagejale elatist miinimummääras kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti kohustus hagejat ülalpidada, tuleb kostja käsutuses olev summa pensioni summa (s.o 540,15 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 360 eurot ja hageja ülalpidamiseks 180 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 180 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 360 eurot. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud võivad igakuiselt veidi erineda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega õiglane käesoleval juhul arvestada kostjale laekuva toimetulekutoetusega, kuna antud toetus on määratud üksnes kostjale tema esmavajaduste rahuldamiseks, mitte elatise tasumiseks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 180 eurot.

8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 12.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele 5ndaks kuupäevaks.
9.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
10.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja