Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

1(4)

2-24-14418 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, kuna käesolevaks ajaks on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, kuid kostja abielu lahutada ei soovi. Hageja palub lahutada poolte vahel 12. novembril 2010 sõlmitud abielu. Kostja hagiavaldusele kirjalikku vastust kohtule ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil 15. aprill 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna kostja on vägivaldne hageja suhtes, perekonnas on konfliktid, hageja juba pikema aja jooksul kannatab nii moraalset kui füüsilist vägivalda. Esimene kord, kui hageja esitas avalduse lahutamiseks, oli 2019. aastal, siis anti pooltele kolm kuud aega. Kostja parandas oma käitumist ja hageja võttis dokumendid kohtust tagasi, peale seda jälle esitas ja jälle võttis tagasi. Nüüd hageja lihtsalt soovib lahutada ja ongi kõik. Hageja väitel on ta lihtsalt väsinud moraalsest alandamisest, kostja sõimab, alandab. Lisaks on veel väga palju probleeme, kostja ei taha sealt korerist välja kolida, kuid korteri laenu maksis hageja, sissemakse tegi ka hageja ja korter ostis ka hageja. Hageja leiab, et abikaasade leppimine ega abielu taastamine ei ole võimalik, kuna seda on proovitud juba mitme aasta kestel. Kui hageja võtaks avalduse tagasi, siis jälle korduks kõik uuesti, viis korda on juba nii olnud. Seega pooltele leppimiseks tähtaja andmine ei anna tulemust. Hageja palub abielu lahutada. Kostja leiab, et abielu saab taastada, kui kohus annab pooltele leppimiseks tähtaja. Kostja võtab omaks, et perekonnas tekkisid konfliktid, kuna kostjal olid probleemid. Kostja ei eita, et on hagejat löönud, selgitab, et tegi seda kogemata, lubab ennast muuta. Kostja soovib perekonda säilitada ja palub anda tähtaeg leppimiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 12. novembril 2010 Aserbaidžaani Vabariigi asutuses (Aserbaidžaani Vabariigi Hatšmazi (Xaçmaz) rajooni registreerimise osakond), dokumendi nr 629 (Azerbaidžaani Vabariigi abielutunnistuse nr AZ - I No 890543). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist 2(4)

2-24-14418 kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud, pooled elavad küll samas korteris, kuid abielulist kooselu nende vahel enam ei ole, kostja kasutab hageja vastu vägivalda. Hageja on kindel, et abielu taastamine ei ole võimalik. Kostja ei nõustu lahutamisega ja leiab, et abielu on võimalik taastada, kui kohus annaks abikaasadele leppimiseks tähtaja. Vastavalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et abikaasadele leppimiseks tähtaja andmine ei ole põhjendatud ning see ei too kaasa abikaasade lepitamist. Kohtuistungil selgus, et abikaasad on juba mitme aasta kestel proovinud omavahel leppida, et perekonda säilitada, kuid tulemusteta, pärast mõninga aja möödumist konfliktid kordusid. Kostja võttis kohtuistungil omaks hageja väited, et kostja käitus agressiivselt, kutsuti kohale politsei, kuid menetlust kostja suhtes ei alustatud. Konfliktide põhjuseks olid isiklikud probleemid. Samuti võttis kostja omaks, et konfliktid on olnud ka varem ja ta on ka varem hageja suhtes vägivalda kasutanud, kuigi seda kogemata. Samas ei osanud kostja vastata kohtule, mida ta ette võtaks, et suhteid hagejaga parandada või et mida konkreetset peaks ta tegema, et abielu taastada. Kohus leiab, et pooled on juba pikemat aega üritanud abielusuhteid normaalseks muuta, kuid tagajärjetult. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta ei soovi enam abielu jätkata, isegi kui kohus annaks leppimiseks tähtaja. Hageja on alates 2019. aastast mitmel korral esitanud avalduse abielu lahutamiseks kostja vägivaldse käitumise tõttu, kuid iga kord on kostja lubanud muutuda, ning hageja on oma avalduse tagasi võtnud. Peale avalduse tagasivõtmist on kostja vägivald mõne aja pärast jätkunud, ja nii korduvalt mitme aasta vältel. Kohus märgib, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit, abielu on pooltele vabatahtlik, mis järeldub PKS § 7 lg 2 ja lg 3, § 9 lg 1 p 3, § 10 p 3. Abielu sõlmitakse kummagi poole vaba tahte väljenduse alusel. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama. Abikaasal on abielu lahutamise avalduse esitamiseks õigus ning kohus saab avalduse rahuldada ka juhul, kui üks pool abielu lahutada ei soovi. Kohus lahutab abielu, kui üks pool seda soovib ning kui kohus tuvastab, et on täidetud PKS § 67 lg 1 sätestatud tingimused poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus, arvestades kogumis poolte esitatud väiteid, tõendeid ja seisukohti, järeldab, et abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine ei ole võimalik, poolte abielu ei ole võimalik taastada. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega, kuna poolte eelneva käitumise ja kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see tulemusi ei anna ja pooled seeläbi abielu ei taasta.

3(4)

2-24-14418 Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 12. novembril 2010 Aserbaidžaani Vabariigi asutuses (Aserbaidžaani Vabariigi Hatšmazi (Xaçmaz) rajooni registreerimise osakond), dokumendi nr 629 (Azerbaidžaani Vabariigi abielutunnistuse nr AZ - I No 890543). Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.