Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama (TsMS § 448 lg 41). Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.01.2015 suulise müügilepingu, millega kostja võttis kohustuse anda hagejale hiljemalt 2015 veebruaris üle madratsi. Hageja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksuna osa ostuhinnast, so 400 eurot. Kostja kokkulepitud tähtajaks asja üleandmise kohustust ei täitnud. Hageja andis 30.04.2015 kostjale kirjalikult täiendava tähtaja madratsi üleandmiseks 10 päeva jookul pretensiooni kättesaamisest alates. Hageja on 11.06.2015 kirjaga kostjale teatanud lepingust taganemisest ning nõudnud ettemaksu tagastamist, sest kostja viivituse tõttu omandas hageja samaväärse asja teiselt müüjalt. Hageja nõuab ettemaksu 400 eurot ja sellelt arvestatud viivise 38,55 eurot väljamõistmist kostjalt. Kostja vaidleb haginõudele vastu. Hageja valis Narvas Tempo kaubanduskeskuses asuvas kostja mööblipoes mitme tootja väljapaneku seast välja Valgevenes eritellimusel toodetava madratsi, mille tarnimine tootjalt kostja asukohta toimub üks kord kahe kuu jooksul. Kostja väitel lepingu sõlmimisel teavitas ta hagejat tarneaegadest, ühtlasi selgitades, et lähim tarnetähtaeg on veebruari lõpp või märtsi algus ning hiliseim mai algus. Madrats saabus 06.05.2015. Hageja esindajat teavitati madratsi kättesaamise võimalusest 25.05.2015 saadetud tähitud kirjaga. Hageja esindaja sai teate kätte 01.06.2015, kuid jättis asjale järele tulemata. Kohus tegi asjas otsuse lihtmenetluses 04.07.2016. Hageja lepinguline esindaja teatas 15.07.2016 soovist otsus vaidlustada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. Maakohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et poolte õigussuhe põhineb müügilepingul. VÕS § 208 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 ja 209 järgi on asja üleandmine ja ostjal omandi tekkimise võimaldamine müüja põhikohustuseks.

2/3

VÕS § 114 lg 1 esimese lause järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud; oluliseks loetakse rikkumist, kui lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (lõige 2 p 5). VÕS § 209 lg 1 esimese lause järgi , kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panama ja ostjale valmispanekust teatama. Sama lõike 2 alusel, kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asi ostjale üleantuks, kui müüja on teinud kõik vajaliku, võimaldamaks ostjal asi vastu võtta. Sama lõike 6 kohaselt, kui pooled ei ole tarbijalemüügi puhul asja üleandmise aega kindlaks määranud, peab müüja asja üleandmise kohustuse täitma viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel lepingu sõlmimisest. Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise ja kokkulepitud hinna tasumise üle. Samuti pole pooled esile toonud, et asja üleandmise kohana oleks määratud kostja asukohast erinev koht.. Kohtu arvates ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas pooled leppisid müügilepingu sõlmimisel kokku VÕS § 209 lg 6 toodust teistsuguses üleandmise tähtajas või mitte. Hageja on üheselt tõendanud, et andis kostjale täiendava asja üleandmise tähtajas, kostja pole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Pooltel on seega vaidlus kokkulepitud ajaks kostja poolt asja üleandmise kohustuse rikkumise üle. Kohus tuvastas, et hageja poolt kostjale 30.04.2015 tähtkirjana saadetud pretensioon, millega hageja andis kostjale võimaluse täita kohustus hilinenult, so täiendava 10 päeva jooksul teate kättesaamisest alates, väljastati saajale 22.05.2015 (tl 21 pöördel, 63). Seega pidi täiendava tähtaja kohaselt asi olema valmis hagejale üleandmiseks hiljemalt 01.06.2015. Vastuseks teatas kostja kirjalikult hageja esindajale 25.05.2015 valmisolekust madratsi üleandmiseks hagejale (tl 42). Hageja esindaja sai teate kätte 01.06.2015 (tl 42-43). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja samal päeval, so 11.06.2015, kirjaga teatanud kostjale lepingust taganemisest (tl 22 pöördel -24). Kostja on taganemisteate kätte saanud 27.06.2015 (tl 63). Kuivõrd eelnevast tulenevalt ei olnud tegemist VÕS § 116 lg 2 p-s 5 ettenähtud olukorraga, oli lepingust taganemine tühine. Seega VÕS § 209 lg 2 järgi võib lugeda kostja asja üleandmise kohustuse täitnuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.