2.Välja mõista J. R.ilt hageja AS Kiviõli Vesi kasuks võlgnevus perioodi jaanuar 2009. a kuni aprill 2012. a eest summas 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot 55 senti.
3.Viivise nõue perioodi 21.08.2012. a kuni 29.04.2016. a jätta rahuldamata. 3.1 Välja mõista J. R.ilt hageja OÜ Kiviõli Vesi kasuks viivis alates 29.04.2016. a 0,07% põhinõudelt (222,55 eurot) päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12,71 eurot.
4.Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 4.1 Välja mõista kostjalt J. R.ilt hageja menetluskulud summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja 11 senti. 4.2 Välja mõista hagejalt Kiviõli Vesi OÜ-lt kostja menetluskulud summas 181 (ükssada kaheksakümmend üks) eurot ja 99 senti. 4.3 Välja mõista J. R.ilt Kiviõli Vesi OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (144,11 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.OÜ Kiviõli Vesi esitas 21.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. R.ilt 578,88 euro saamiseks. Kohus tegi J. R.ile makseettepaneku, millele J. R. vastuväidet ei esitanud. Kohus tegi 18.02.2015. a maksekäsu, millele J. R. esitas määruskaebuse. Pärnu Maakohus 08.04.2016. a rahuldas J. R.i määruskaebuse, tühistas 18.02.2015. a maksekäsu ja maksekäsu kiirmenetluse nõue anti üle hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtule esitatud hagis nõuab Kiviõli Vesi OÜ J. R.ilt põhivõlga 222,55 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 209,84 eurot ning lisanduvat viivist, mis hagi esitamise ajaks ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja omandis oli korter xxx Kiviõlis. Võlgnevuse tekkimise ajal korteriühistut xxx elamus moodustatud ei olnud. Hageja varustab korterelamut veega ja haldab ühisveevärki- ja kanalisatsiooni. Kostja sõlmis hagejaga 12.12.2011. a veega varustamise ja heitevee ärajuhtimise lepingu nr 158. Hageja on igakuiselt esitanud arved, ka siis kui korteriomanikuga lepingut sõlmitud ei ole. Kostja on jätnud omapoolsed kohustused täitmata ning tasunud arveid osaliselt.
Ajavahemikul 31.01.2009 – 06.10.2014. a on hageja esitanud kostjale tasumiseks arveid 502, 40 eurot, millest kostja on tasunud 57,30 eurot. Hageja ei nõua 31.07.2013. a esitatud arve nr 439523 summas 209,21 eurot, 06.10.2014.a arve nr 449728 summas 13,34 eurot mis on viivisearved, tasumist. Seega on kostjal tasumata 222,55 eurot. J. R. esitas 21.05.2012. a hagejale avalduse, milles kohustub võlgnevuse summas 222,55 eurot tasuma nelja (4) kuu jooksul, hiljemalt 20.08.2012. a. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Hageja arvestab viivist vastavalt 12.12.2011. a sõlmitud lepingu punkt 12-le, 0,07 % päevas alates 21.05.2012. a võlatunnistuses antud kohustuse täitmise kuupäevale järgnevast päevast so 21.08.2012. a kuni maksekäsu koostamiseni 18.02.2015. a. ning alates maksekäsu määruse koostamisest kuni hagiavalduse esitamiseni: - 21.02.2012 kuni 18.02.2015. a (viivitatud päevade arv 911, viivise määr päevas 0,07%) summas 141,92 eurot; - 18.02.2015 kuni 29.04.2016. a (viivitatud päevade arv 436, viivise määr päevas 0,07%) summas 67,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 209,84 eurot. Hageja tugineb nõude alusena käsundita asjaajamist ja kohustuse rikkumist reguleerivatele sätetele (VÕS § 1018, lg 1 p 2, § 1023 lg 1 p 2 . § 619, VÕS § 76, 82, 100, 101). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista J. R.ilt välja menetluskulude katteks 280 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 180 eurot õigusabikulu.
3.Hageja kostja esitatud vastuväidetega ei nõustu ja märgib, et kostja on tasunud nii talle esitatud arveid kui ka võlgnevust, kuid maksed on toimunud erinevates summades ja ei vasta alati hageja poolt esitatud arvete suurusele. Kostja poolt on osaliselt tasumata arved: 30.09.2009. a arve nr 284469, jääk summas 210,97 eurot; 31.12.2010. a arve nr 334693, jääk summas 3,53 eurot; 31.05.2011. a arve nr 352093, jääk summas 4,15 eurot. Täies ulatuses on kostjal tasumata arved: - 30.06.2011. a arve nr 355517, summas 0,65 eurot; - 31.07.2011. a arve nr 358866, summas 0,65 eurot; - 30.09.2011. a arve nr 365521, summas 0,65 eurot; - 31.12.2012. a arve nr 375583, summas 0,65 eurot; - 29.02.2012. a arve nr 382249, summas 0,65 eurot; - 31.03.2012. a arve nr 385563, summas 0,65 eurot. Seega on kostjal võlajääk summas 222,55 eurot. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on 21.05.2012. a tunnistanud võlgnevust summas 222,55 eurot, koostades selle kohta kirjaliku avalduse. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja hagi ei tunnista kuna leiab, et tal tekkisid hagejaga võlasuhted alates lepingu sõlmimisest so 12.12.2011. a.
Kostja võõrandas korteri 27.04.2012. a ning alates 20.07.2012. a teostab xxx, Kiviõli linn elumaja haldamist ja majandamist KÜ xxx, Kiviõli. Lähtudes korteriühistuseaduse § 7 lg 3 on uus korteriomanik kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulud ja muud võõrandaja poolt tasumata maksed. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et esitatud hageja nõue ajavahemiku eest 31.01.2009 kuni 21.10.2011. a on aegunud. Hageja poolt esitatud dokumentide kohaselt moodustas 21.10.2011. a võlgnevus summas 221,55 eurot. Kostja leiab, et kuna nimetatud summa on aegunud on igati kohane jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata seoses aegumisega TsÜS § 146 lg 1 alusel. Samuti märgib kostja, et ei ole mingeid võlakirju hagejale andnud. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Arvestades hagi hinda 445,10 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hagiavalduse kohaselt on kostja J. R. jätnud tasumata abonenttasu vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eest ajavahmikus 31.01.2009 kuni 06.10.2014. a. Viidatud perioodi eest on kostjal võlg hageja ees 222,55 eurot (põhivõlg).
7.Kostja hagi ei tunnista. J. R. leiab, et nõue on aegunud. Kui kohus aegumist ei kohalda, tuleb kostja arvates hagi jätta rahuldamata, sest kostja võõrandas 2012. aastal korteri ning vastavalt korteriühistu seaduse § 7 lg 3-le on uus korteriomanik kohustatud tasuma korteriühistule majandamiskulud ja muud võõrandaja poolt tasumata maksed.
8.Hageja tugineb nõude alusena käsundita asjaamist ja lepingulist suhet reguleerivatele sätetele. Hageja esitas kohtule OÜ Kiviõli Vesi ja J. R.i vahel 12.12.2011. a sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 158 (tl 87-88). Nii lepingu sõlmimise ajal kehtinud kui hetkel kehtiva ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient eelnimetatud seaduse tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks ÜVVKS § 3 lg 1 tähenduses mõeldakse korteriomandite korral kinnistu all maatükki, mitte iga korteriomandit. ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-106-05 ja 3-2-1-25-08) Kuigi eespool viidatud seadusesätetest ja riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei saa lepingupooleks olla korteriomanik iseseisvalt, on käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud 12.12.2011. a leping ja kohus lähtub ka poolte vahel sõlmitud lepingust. Juhul kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, nagu tarbis kostja enne 12.12.2011. a sõlmitud lepingut, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, sellele
tugineb ka hageja. Seega kuulub kohaldamisele nii käsundita asjaajamist reguleerivad sätted kui ka lepingulised suhted. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
9.Kostja esitas kohtule aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143) Vastavalt TsÜS § 146 lg 1on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsüS § 147 lg 1 lg 2) Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154)
10.Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ja leiab, et nõue ei ole aegunud. Kostja on 21.05.2012. a kirjalikult võlgnevust 222,55 eurot tunnistanud, lubades võlgnevuse tasuda nelja kuu jooksul, mis on hageja arvates käsitletav nõude tunnustamisena ning aegumine on katkenud (TsÜS § 158 lg 1 ja ). Kostja väite kohaselt ei ole kostja võlgnevust 2012. aastal kirjalikult tunnistanud ega võlakirja koostanud. Kuna 21.05.2012. a kostja lahkus Kiviõlist kell 5:00 hommikul, hageja tööpäev ei olnud veel sellel ajal alanud. Kostja esitas kohtule reisikinnituse, millest nähtub, et 21.05.2012.a kella 07.30 Tallinnast väljuvale laevale on J. R.i poolt tehtud broneering (tl 187188). Kohus selgitab, et reisikinnitus näitab ainult sõidu broneeringut. Broneering ei kinnita ega tõenda reaalselt laeval viibimist. Samuti ei välista võlakirja allkirjastamist asjaolu, et kostja lahkus Kiviõlist kell 5:00 hommikul, kuna võlakirja sai ka muul viisil hagejale kätte toimetada kui isiklikult. Kohtul ei ole kahtlust, et võlakirja on allkirjastanud J. R.. Kohus nõustub hagejaga, et 21.05.2012. a avalduses (võlakirjas) võlgnevuse 222,55 eurot tunnistamisega, katkes aegumise tähtaeg. Kostja on tasunud 11.02.2012. a hagejale arve nr 127459, järelikult nõue ei ole aegunud. Kostja viide korteriühistuseadusele, et korteriomandi võõrandamisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja tasumata jäänud majandamiskulud ja muude maksete eest, ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole korteriühistu nõudega. Hageja nõue põhineb kuni 30.04.2012. a esitatud arvetel. Kostja on 27.04.2012. a sõlminud korteriomandaja N. K.ga Jõhvi notari Oksana Bauer-Karle juures korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepingu punkt 2.2.5 kohaselt, võõrandaja kohustub nimetatud võlgnevused tasuma võlausaldajatele ise, OÜ Kiviõli Vesi ees -222,55 eurot.
Seega kostja viide, et tasumata maksete kohustus lasub uuel korteriomandajal, on kohatu, kuna korteriomandaja on ka kostja elukaaslane.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § kohaselt, määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Hageja pidi käesoleval juhul tõendama millises ulatuses on kostjale teenust osutatud ehk kui palju on kostja mingi ajavahemiku jooksul hageja osutatud teenust tarbinud (kogus), millise tariifi alusel, maksumus ja millises osas on kohustus täitmata. Hageja on esitanud kohtule arvelduste tabeli (tl 95-97) ja 2007 kuni 30.04.2012. aastal esitatud arved (tl 136-178). Hageja nõuab võlgnevust perioodil alates 30.01.2009 kuni 30.04.2012. a, nimetatud perioodil on hageja esitanud kostjale arved (tl 145-178). Hageja poolt esitatud arvetelt on välja toodud arvestuse, tariif , kogus, mõõtühik. Arvetest nähtub, millise tariifiga ja millises koguses osutas ja arvestas hageja kostjale teenust. Tõendatud on hageja nõue summas 222,55 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust alates 2009. aastast kuni 30.04.2012. a. Kokku on kostja võlgnevus esitatud arvetele perioodi eest 2009. a jaanuar kuni aprill 2012. a 222,55 eurot.
12.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada kostja võlgnevus summas 222,55 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (so käesoleval juhul AS Kiviõli Soojus) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
14.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 12. kohaselt on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbijalt viivist 0,07% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab kostjalt viivist lepingujärgse viivisemääraga 0,07% alates 21.08.2012. a kuni maksekäsu koostamiseni so 18.02.2015 ning alates maksekäsust kuni hagiavalduse esitamiseni so 29.04.2016. a (tl 83). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust.
15.Hageja nõuab viivist kokku 209,84 eurot, alates 21.08.2012 kuni 29.04.2016. a (1 347 päeva).
Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste/arvete seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine (2 aastat) oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14). Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kohus leiab, et viivise nõue on hea usu põhimõtte vastane arvestades hageja poolset aastatepikkust viivitamist.
16.Kohus jätab viivise nõue alates 21.08.2012 kuni 29.04.2016. a rahuldamata.
17.Hageja nõuab kostjalt viivist ka TsMS § 367 alusel. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise alates 29.04.2016.a 0,07% päevas põhinõudelt 222,55 eurolt kuni põhinõude kohase täitmiseni kuid mitte rohkem kui 12,71 eurot. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367.
18.Arvestades hagihinda lahendas kohus hagi lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
20.Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 405 eurot (õigusabikulud). Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 280 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 180 eurot). Kohus rahuldab hagi osaliselt 51,47% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud hagi rahuldatud osas 51,47 % kostja kanda summas 144,11 eurot.
Kostja menetluskulud hagi rahuldamata osas 48,53% jäävad hageja kanda summas 181,99 eurot. Kohus ei arvesta kostja menetluskulu hulka menetluskulude nimekirja koostamise tasu.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.