Elisa Eesti AS hagi Y.X-i vastu 898 euro 99 sendi ja viiviste saamiseks
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post XXX) Kostja Y.X (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Elisa Eesti AS 27.02.2025 hagi Y.X-i vastu 898 euro 99 sendi ja viiviste saamiseks menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule.
2.Jätta Elisa Eesti AS menetluskulud tema enda kanda ning Y.X-i menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva määruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
Elisa Eesti AS (hageja) esitas 11.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.X-i (kostja) vastu 1183 euro 77 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.10.2024 kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 15.01.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle Tartu Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, sest tal ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tõi välja, et ta proovis kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmiselt: 15.10.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 18.10.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 23.10.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 28.10.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 12.11.2024 aadressil xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tagastatud - muu põhjus
12.11.2024 saadetud teavitus e-posti aadressidel XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus, XXX – puudub vastus.
Kohus märkis, et kostja isa on varasemas menetluses kinnitanud, et kostja on xxxx. Seisuga 11.11.2024 on kostja aadress xxxx rahvastikuregistri andmetel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tagastati dokumendid märkega „aadress ei ole korrektne“. Kostja õde on 07.01.2025 kinnitanud, et võlgnik on välismaal, täpset asukohta ei tea, kuid xxxx ei ole.
3.Tartu Maakohus jättis 03.02.2025 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis. Sealjuures selgitas kohus, et hageja peab märkima kostja aadressi või tooma välja, mida ta on kostja andmete teada saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.
3.1.Hageja esitas 27.02.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 898 eurot 99 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 290 eurot 42 senti ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena 638 eurot, millest 280 eurot oli riigilõiv ja 358 eurot õigusabikulud. Pooled sõlmisid 10.06.2023 telefoni Apple iPhone 13 256GB ostmiseks osamaksetega müügilepingu nr 15295056 (leping), mille järgi oli osamaksete suurus 899 eurot, tasumisperiood 36 kuud ning osamakse suurus 24 eurot 972 senti. Kuivõrd kostja makseid ei tasunud, ütles hageja 23.09.2023 lepingu üles. Tegemist oli osamaksetega müügilepinguga, mille kostja sõlmis tarbijana.
3.2.Hageja selgitas hagiavalduses, et on 22.11.2024 kontrollinud rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta ning teada saanud, et kostja elukohaks on märgitud aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxx ning lisa-aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja leidis, et ta võib esitada TsMS § 79 lg 2 kohaselt hageja vastu hagi tema viimase teadaoleva elukoha järgi, sest kostja elukoht ei ole teada. Hageja leidis lisaks, et hagi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) art 5 lg 1 ja art 17 p 1 alapunkti b kohaselt esitada ka Harju Maakohtusse.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2 kohaselt keelduda, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus leiab, et kuivõrd kostja elukoha aadress rahvastikuregistri kohaselt on xxxx, esineb välismaine element ning kohtualluvust tuleb kontrollida Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) kohaselt.
5.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohtualluvust kontrollida määruse art 17 lg 1 kohaselt, lähtudes määruse neljandas jaos sätestatust, sest kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil. Määruse art 18 lg 2 kohaselt võib tarbija vastu üldreeglina menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik viibimiskoht. Erandiks on kohtualluvuse kokkulepped, mis on art 19 kohaselt lubatud vaid piiratud juhtudel. Hageja ei ole tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Võlausaldaja on küll üldtingimuste p-s 9.3 kohtualluvust eraldi reguleerinud, kuid 2
mitte tarbijalepingute puhul. Võlausaldaja üldtingimuste p 9.3 kohaselt lahendatakse vaidlused tarbijaga tarbija elukohajärgses kohtus.
6.Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvus kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab.
6.1.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja elukoha kohta erinevaid andmeid, kuid neist ei nähtu, et kostja harilik viibimiskoht oleks Eestis ega ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Hageja on märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostja elukoht on xxxxx aadressil xxxxxxxxxxx–xx. Hageja märkis hagiavalduses, et kostjal on rahvastikuregistri andmetel elukoht xxxx, xxxxx aadressil xxxxxxxxxxx ning lisa-aadress Eestis, xxxxx linnas aadressil xxxxxxxxxxx–xx.
6.2.Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel on tsiviilasjas nr 2-25-237 tehtud kostja kohta 20.01.2025 päring xxxx rahvastikuregistrisse, milles on märgitud kostja elukohana aadress xxxx xxxxx. Maksekäsu kiirmenetluses on püütud kostjale makseettepanekut kätte toimetada ka xxxxxxx aadressil xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 29.01.2016 xxxx xxxx linnas aadressil xxxxxxxxxx ning lisa-aadress alates 14.04.2021 xxxxx linnas xxxxxxxxxxx-xx.
6.3.Kõige värskemate andmete kohaselt on kostja harilik viibimiskoht aga xxxxxxxx. Kohus on tsiviilasjas nr 2-25-237 saanud 28.02.2025 saanud kostjaga telefoni teel kontakti. Vestluse käigus on kostja avaldanud, et ta ei ela viimased 1,5 aastat Eestis, vaid elab hetkel xxxxxxxx. Kostja ei soovinud enda täpset elukoha aadressi xxxxxxxx täpsustada (03.03.2025 telefonogramm tsiviilasjas nr 2-25-237). Kohus leiab, et eeltoodud andmetest nähtuvalt puudub kostjal Eestis harilik viibimiskoht ning määruse art 18 lg 2 kohaselt puudub Eestil kohtualluvus.
7.Kohus lisab, et Eestil ei ole kohtuasja materjalidest nähtuvalt kohtualluvust ka Euroopa Kohtu praktikas välja kujunenud erandi järgi. Samuti ei võimaldaks erand ka juhul, kui see kohalduks, pöörduda kostja vastu kohtusse Eestis.
7.1.Euroopa Kohus on leidnud, et kui kohus ei suuda tuvastada, et tarbijast kostja elukoht oleks üheski liikmesriigis, võib kohtualluvuse määramisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast elukohast, kui tarbija loobus oma elukohast enne tema vastu hagi esitamist (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. aasta otsus C-327/10, Hypoteční banka a.s. vs U. M. L., p-d 39–45). Sama seisukohta on kinnitanud Riigikohus, tuues välja, et see on asjakohane ka muude kui kinnisvara tagatisel võetud pikaajaliste laenude puhul (RKTKm 31.03.2015 3-2-1179-14, p 13).
7.2.Kohus leiab, et Euroopa Kohtu praktikas väljendatud seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased, sest tegemist ei ole olukorraga, kus kohus ei suuda määruse art 62 lg 2 mõttes tuvastada, et tarbijast kostja elukoht oleks üheski liikmesriigis ning kostja oleks loobunud oma elukohast enne tema vastu hagi esitamist.
7.3.Lisaks ei oleks ka selle erandi järgi võimalik pöörduda kostja vastu kohtusse Eestis. Kostja viimane teadaolev elukoht ei olnud mitte Eestis vaid xxxx xxxxx. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et tema elukoht on xxxxxxxx, ei saa määruse art 18 lg 2 kohaselt esitada tarbijast kostja vastu hagi Eesti kohtusse.
3
8.Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus jätab hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja enda kanda ning kostja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.