Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

2-15-109061 Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 31. mai 2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-109061 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Vastavalt TsMS § 444 lg 2, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus täiendab Viru Maakohtu 31. mai 2016 kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-15-109061 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 31. mai 2016 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-15-109061 osa. 2(5)

2-15-109061

ASJAOLUD

Eelnev menetlus Hagi esitati kohtule 03. juulil 2015. Tsiviilasja menetles kuni 06. detsembrini 2015 Narva kohtumaja kohtunik Johannes Külaots. Seoses kohtuniku ametist vabastamisega menetleb tsiviilasja alates 07. detsembrist 2015 Narva kohtumaja kohtunik Aarne Lõhmus. Hageja väited Hageja ja kostja sõlmisid augustis 2013 suulise lepingu maakleri teenuse osutamiseks kostjale kostja korteriomandi müümiseks. Pooled leppisid kokku tasu maakleri teenuse eest 1500 eurot. Hageja leidis juunis 2014 ostja kostja korteriomandile ning juulis 2014 käisid ostja ja maakler korteriomandit vaatamas. Ostja avaldas soovi koheselt sõlmida korteriomandi ostu-müügi tehing, kuid hageja ei nõustunud, kuna hageja ei olnud selleks ajaks leidnud endale uut elamispinda. Kostja müüs enda korteriomandi 2015. aastal samale isikule, keda maakler oli talle juunis 2014 tutvustanud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks maakleri teenuse lepingu tasu 1500 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli üldse leping sõlmitud. Samuti ei ole tõendatud tasu suurus. Kohtuistungil selgitas kostja, et leping oli küll sõlmitud hagiavalduses märgitud ajal, kuid kuna kostja ütles lepingu üles, ei pea kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasuma. Kostja selgitab, et tehing jäi 2014. aasta juulis sõlmimata seetõttu, et kostjal puudus võimalus koheselt osta uut korterit. kostja ei eita, et müüs korteri samale isikule, keda talle tutvustas maakler. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks maakleri teenuse lepingu tasu 1500 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel oli 2013. aasta augustis sõlmitud suuline leping maakleri teenuse osutamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). 3(5)

2-15-109061 Vastavalt VÕS § 664 lg 1 on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ning vastavalt lg 3, maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist. Hageja väited on tõendatud kinnisvara portaali väljavõtetega (t.l.-27-37,86), telefonikõnede salvestuse ärakirjadega (t.l.-38-40,44,82-83 tõlge t.l.-41-42,45,84-85), seletuskirjadega (t.l.-50,52, tõlge t.l.-51,54). Kohus järeldab, et hageja korteriomandi müügitehing jäi tegemata kostjast tuleneval põhjusel, kuna kostjal ei olnud 2014. aasta juulis võimalik osta koheselt uut korterit. Hageja oli leidnud kostjale korteriomandi ostja, keda maakler ka tutvustas kostjale, ja seega jäi hagejal maaklerlepingust tulenev kohustus täitmata kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt maakleri tasu. Kostja vastuväide, et kostja taganes hagejaga sõlmitud lepingust, ei ole põhjendatud ega mõjuta hageja õigust saada lepingust tulenevat tasu. Kohus leiab, et VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1500 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 1500 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kohus leiab, et hagihind moodustab 1500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 4(5)

2-15-109061 seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabi kulud 2050,79 eurot. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Hageja on riigilõivu tasunud summas 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hageja menetluskulud riigilõivu osas vajalikud ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus arvestades tsiviilasja keerukust ja kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu, leiab, et hageja esindaja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja esitatud arvel nr 20151183 (t.l.-117) märgitud õigusabi kuludest on põhjendatud ja vajalikud maksekäsu kiirmenetluse õigusabi kulud 20 euro ulatuses (TsMS § 4842). Hagi koostamine on põhjendatud 2 tunni ja 53 minuti osas, tõlkekulud ei kuulu hüvitamisele. Seega on arvel nr 20151183 (t.l.-117) märgitud õigusabi kuludest on põhjendatud 346 euro ulatuses. Hageja esitatud arvel nr 20151498 (t.l.-118) märgitud õigusabi kuludest on põhjendatud ja vajalik 13. oktoobri 2015 vastuse koostamine 1 tundi, kuna hageja seisukoht kostja vastusele ei sisalda uusi seisukohti, tõlkekulud ei kuulu hüvitamisele. Seega on arvel nr 20151498 (t.l.-118) märgitud õigusabi kuludest põhjendatud 120 euro ulatuses. Hageja esitatud arvel nr 20160690 (t.l.-119) märgitud õigusabi kuludest on põhjendatud ja vajalik 11. mail 2016 kohtuistungil osalemine 1 tund 45 minutit, sõidukulu ei kuulu hüvitamisele. Seega on arvel nr 20160690 (t.l.-119) märgitud õigusabi kuludest põhjendatud 270 euro ulatuses. Kohus leiab, et kokku on hageja õigusabi kulud põhjendatud ja vajalikud 736 euro ulatuses, koos käibemaksuga 875,20 eurot. Kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 1195,20 eurot (320+875,2) Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 1195,20 eurot. Viru Maakohtu 08. juuni 2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-6460 oli kostjale antud riigi õigusabi (RÕA). Viru Maakohtu 06. oktoobri 2015 ja 31. mai 2016 kohtumäärusega määras kohus RÕA tasu ja kulutuste hüvitise suuruseks kokku 384 eurot. Kohus vabastab TsMS § 190 lg 7 alusel kostja menetluskulude, 348 euro RÕA kulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna kostjale oli antud RÕA ilma hüvitamiskohustuseta. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.