(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-3164
Kohtuasi
I.M-i ja R.P hagi Q.H ja K.Q vastu nõude tunnustamiseks K.Q pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: I.M (isikukood XXX) Hageja II: R.P (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Kostja I: Q.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja II: K.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus on viidanud võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 viide „võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1“ viitega „võlaõigusseaduse § 113 lõikele 1“.
2.Parandada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus on viidanud „otsusele“. Asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 viited „otsusele“ viitega „määrusele“.
3.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2023 määrus resolutsiooni p 6 osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata Q.H-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 265,2 euro (sh käibemaks) ulatuses ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 624 euro (sh käibemaks) ulatuses; resolutsiooni p 7 osas, milles maakohus jättis I.M-ilt Q.H kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise
2-21-3164 42,12 euro ulatuses ja R.P-lt Q.H kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 42,12 euro ulatuses; resolutsiooni p 8 osas, milles maakohus jättis rahuldamata Q.H avalduse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 eurot ületavas osas, ning resolutsiooni p 9 osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel Q.H-lt välja I.M-i kasuks menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas ja R.P kasuks menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas.
4.Tühistada Harju Maakohtu 21.09.2023 määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9 osas, milles maakohus märkis hagejad solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning teha viidatud resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märkida, et kumbki hageja osales menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
6.1.Rahuldada I.M-i ja R.P avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
6.2.Määrata kindlaks I.M-i ja R.P hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus kokku 1890 eurot, so õigusabikulud maakohtu menetluses 1350 eurot (sh käibemaks) ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 540 eurot (sh käibemaks).
6.3.Välja mõista Q.H-lt I.M-i kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 715,5 eurot ja R.P kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 715,5 eurot.
6.4.Välja mõista I.M K.Q kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 81 eurot ja R.P kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 81 eurot.
6.6.Määrata kindlaks Q.H hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus kokku 3289,2 eurot, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1045,2 eurot (sh käibemaks), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 1404 eurot (sh käibemaks).
6.7.Välja mõista I.M-ilt Q.H kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 160,62 eurot ja R.P-lt Q.H kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 160,62 eurot.
6.8.Jätta rahuldamata Q.H avaldus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 euro ulatuses.
6.9.Tasaarvestada I.M-i ja R.P ning Q.H vastastikused määrusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Q.H-lt välja I.M-i kasuks menetluskulud 554,88 eurot ja R.P kasuks menetluskulud 554,88 eurot.
6.10.Määrata kindlaks, et K.Q-l menetluskulud puuduvad.
6.11.Välja mõista Q.H-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 408 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
6.12.Kohustada Q.H tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulult 408 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.
6.13.Välja mõista K.Q-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 72 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt määruse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
2
2-21-3164
6.14.Kohustada K.Q-d tasuma Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulult 72 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni.
7.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli I.M-i (hageja I) ja R.P (hageja II, edaspidi koos hagejad) hagi Q.H (kostja I) ja K.Q (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja II pankrotimenetluses.
2.Maakohus rahuldas 07.01.2022 otsusega hagi, jättis hagejate menetluskulud kostja I kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda, lisaks mõistis kohus kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 600 eurot, mille tasumisest olid hagejad hagi esitamisel vabastatud. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2022 otsusega (edaspidi ringkonnakohtu otsus) maakohtu 07.01.2022 otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jättis hagejate kulud maakohtus 20% ulatuses nende endi kanda ja 80% ulatuses kostjate kanda selliselt, et 85% sellest jääb kostja I ja 15% kostja II kanda, kostja I menetluskuludest 20% võrdsetes osades hagejate kanda ja kostja II menetluskulud tema enda kanda, hagejate apellatsioonimenetluse kuludest jättis ringkonnakohus 5% nende endi kanda ja 95% kostja I kanda, kostja I apellatsioonimenetluse kuludest 95% tema enda ja 5% võrdsetes osades hagejate kanda ning kostja II apellatsioonimenetluse kuludest 95% kostja I ja 5% võrdsetes osades hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 13.03.2023.
4.Hagejad esitasid 07.12.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati hagejatele õigusabi ajakuluga 7,5 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga 150 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 1350 eurot. Hagejate lepingulise esindaja õigusabitoimingud maakohtus olid järgmised: materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 3 tundi; konsultatsioon ja suhtlus hagejaga 0,75 tundi; 26.05.2021 kostja vastusega tutvumine 0,25 tundi; hageja 08.06.2021 vastuse koostamine 1 tund; kostja 22.06.2021 vastusega tutvumine 0,25 tundi; hageja 22.06.2021 vastuse koostamine 1,25 tundi ja kohtuistungiks valmistamine ja osalemine 07.12.2021 1 tund.
3
2-21-3164 Hagejad esitasid 07.09.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati hagejatele apellatsioonimenetluses õigusabi ajakuluga 3 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga 150 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 540 eurot. Hagejate lepingulise esindaja õigusabitoimingud ringkonnakohtus olid järgmised: kohtuotsusega tutvumine 0,125 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 0,125 tundi; 09.03.2022 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 1,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi ja kohtuistungiks valmistamine ja osalemine 07.09.2022, 1 tund.
5.Kostja I leidis 10.12.2021 seisukohas, et hagejate menetluskulude nimekirjast ei selgunud, milles seisnes esindaja vajadus pärast hagiavalduse esitamist hagejaga suhelda ja hagejat konsulteerida. Arvestades, et hagejate menetluskulude nimekirja alusel ei olnud tuvastatav õigusabi osutamise aeg, ei olnud toimingute põhjendatus ja vajalikkus kontrollitav. Samuti oli ebausutav, et hagejatel, kellel puudus tulenevalt majanduslikust olukorras võimalus tasuda hagi esitamisel isegi riigilõivu, on sõlminud neid esindava advokaadiga õigusabilepingu keskmisest kõrgema tunnitasuga 180 eurot. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas ise, et hagejatel puuduvad selliste kulutuste tegemiseks majanduslikud võimalused. Järelikult oli eluliselt ebausutav, et hagejad olid menetluskulude nimekirjas näidatud kulutusi ka tegelikult kandnud.
6.Kostja I esitas 07.12.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati kostjale I maakohtus õigusabi ajakuluga 9,2 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 1435,20 eurot. Kostja I palus väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestada viivist seaduses sätestatud määras arvates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest. Kostja I lepingulise esindaja õigusabitoimingud maakohtus olid järgmised: 24.05.2021 tutvumine hagiavalduse ja algdokumentidega, nõupidamine kliendiga menetluslike perspektiivide osas 1,8 tundi; 26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamine ning edastamine kohtule 2,2 tundi; 22.06.2021 sisulise hagivastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule 2,5 tundi; 07.12.2021 hageja 22.09.2021 menetlusdokumendi sisuline analüüs, valmistumine kohtuistungiks, menetluskulude nimekirja koostamine 1,7 tundi ja 07.12.2021 kliendi esindamine kohtuistungil 1 tund. Kostja I esitas 15.09.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati kostjale I apellatsioonimenetluses õigusabi ajakuluga 13,1 tundi ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuga 130 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 2043,6 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 840 eurot. Järelikult olid kostja I menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 2883,6 eurot. Kostja I palus väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestada viivist seaduses sätestatud määras arvates menetluskulusid kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest. Kostja I lepingulise esindaja õigusabitoimingud ringkonnakohtus olid järgmised: 10.01.2022 maakohtu otsuse analüüs, seisukohad edasise menetlusliku perspektiivi suhtes kliendile 1,3 tundi; 07.02.2022 apellatsioonkaebuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ning esitamine kohtule 4,2 tundi; 07.09.2022 valmistumine kohtuistungiks ja kliendi esindajana istungil osalemine 2,5 tundi; 08.09.2022 varasema kohtupraktika analüüs, vastuväite koostamine kohtu tegevusele, kooskõlastamine kliendiga ning esitamine kohtule 2,3 tundi ning 07.12.2021 seisukoha koostamine ja esitamine hagejate esitatud täiendavate tõendite ja asjaolude suhtes, menetluskulude nimekirja koostamine 2,8 tundi.
7.Kostja II kohtumenetlustes ei osalenud, menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. 4
2-21-3164
8.Hagejad märkisid 16.09.2022 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et suur osa kostja I menetluskulust on põhjendamatu. Kostja I ei esitanud menetluskulu nimekirja arusaadavalt ja jälgitavalt ning oli selgusetu, millise hinnaga teenust osutati. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 21.09.2023 määrusega hagejate avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, määras hagejatele hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1890 eurot, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1350 eurot (sh käibemaks) ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 540 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistis kostjalt I hagejate kasuks välja menetluskulud 1431 eurot. Kohus mõistis kostjalt II hagejate kasuks välja menetluskulud 162 eurot. Maakohus rahuldas kostja I avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2400 eurot, so õigusabikulud maakohtu menetluses 780 eurot (sh käibemaks), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 780 eurot (sh käibemaks). Kohus mõistis hagejatelt välja kostja I menetluskulu 237 eurot (sh käibemaks). Kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1918,80 euro ulatuses. Maakohus tasaarvestas hagejate ning kostja I vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I välja hagejate menetluskulud 1194 eurot. Maakohus määras kindlaks, et kostjal II menetluskulud puudusid. Maakohus mõistis kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 408 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus kohustas kostjat I tasuma Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulult 408 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni. Maakohus mõistis kostjalt II välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 72 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus kohustas kostjat II tasuma Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulult 72 eurot riigituludesse viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni tasumiseni. Maakohus vabastas kummagi hageja riigilõivu 60 euro riigituludesse tasumise kohustusest.
9.1.Maakohus leidis, et hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus oli 7,5 tundi ning ringkonnakohtus 3 tundi. Hagejate vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks oli mõistlik ja põhjendatud. Hagejad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks hagejate menetluskulude rahalise suuruse kokku 1890 eurot, so õigusabikulud maakohtu menetluses 1350 eurot (sh käibemaks) ning õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 540 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd ringkonnakohus jättis 10.10.2022 otsusega hagejate kulud maakohtus 20% ulatuses nende endi kanda ja 80% ulatuses kostjate kanda selliselt, et 85% 5
2-21-3164 sellest jääb kostja I kanda ja 15% kostja II kanda ning hagejate apellatsioonimenetluse kuludest 5% nende endi kanda ja 95% kostja I kanda, siis tuli hagejate kasuks kostjalt I välja mõista 1431 eurot ning kostjalt II 162 eurot.
9.2.Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulus rahuldamisele osaliselt.
9.2.1.Kohtu hinnangul oli põhjendamatu 26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamise ning kohtule esitamise ajakulu 2,2 tundi. Maakohus jättis 14.06.2021 määrusega kostja I taotluse hagejate kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata.
9.2.2.Kohus ei pidanud põhjendatuks 22.06.2021 sisulise hagivastuse koostamise, kliendiga kooskõlastamise ning kohtule edastamise ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Arvestades 22.06.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui kokku 1,5 tunni ulatuses.
9.2.3.Kohus ei pidanud põhjendatuks 07.12.2021 hageja 22.09.2021 menetlusdokumendi sisulise analüüsi, kohtuistungiks valmistumise ning menetluskulude nimekirja koostamise ning kohtuistungil osalemise ajakulu kokku 1 tunni ulatuses. Arvestades hageja 22.09.2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning et 07.12.2021 kohtuistung kestis istungi protokolli järgi vähem kui 25 minutit, oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui kokku 1,7 tunni ulatuses.
9.2.4.Kohus ei pidanud põhjendatuks maakohtu otsuse analüüsi, edasise menetlusliku perspektiivi seisukohtade, apellatsioonkaebuse koostamise, kliendiga kooskõlastamise ja kohtule esitamise ning 07.09.2022 istungiks valmistumise ja ringkonnakohtus istungil osalemise ajakulu kokku 4 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, seda, et kostjat esindas sama esindaja ka maakohtus (ja kostja II pankrotimenetluses), kes oli seega vaidluse asjaolude ja õiguslike probleemidega varasemalt tuttav ning et 07.09.2022 istung kestis protokolli järgi vähem kui 45 minutit, oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui kokku 4 tunni ulatuses.
9.2.5.Kohus ei pidanud põhjendatuks 08.09.2022 varasema kohtupraktika analüüsi, kohtu tegevusele vastuväite koostamise, kliendiga kooskõlastamise ning kohtule esitamise ajakulu. Toimiku materjalidest nähtuvalt jättis ringkonnakohus 10.10.2022 otsusega kostja I vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
9.2.6.Kohus ei pidanud põhjendatuks 07.12.2021 (ilmselt on silmas peetud 15.09.2022) hageja esitatud täiendavate tõendite ja asjaolude suhtes seisukoha koostamise ja esitamise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 1,8 tunni ulatuses. Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu oli nimetatud menetlustoimingute ajakulu põhjendatud mitte rohkem kui kokku 1 tunni ulatuses.
9.2.7.Ülejäänud kostja I esindaja toimingute ajakulu oli põhjendatud ja kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Seega oli kostja I põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu kokku 10 tundi, s.o maakohtu menetluses 5 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5 tundi.
9.2.8.Kostja I vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks oli mõistlik ja põhjendatud. Kuna kostja I ei ole käibemaksukohustuslane, siis tuli õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga. 6
2-21-3164
9.2.9.Kostja I tasus apellatsioonkaebuse esitamisel seadusega kooskõlas riigilõivu 840 eurot.
9.2.10.Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks kostja I kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse kokku 2400 eurot, s.o riigilõiv 840 eurot, õigusabikulud maakohtu menetluses 780 eurot (sh käibemaks) ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 780 eurot (sh käibemaks). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 1918,80 euro ulatuses.
9.2.11.Ringkonnakohtu otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse kohaselt tuli hagejatelt kostja I kasuks välja mõista kostja I kantud menetluskulu 237 eurot.
10.Kostja II kohtumenetluses ei osalenud ning kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.
11.Kohus tasaarvestas hagejate ja kostja I vastastikused väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt I välja menetluskulud hagejate kasuks 1194 eurot.
12.Maakohus rahuldas 15.04.2021 määrusega hagejate taotlused menetlusabi saamiseks ning vabastas mõlemad hagejad hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu 300 euro tasumisest. Vastavalt ringkonnakohtu menetluskulude jaotusele kuulus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 alusel kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv 408 eurot ning kostjalt II 72 eurot. Hagejad tuli vastavalt TsMS § 190 lg-le 7 riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Hagejad on alaealised lapsed, kellel puuduvad sissetulekud ja vara ning kes ei suuda majanduslikest põhjustest tulenevalt riigilõivu tasuda. Määruskaebus
13.Kostja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega lahendada menetluskulude kindlaksmääramine kooskõlas ringkonnakohtu 10.10.2022 menetluskulude jaotuse otsusega, põhjendatud ulatuses ning õigete isikute suhtes. Kostja I väitel väljus maakohus esmalt menetluse esemest, asudes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise kõrval lahendama ka küsimusi menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja I kantud õigusabikulud, mis seonduvad 26.05.2021 menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamisega ning 08.09.2022 vastuväite koostamisega kohtu tegevusele. Nii 26.05.2021 menetluskulude tagatise taotlus kui ka 08.09.2022 vastuväide kohtu tegevusele olid kostja I huvide kaitsmiseks vajalikud ja eesmärgipärased. Asjaolu, et kohtud jätsid vastavad taotlused rahuldamata, ei anna alust lugeda taotlustega kaasnenud kulusid põhjendamatuks. Järelikult vähendas maakohus ebaõiglaselt kostja I menetluskulude suurust 702 euro võrra. Teiseks ei ole riigilõiv, mille tasumisest hagi esitamisel hagejad vabastati, käsitatav hagejate kantud menetluskuluna. Menetluskulude jaotuse otsustas ringkonnakohus 10.10.2022 otsuses, kuid seal ringkonnakohus riigilõivusummat, mille tasumise kohustusest hagejad vabastati, pooltele hüvitamiseks ei määranud. Järelikult ei saanud maakohus enam otsustada riigilõivu, millest hagejad olid menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel vabastatud, kostjatelt riigituludesse väljamõistmist. Maakohus peab menetluskulude kindlaksmääramise otsustamisel juhinduma lõppotsuses sedastatud menetluskulude jaotusest ega saa asuda jaotuse küsimusi täiendavalt otsustama. Järelikult väljus maakohus määruse resolutsiooni
7
2-21-3164 punktides 11-16 enda pädevusest menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ja määrus kuulub ka selles osas tühistamisele. Kolmandaks ei kohelnud kohus menetluskulude kindlaksmääramisel pooli võrdselt ja vähendas kostjale I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust põhjendamatult. Maakohus luges kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks kokku üksnes 10 tundi. Kohtumenetlus toimus kahes kohtuastmes, kusjuures nii maa- kui ka ringkonnakohus pidas istungi. Ühtlasi andsid kohtud pooltele korraldusi täiendavate tõendite kogumiseks ja esitamiseks. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, ei saanud tegemist olla ka keskmisest lihtsama vaidlusega. Kostjale I osutatud õigusabiteenuse maht ei ole ülepaisutatud ega põhjendamatu. Lisaks luges kohus analoogsetes positsioonides õigusabikulu hagejate puhul põhjendatuks, kuid kostja I puhul põhjendamatuks. Neljandaks lähtus maakohus ekslikult eeldusest, et hagejad on solidaarvõlausaldajad. Hagejad ei toonud esile, kuidas kantud menetluskulud hagejate vahel jaotusid. Seda küsimust ei käsitlenud ka maakohus vaidlustatud määruses. Menetlusosaliste seisukohad
14.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning kõik menetluskulud kostja I kanda. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada resolutsiooni p 6 osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata kostjale I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 265,2 euro (sh käibemaks) ulatuses ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 624 euro (sh käibemaks) ulatuses; resolutsiooni p 7 osas, milles maakohus jättis hagejalt I kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 42,12 euro ulatuses ja hagejalt II kostja I kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise 42,12 euro ulatuses; resolutsiooni p 8 osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja I avalduse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 1029,6 eurot ületavas osas, ning resolutsiooni p 9 osas, milles maakohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt I välja hageja I kasuks menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas ja kostja II kasuks menetluskulud 554,88 eurot ületavas osas. Lisaks tühistab kohus maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9 osas, milles maakohus käsitles hagejaid solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning teeb viidatud resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märgib, et kumbki hageja osales menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Ringkonnakohus parandab määruse resolutsiooni pdes 12 ja 14 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus viitas võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1, ja asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 viited „võlaõigusseaduse § 133 lõikele 1“ viitega „võlaõigusseaduse § 113 lõikele 1“. Kohus parandab määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 ilmsed ebatäpsused, kus maakohus viitas „otsusele“ ja asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 viited „otsusele“ viitega „määrusele“. Ülejäänud osas on
8
2-21-3164 maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kostja I määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
18.Kostja I ei ole määruskaebuses väitnud, et maakohus ületas hagejate lepingulise esindaja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Küll väidab kostja I, et maakohus vähendas kostjale I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust põhjendamatult. Maakohus järeldas, et kostja I põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 10 tundi, s.o maakohtu menetluses 5 tundi ning ringkonnakohtu menetluses 5 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus on osaliselt kostja I lepingulise esindaja õigusabitoimingute ja nende ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire rikkunud. Maakohus on ülemääraselt vähendanud kostja I lepingulise esindaja ajakulu.
19.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingute ja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust maakohtu menetluses. Maakohtu hinnangul oli põhjendamatu 26.05.2021 esmase hagivastuse ja menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamise ning kohtule esitamise ajakulu 2,2 tundi põhjusel, et maakohus jättis 14.06.2021 määrusega kostja I taotluse hagejate kohustamiseks menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohtu viide TsMS § 169 lg-le 3 on ekslik. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks menetluskulude ühtse jaotamise põhimõtte osas teinud mingeid erandeid. Kostja I on õigesti esile toonud, et TsMS § 169 lg 3 on menetluskulude jaotuse otsustamise küsimus, mis siinses asjas on jõustunud ringkonnakohtu otsusega juba otsustatud ja mille üle praeguses nn jätkumenetluses, kus otsustatakse üksnes menetluskulude rahaline kindlaksmääramine, enam otsustada ei saa. Seejuures on maakohus tähelepanuta jätnud, et kostja I 26.05.2021 seisukoht sisaldas (vähemalt pooles ulatuses) ka esialgset vastust hagiavaldusele, seega mitte üksnes tagatise taotlust, mille kohus jättis rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik hinnata kostja I hagile vastuse koostamise kõigi 24.05.2021-22.06.2021 toimingute ajakulu ühiselt. Hagi ja selle lisadega tutvumiseks, mh kliendiga suhtlemiseks, menetlusliku positsiooni ülesehitamiseks, tagatise taotluse esitamiseks ja hagi vastuse koostamiseks ei saa pidada 5 tundi üleliigseks. Ülejäänud kostja I lepingulise esindaja maakohtus tehtud menetlustoimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus, arvestades eelkõige hagejate 22.09.2021 menetlusdokumendi sisu ja 07.12.2021 kohtuistungi kestust, kaalumispiire ületanud. Järelikult tuleb lugeda kostja I lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses põhjendatuks 6,7 tunni ulatuses. 9
2-21-3164
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud kaalumispiire ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu hindamisel apellatsioonimenetluses. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja 08.09.2022 varasema kohtupraktika analüüsi, kohtu tegevusele vastuväite koostamise, kliendiga kooskõlastamise ning kohtule esitamise ajakulu, sest ringkonnakohus jättis 10.10.2022 otsusega kostja I vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Siinse asja ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et ringkonnakohus oleks seoses kostja I vastuväite rahuldamata jätmisega menetluskulude ühtse jaotamise põhimõtte osas mingeid erandeid teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolel on seaduse kohaselt õigus oma menetlusliku positsiooni ja huvide kaitseks esitada vastuväide kohtu tegevusele. Üksnes asjaolu, et ringkonnakohus jättis kostja I vastuväite rahuldamata, ei muuda vastuväite koostamise ajakulu täienisti põhjendamatuks. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingud apellatsioonimenetluses ning arvestades vaidluse sisu ja mahtu, tuleb lugeda kogumis kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 9 tundi. Seejuures on põhjendatud ja vajalik apellatsioonimenetluse ajakulu maakohtu menetluse ajakulust mõnevõrra suurem põhjusel, et muu hulgas kestis ringkonnakohtu istung maakohtu istungist ajaliselt ca poole võrra kauem. Lisaks leidis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse arutamisel, et maakohus rikkus osaliselt selgitamiskohustust, mis tingis ringkonnakohtus hagejale täiendava tähtaja määramise korrigeeritud viivisearvestuse esitamiseks ning kostjale tähtaja määramise hageja täiendavate tõenditega tutvumiseks ja nendele seisukoha esitamiseks. See tähendab, et ka ringkonnakohtus jätkus menetlus osaliselt eelmenetluse staadiumis, mis tingis muu hulgas kostja täiendavate seisukohtade esitamise, seda nii 08.09.2022 ja 16.09.2022.
21.Eeltoodust tulenevalt on kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses tsiviilasjas nr 2-21-3164 kokku 15,7 tundi, mis põhjendatud ja vajaliku tunnitasu suurusega 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on 2449,2 eurot. Järelikult kuulub maakohtu määrus tühistamisele osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata kostja I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse 889,2 euro ulatuses (2449,2-1560). Kuna kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu oli ka apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 840 eurot, on kostja I põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 3289,2 eurot, s.o õigusabikulud maakohtu menetluses 1045,2 eurot (sh käibemaks), riigilõiv apellatsioonkaebuselt 840 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses 1404 eurot (sh käibemaks). Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1029,6 euro ulatuses (4318,8-3289,2).
22.Vaidlustatud määruse resolutsioonist on nähtav, et maakohus käsitas hagejaid solidaarvõlausaldajatena. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et hagejad ei olnud käesolevas asjas solidaarvõlausaldajad. Kuigi mõlema hageja hagi menetleti ühes tsiviilasjas, oli kumbki hageja esitanud kostja II, s.o hagejate isa pankrotimenetluses oma eraldi elatise tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivise nõude, millele nõuete kaitsmise koosolekul esitasid vastuväited teine võlausaldaja, s.o kostja I, ja võlgnik, s.o kostja II. Seega osales iga hageja kostjate suhtes siinses menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Seega leiab ringkonnakohus, et kostjatel tuleb hagejatele menetluskulud hüvitada võrdsetes osades. Samuti tuleb hagejatel kostjale I hüvitada kostjale I välja mõistetavad menetluskulud võrdsetes osades. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3, 4, 7 ja 9 osas, kus 10
2-21-3164 maakohus käsitas hagejaid solidaarvõlausaldajatena ja -võlgnikena ning teeb viidatud resolutsiooni punktides uued otsustused, kus märgib, et kumbki hageja osales menetluses teise poole suhtes iseseisvalt.
23.Kuivõrd ringkonnakohtu otsusega jäid kostja I menetluskulud maakohtus 20% ulatuses võrdsetes osades hagejate kanda ning ringkonnakohtus 5% ulatuses võrdsetes osades hagejate kanda, siis tuleb hagejalt I kostja I kasuks välja mõista hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 160,62 eurot ja hagejalt II kostja I kasuks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 160,62 eurot. Ringkonnakohus täpsustab ka vastavalt hagejate ja kostja I üksteise suhtes vastastiku väljamõistetavate menetluskulude osas määruse resolutsioonis märgitavaid tasaarvestatavate nõuete summasid.
24.Kostja I on määruskaebuses järgmisena arvamusel, et maakohus ei saanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise määruses otsustada riigilõivu, millest hagejad olid menetlusabi korras hagiavalduse esitamisel vabastatud, kostjatelt riigituludesse väljamõistmist. Ringkonnakohus kostjaga I ei nõustu.
24.1.TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta.
24.2.Praegusel juhul on asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi (s.o Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsus) jõustumist määranud TsMS § 177 lg 2 alusel kindlaks poolte menetluskulud ning TsMS § 179 järgi lahendanud ka menetluskulude väljamõistmise kostjatelt Eesti Vabariigi kasuks. Seejuures on Riigikohus varasemalt selgitanud, et lahendi riigi kasuks kulude väljamõistmise kohta võib teha nii enne kui ka pärast sisulise lõpplahendi jõustumist (vt RKTKm 07.10.2009 3-2-1-96-09, p 9). Kui riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahend tehakse pärast lahendi jõustumist, võib kulud määrusega välja mõista nii see kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus (vt RKPJKo 10.02.2014, 3-4-1-35-13, p 27). Seega ei ole maakohus riigilõivu kostjatelt riigituludesse väljamõistmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ka ei ole praegusel juhul möödunud TsMS § 179 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaeg määruse tegemiseks.
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p-des 12 ja 14 märkinud ebaõige viite võlaõigusseaduse paragrahvile. Viivise regulatsioon on sätestatud VÕS §-s 113, mitte §-s 133. Samuti on maakohus viidanud määruse resolutsiooni p-des 11 ja 13 valele kohtulahendi liigile, s.o otsusele. Hagita menetluses vormistatakse kohtulahendid määrustena. Ringkonnakohus saab need maakohtu ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu määruse sisu, TsMS § 447 lg 2 järgi parandada.
26.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11
2-21-3164
27.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.