Tunnustada Yi viivise nõuet Q pankrotimenetluses summas 2023 eurot ja 30 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus
1.Xi ja Yi menetluskulud jätta C kanda.
2.Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Rahuldada Xi ja Yi menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
4.Välja mõista Clt menetluskulud summas 1 350 eurot Xi ja Yi kasuks.
5.Välja mõista C’ilt Eesti Vabariigi kasuks 600 eurot (s.o. riigilõiv, mille tasumisest hagejad oli vabastatud hagi esitamisel), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. 6. Kohustada C tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 600 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni TsMS § 179 lg 9). Kohtuotsus on PankrS § 168 tähenduses täitedokument Xi nõude, summas 2 023,30 eurot, osas. Kohtuotsus on PankrS § 168 tähenduses täitedokument Yi nõude, summas 2 023,30 eurot, osas. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast jõustumist menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 4 ja 5 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 01.03.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati 19.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-11259 välja võlgniku, Q (isikukood XXX) pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Hagejad esitasid 09.12.2020 viivisenõude vastavalt summas 2524,08 eurot ja 2524,08 eurot kumbki. 29.01.2020 toimus Q võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Koosoleku protokolli kohaselt esitasid hagejate 09.12.2020 esitatud (viivise)nõudele vastuväited C ja võlgnik Q täies ulatuses.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seisuga 19.10.2020 (so pankroti väljakuulutamise seisuga) on Xi tasumata elatiselt arvestatav viivisenõue kokku 2524,08 eurot ja Yil tasumata elatiselt arvestatav viivisenõue 2524,08 eurot.
Kostja I vastus
3.Kohtule 22.06.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja I hagile vastu. Hagiavalduses ei ole hagejad esitanud arvestust selle osas, kuidas on nende poolt Q pankrotimenetluses pankrotihaldurile esitatud viivisnõue kujunenud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub, et 8. detsembril 2020.a. esitasid hagejad Q pankrotimenetluses lisaks varem esitatud põhinõuetele viivisenõuded, mis olid arvestatud eelnevalt esitatud perioodiliselt kumuleerunud põhinõuete alusel. Ekslik on hagejate väide, mille kohaselt tõendab nende nõuet pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus. Hagiavaldusele lisatud 29.01.2021.a. nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et mõlemad hagejad esitasid 03.11.2020.a. Q pankrotimenetluses põhinõude summas 14072,00 eurot. Esitatud nõuetele esitasid osaliselt vastuväite nii võlausaldajad, võlgnik kui ka pankrotihaldur. Mõlema hageja nõuet tunnustati 11280,52 euro ulatuses. Hagejad ei ole esitanud põhinõude tunnustamata osa suhtes nõude tunnustamise hagi. Seega on tuvastatud, et mõlema hageja poolt pankrotimenetluses esitatud põhinõue oli 2791,48 euro ulatuses esitatud põhjendamatult. Kuivõrd käesoleva hagi esemeks olevad viivisenõuded on arvestatud algselt haldurile esitatud põhinõuete alusel ning põhinõuded on olulises ulatuses esitatud põhjendamatult, ei saa olla põhjendatud ja õiged ka hagejate poolt põhjendamatute nõuete alusel arvestatud viivisenõuded.
4.Kostja hinnangul oleks pankrotihalduril tulnud pankrotimenetluses esitatud hagejate põhinõudeid ja põhinõuetelt arvestatud viivisenõuet käsitleda sama nõudena. Kuivõrd pankrotihaldur pani esitatud nõuded kaitsmisele eraldi nõuetena, tuli kostjal nende suhtes esitada ka eraldi vastuväited. Kostja poolt põhinõude suhtes esitatud vastuväide osutus põhjendatuks ning selle osas vaidlusi ei ole. Eelnevast tulenevalt ei saa põhjendatud ja õiged olla ka hagejate viivisenõuded. Kostja on seisukohal, et osaliselt põhjendamatult esitatud põhinõude alusel arvestatud viivisenõue on igal juhul ekslik, kuivõrd tugineb ekslikul alusel. Kostjal kui pankrotivõlausaldajal ei saa olla kohustust asuda hagejate poolt esitatud viivisenõudeid endal ümber arvestama, et välja selgitada missuguses ulatuses saaks viivisenõuet arvestada. Selleks puuduvad kostjal ka vajalikud alusandmed põhinõude kujunemise suhtes. Vastuväite esitamiseks põhjendamata nõudele piisab sellises olukorras asjaolust, et nõude alusena esitatud viivisearvestus on kahtluseta vale.
5.Käesoleval juhul puudub kostjal võimalus kohtumenetluses hagejate nõude aluseks olevat arvestust hinnata, kuivõrd seda ei ole kohtule esitatud. Kostjad selgitavad siinjuures täiendavalt, et arvestades hagejate tunnustatud põhinõuete ulatust (vastavalt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile mõlema puhul 11280,52 eurot) ei ole kehtiva materiaalõiguse põhjal võimalik, et mõlemal Hagejal sai Q pankrotimenetluse väljakuulutamise seisuga olla seadusjärgses määras (8% aastas) sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2524,08. Vastavalt PKS §-s 108 sätestatule võib elatisenõudeid esitada tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenevad 3 nõuded. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole iseenesest küll välistatud võimalus kõrvalnõude (viivisnõude) kui iseseisva nõude esitamiseks eraldi menetluses, kuid sellisel juhul kohaldatakse sellele seadusest tulenevat põhinõude aegumistähtaega. Eelnevast tulenevalt ei ole Hagejatel PKS § 108 alusel võimalik esitada põhinõudelt arvestatud viivisintressi nõuet enam kui 1 aasta eest tagasiulatuvalt arvestatuna Q pankrotimenetluse väljakuulutamise hetkest (s.o. 26.10.2020.a.). Ühe aasta ulatuses tagasiulatuvalt esitatud viivisenõue ei saa ühelgi juhul
olla suurem kui 8% põhinõudest, mis on käesoleval juhul 902,40 eurot. Arvestades põhinõude kujunemise perioodilist iseloomu, peab tegelik viivisnõue aga järelikult olema veelgi väiksem. Kostja II vastus
6.Kostja II kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostja I esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 19. oktoobri 2020. a määrusega välja Q pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Hagejad esitasid kumbki 09.12.2020. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 2 524,08 euro tunnustamiseks. Nõuded tulenevad asjaolust, et võlgnik on viivitanud elatise väljamõistmise kohtulahendite täitmisega.
9.Hagejate viivise nõuded jäid Q pankrotimenetluses tunnustamata, sest C ja võlgnik esitasid nõuetele vastuväite. C nõue summas 127 931,63 eurot ei ole Q pankrotimenetluses tunnustatud. Tsiviilasjas 2-21-3179 jättis kohus C hagi rahuldamata, otsus ei ole jõustunud. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. PankrS § 104 lg 1 kohaselt vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole määrus, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, täitedokument PankrS § 168 tähenduses, nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas.
10.Hagejate nõudeavalduse kohaselt tuleneb nende nõue asjaolust, et Q ei ole pikema aja jooksul täitnud täies ulatuses hagejate kasuks kohtulahenditega väljamõistetud elatise tasumise kohustust. Hagejad on esitanud viivisenõude kolme aasta eest, arvestades TsÜS § 157 lg 4 ja 5 sätestatut.
11.Kostja I vastuväite kohaselt ei ole kehtiva materiaalõiguse põhjal võimalik, et mõlemal hagejal sai Q pankrotimenetluse väljakuulutamise seisuga olla seadusjärgses määras (8% aastas) sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 2 524,08. Vastavalt PKS §-s 108 sätestatule võib elatisenõudeid esitada tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule aeguvad koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenevad 3 nõuded. Eelnevast tulenevalt ei ole hagejatel PKS § 108 alusel võimalik esitada põhinõudelt arvestatud viivisintressi nõuet enam kui 1 aasta eest tagasiulatuvalt arvestatuna Q pankrotimenetluse väljakuulutamise hetkest (s.o. 26.10.2020.a.).
12.Kohus kostja I vastuväidetega ei nõustu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on Q jätnud täitmata kohtulahenditest tuleneva elatise maksmise kohustuse. VÕS § 113 lg 1 ei sätesta erisust elatise maksmise kohustuse osas. Seega tuleb kohtu hinnangul ka elatise maksmise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikul arvestada võimalusega, et temalt nõutakse
viivitatud aja eest viivist. Hagejad on käesoleval juhul esitanud viivisenõude kujunemise kronoloogia viimase kolme aasta osas. Hagejad ei ole esitanud uut elatise nõuet Q vastu, seega ei kuulu kohtu hinnangul käesoleval juhul kohaldamisele kostja I poolt viidatud PkS § 108, mille kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. TsÜS 157 lg 4 kohaselt korduvate kohustuste täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks ning lg 5 kohaselt lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hagejad esitasid nõudeavalduse 09.12.2020. a, seega ei ole hagejate nõudeavalduses märgitud viivisenõuded aegunud.
13.Eeltoodu alusel on hagejate nõuded õiguslikult põhjendatud ning kumbagi hageja nõuet tuleb Q pankrotimenetluses tunnustada summas 2 023,30 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesoleva juhul takistas hagejate nõuete tunnustamist üksnes kostja I vastuväide, kostja II käesolevas menetluses hagejate nõudele vastuväiteid ei esitanud. Seega osalesid kostjad menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus hagejate menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejad olid vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kostjalt I kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 600 eurot.
15.Hagejad paluvad välja mõista õigusabikulud summas 1 350 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hagejate esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, dokumentide ja kostja vastustega tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kokku 7,5 tunni ulatuses.
16.Hagejate esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Kostja I vastuväiteid kohus põhjendatuks ei pea. Riigikohus on tsiviilasjades 3-2-1-112-01 ja 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus (TsMS § 174 lg 4). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.
17.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaadi tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot (lisandub
käibemaks) tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hagejate põhjendatud õigusabikulud kokku summas 1 350 eurot, mis tuleb kostjalt I hagejate kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022. a otsusega nr 2-21-3164.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.