2-24-142262
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.04.2025, Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-24-142262
Tsiviilasi
H.S.-i ja L.S.-i hagi H.S.-i vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: H.S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond) ja L.S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxx alevik, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), seaduslik esindaja E.R. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevik,xxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; epost: XXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht
Kostja: H.S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx, xxxxxxxxxalev, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; e-post: XXX), lepinguline esindaja Janek Ranniste
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
25.03.2025
2-24-142262 Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik H.S. ja L.S. esitasid 19.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 532 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 20.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele H.S. esitas vastuväite. 30.12.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule asja menetlemiseks hagimenetluses. Hagejad esitasid 15.01.2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes ning 21.01.2025 hagi täienduse. Hagi kohaselt maksis kostja poolte omavahelise kokkuleppe alusel elatist kuni 15.09.2024. Hagejate kulud ühes kuus on kummalgi 290 eurot. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimummääras alates 15.10.2024. Tartu Maakohtu 23.01.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu, kuna lapsed viibivad tema juures ühes kuus keskmiselt 8-9 päeva. 25.03.2025 toimunud istungil jõudsid hagejate esindaja ja kostja kokkuleppele elatise tasumiseks. Hagejate esindaja oli nõus, et kostja ei tasu tagasiulatuvat elatist, s.o elatise võlgnevust, sest hagejad on saanud elatisabi. Kostja maksab elatisabi tagasi riigile. Poolte kompromiss on protokollitud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus
2-24-142262 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.