Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Ringkonnakohus Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Tartu, 31. märts 2025 2-24-13808 M.S. hagi O.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Viru Maakohtu 6. detsembri 2024. a määrus M.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Hageja (määruskaebuse esitaja) M.S. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.S. Kostja O.K. (sünniaeg XXXXXXXXXXX)
sätete järgi Eesti kohtule. Kuna hageja on Vene kodanik, tuleb kohtualluvust hinnata Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) alusel. Kuna praegusel juhul on laps Vene kodanik, lahendatakse isaduse tuvastamine õigusabilepingu art 29 järgi vastavalt Venemaa Föderatsiooni seadusandlusele. Õigusabilepingu art 32 esimese lause järgi on artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kuna asjas tuleb kohaldada Vene seadusi, allub vaidluse lahendamine Venemaa Föderatsiooni kohtutele. Vaidlus ei allu Eesti kohtule ka õigusabilepingu art 32 teise lause järgi, sest kostja ei ela hagiavalduse järgi Eestis. Maakohus keeldus eelneva põhjal hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuivõrd hageja põlvnemine kostjast ei ole tuvastatud ning selle tuvastamine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule, on hagi elatise nõude osas õiguslikult perspektiivitu ning sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: [---]; 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); [---]. Kuna puuduvad välislepingud ja Euroopa Liidu määrused, mille alusel määrata põlvnemise tuvastamise nõude kohtualluvust, tuleb Eesti kohtul kontrollida asjas esitatud põlvnemise nõude rahvusvahelist kohtualluvust tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Rahvusvahelist kohtualluvust kontrollides tuleb seega lähtuda TsMS §-st 103. TsMS § 103 lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. TsMS § 103 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Kuna hageja elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev põlvnemisnõuet lahendama. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 sätestab, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh: a) selle riigi kohtud, kus on kostja harilik viibimiskoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku harilik viibimiskoht; [---]. Hageja ehk laps on põlvnemise tuvastamise korral ülalpidamist saama õigustatud isik. Seega on Eesti kohus pädev hageja elatise nõuet nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 3 p b alusel lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tagasi esitatud hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei lahenda hagi menetlusse võtmist, seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.