Välja mõista XXXXKÜ XXXX kasuks menetluskulud 925 (üheksasada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja on aadressil XXXXTallinn asuva korterelamu korteriomandi nr 41 omanik. Korterelamu XXXX majandamiseks on korteriomandite omanikud asutanud 1999. aastal mittetulundusühingu KÜ XXXX(hageja). Kostja on korteriühistu liige alates 26.06.2002.
2.Kostja on jätnud korteriomaniku ja korteriühistu liikmena maksmata ajavahemikul 01.01.2012 kuni 29.02.2016 korteriomandi XXXXvaldamisega ja kasutamisega seonduvalt korteriühistu poolt esitatud kommunaal- ja majandamiskulude arved kogusummas 8 957,57 eurot, millest põhivõlgnevus on 7536,39 eurot ja kõrvalnõue, s.o hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 1421,18 eurot. Kostja võlgnevuse väljavõte on koostatud alates 01.01.2007 aastast. Selleks ajahetkeks oli sissenõutavaks muutunud võlgnevus 18 291,70 krooni. Korteriühistu XXXX asutati 1999. aastal ja hageja praegusele juhatuse liikmele teadaolevalt sellist aega, kus kostja võlgu ei ole olnud, eelnevate juhatuse liikmete sõnutsi ei ole olnudki.
3.Hageja leiab, et käesoleval juhul on kostja rikkunud talle korteriühistu liikme ja XXXX kaasomanikuna kehtivatest õigusaktidest ja korteriühistu põhikirjast tulenevat majandamiskulude tasumise kohustust.
4.Aprillis 2010 on XXXX esitanud avalduse viivise arvestamise peatamiseks. Avaldus on rahuldatud tingimusel, et igakuiseid kommunaalarveid tasutakse. Samal ajal kostjaga suheldes oli kostja valmis enda võlgnevust kustutama ja siis tehti ka kokkulepe võlgnike motiveerimiseks, et igakuistest maksetest 75% läheb põhisumma katteks ja 25% viivistele.
5.Hagejale teadaolevalt ei ole kostjapoolne majandamiskulude mittemaksmine vabandatav ja kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks või annaks hagejale alust arvata, et kostjapoolne aastatepikkune süstemaatiline arvete mittetasumine oleks vääramatu jõud vms.
6.Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 lg 4). Käesoleval juhul on hageja viivise nõue summas 1 421,18 eurot.
7.Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8 957,57 eurot, millest põhivõlgnevus on 7 536,39 eurot ja viivis 1 421,18 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab hagiavaldust osaliselt. Kostja on seisukohal, et talle on esitatud erinevad võlgnevuse summad. 01.01.2007 kuni 01.06.2010 oli võlgnevuseks märgitud 63 711 krooni, 01.08.2008 seisuga oli võlg 26 865,95 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud arved ei tõenda sissenõutava võlgnevuse summat.
9.Kostjal ei ole olnud võimalik nõuet vähendada, kuna hageja on tasutud summadest maha arvestanud üksnes viivised, seega põhinõue ei ole vähenenud. 2009. aasta jooksul on ainult viiviste katteks võetud kõik laekumised alates 01.09.2009 kuni 01.03.2010 kokku summas 14 666,53 krooni. Kostjale ei ole teada asjaolu, millest tulenevalt alates aprill 2009 kuni märts 2010 on kõik kommunaalteenuste eest tasutud maksed arvestatud viivisteks.
10.Kostja on seisukohal, et tema poolt arvete tasumata jätmine on olnud põhjendatud, kuna kohtutäituri juures on täitmisel elatise nõue suure võlgnevusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista kommunaal- ja majandamiskulud summas 7 536,39 eurot ning viivise summas 1 421,18 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõuete sissnõutavaks muutumist ning põhjendatud ei ole kostja tasutud summade viiviste katteks arvestamine. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on XXXX elamut majandav korterühistu (tlk 41) ja kostja on korteriomandi asukohaga XXXX omanik (tlk 38-40).
13.Antud asjas on tegemist võlgnevuse väljanõudmise vaidlusega, mis kuulub lahendamisele korteriühistuseaduse (KÜS) sätete alusel. Tulenevalt KÜS § 2 lg-st 1 on korteriühistu eesmärk korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
14.Hageja põhikirja punkt 3.2. (1 ja 7) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse korteri üldpinna suurusest või mõõturite näitudest (tlk 43-51).
15.Hageja poolt esitatud kommunaalteenuste arvetest (tl 55-66) ja esitatud õienditest nähtuvalt (tl 52-54) on kostja võlgnevus hageja ees 8 957,57 eurot. Kostja võlgnevus on tekkinud alates 01.01.2012 algsummas 4 765,32 eurot ning kasvanud kuni 31.03.2016 8 957,57 euroni, millest põhivõlgnevus moodustab 7 536,39 eurot ja viivis 1 421,18 eurot. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule tuleb kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt kuu lõpuks (tl 55-66). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd hageja on kostjale arveid esitanud (tl 55-66), milles on märgitud kohustuse täitmise tähtaeg, puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
16.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja poolt kajastatud võlgnevus ei ole korrektne ning hageja on kostja poolt võlgnevuse tasumisel vähendanud viivisenõuet, mitte põhinõuet. Hageja on kohtule selgitanud, et alates aprillist 2010 on igakuistest maksetest 75% arvestatud põhinõude katteks ja 25% viiviste katteks, mis nähtub ka raamatupidamise õiendist (tlk 52-54). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt on kostja määranud, millise kohustuse täitmiseks on ta raha üle andnud, seega võis võlaõigusseaduse (VÕS) §
88 lg 4 kohaselt selle määrata ka hageja. Kohus selgitab, et hageja õigus kustutada kostja poolt tasutud summade arvelt esimeses järjekorras viivistevõlgnevus ning alles seejärel põhivõlgnevus, tuleneb VÕS § 88 lg-st 8, mille kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-11 kinnitanud, et intress VÕS § 88 lg 8 tähenduses tähendab ka viivist (viivitusintressi). Seega on hageja korrektselt kustutanud esmajärjekorras viivistevõlgnevust ning alles seejärel põhivõlgnevust.
17.Kohtu hinnangul on hageja kostja võla kujunemist piisavalt selgitanud ning esitanud selle tõendamiseks kommunaalteenuste arved ning raamatupidamise õiendi. Kostja ei ole kohtu ette toonud ka enda arvutuskäiku võlgnevuse osas ega vaielnud võlgnevusele kogu ulatuses vastu, vaid hoopis märkinud, et tunnistab võlgnevust osaliselt. Seoses kostja võlgnevustega enne 01.01.2012 märgib kohus, et need ei ole antud asjas tähtsust omavad, kuna hageja nõuab võlgnevust alates 01.01.2012, seega jätab kohus kostja vastuväited selles osas tähelepanuta.
18.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased ka kostja väited seoses arvete tasumata jätmisega tulenevalt asjaolust, et kohtutäituri juures on täitmisel elatise nõue, kuna kostja ei ole tõendanud endal esinevaid makseraskusi ning asjaolusid, mis välistavad hageja nõude täitmise.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 1 421,18 eurot. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt hageja poolt esitatud arvetes märgitule, tuleb kommunaalteenuste arved tasuda hiljemalt kuu lõpuks (tl 55-66), seega viivise arvestus algab järgmise kuu esimesest kuupäevast. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning hageja nõutav viivis tuleb kostjalt välja nõuda vastavalt hageja esitatud viivisearvestusele (tlk 62-63).
20.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning kostjal tuleb välja mõista 8 957,57 eurot, millest põhivõlgnevus on 7 536,39 eurot ja viivis 1 421,18 eurot.
21.TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud taotluse jätta asja juurde võtmata kostja poolt 04.07.2016 esitatud menetlusdokument ja selle lisad, kuna see on esitatud hilinemisega. Kohus on 14.06.2016 määrusega määranud pooltele lõplike seisukohtade ja tõendite esitamise tähtajaks 01.07.2016. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 04.07.2016 esitatud menetlusdokument koos lisadega tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinenult, samuti ei ole kostja esitanud mõjuvat põhjendust selle kohta, miks tal ei olnud võimalik menetlusdokumenti õigeaegselt esitada.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 425 eurot ja riigilõivu 500 eurot.
27.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 123,15 eurot ja hagiavalduse esitamisel 376,85 eurot (tlk 103-104), kokku 500 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 500 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
28.Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi (tlk 32-71) ning kostja vastusega tutvumiseks, 22.04.2015 vastulause esitamiseks 2 tundi (tlk 74-76, 84-87). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta
29.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 5 tundi ning töötunni hind 85 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 425 eurot (ilma käibemaksuta).
30.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 925 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 425 eurot ja riigilõivust 500 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).