Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Liisi Vernik 11. märts 2025, Tallinn 2-23-11565 Intrum Debt Finance Ag hagi V P vastu võla nõudes Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH100.023.266) Hageja lepinguline esindaja: C M (e-post xxx) Kostja: Kostja: V P (isikukood xxx; elukoht xxx)
2 ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.11.2023 ning 09.01.2024 on AS Julianus Portfolio (reg. nr. 10036074) äriregistrist kustutatud. Seega on õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 1 järgi hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. TsMS § 210 lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning lg 3 esimese lause järgi võib õigusjärglane käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kostja ei ole andnud nõusolekut AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus Inkasso OÜ) menetlusse astumiseks Intrum Debt Finance Ag asemel. Kohus ei saa kostja nõusolekut eeldada üksnes sellest, et kostja ei ole hagile ega taotlusele vastust esitanud. Kohtu hinnangul peaks TsMS § 210 lg-s 3 sätestatud nõusolek olema siiski selgelt väljendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud TsMS § 210 lg-s 3 nimetatud nõuded, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja Intrum Debt Finance Ag taotluse lugeda tsiviilasjas hagejaks AS Julianus Portfolio (kelle õigusjärglaseks on Julianus Inkasso OÜ). Kohus selgitab, et kui vastaspool või õiguseellane ei anna menetluse õigusjärglase poolt ülevõtmiseks vajalikku nõusolekut, võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Nimelt võimaldab TsMS § 213 kaasata isikut, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 215 lg 1 järgi esitab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astumiseks avalduse asja menetlevale kohtule. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Taotlust astuda kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse ei ole AS Julianus Portfolio ega hageja esitanud. Kohus ei saa enda algatusel AS-i Julianus Portfolio (kelle õigusjärglane on Julianus Inkasso OÜ) kaasata menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel, seda saaks kohus teha üksnes kolmanda isiku või poole taotlusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 210 lg 4 kohaselt kui eseme võõrandab hageja ja asjas tehtav otsus ei kehtiks käesoleva seadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses ühtegi vastuväidet esitanud. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi jätta läbivaatamata, kuivõrd hageja on nõudeõiguse kaotanud. Hagi rahuldamine on välistatud, kuna kohus ei saa kohtuotsust teha selliselt, et see oleks materiaalõiguse järgi õigustatud isikule siduv. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt
3 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.