Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.07.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-22341
Tsiviilasi
Danske Bank A/S Eesti filiaali hagi LV ja MK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2015 otsus
Tsiviilasja hind 137 554,21 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse LV apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt esindajad 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ilo-Hanna Keres Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): LV (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja II: MK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06.11.2015 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta LV kanda.
3.Välja mõista LV-lt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks 399,36 eurot ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks.
1(6)
4.Mõista LV-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 712. Menetluskulude tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.
5.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Danske Bank A/S Eesti filiaal (hageja) esitas 09.05.2013 hagiavalduse Harju Maakohtule AA, LV (kostja I) ja MK (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega lõpetati menetlus AA vastu seoses hagist osalise loobumisega.
3.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ning AA ja kostja I 19.02.2009 laenulepingu nr EEL-190209AA ja 06.07.2009 laenulepingu nr EEL190209AA muudatuse nr 1. Laenulepingu alusel andis hageja AA-le laenu 134 214,46 eurot. Laenu kaastaotlejaks oli kostja I. Laen on tagatud hüpoteegiga summas 1 500 000 Eesti krooni kinnistul asukohaga XXX. Lepingu muudatusega suurendati laenu 24 733,81 euro võrra.
4.Hageja ja kostja II sõlmisid 19.02.2009 käenduslepingu nr KÄ-190209AA ja 06.09.2009 käenduslepingu nr KÄ-190209 AA muudatuse nr 1, mille kohaselt kostja II vastutab koos laenajatega laenulepingu täitmise eest nii, et maksimumsummaks jäi 158 099,04 eurot.
5.Kuna kostjad laenu ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 09.05.2010. Ülesütlemise aja seisuga on tasumata põhimaksed 805,17 eurot, laenusumma 155 548,98 eurot, tasumata intressid 2154,07 eurot. Hageja teavitas sellest lepingupooli ning andis täiendava tähtaja tasumiseks. Laenu tagamiseks olnud kinnistu on võõrandatud, kuid jätkuvalt on tasumata põhisumma 119 660,73 eurot ja kõrvalnõuded 17 893,48 eurot. Hageja on sellest lepingupooli teavitanud ning andnud tasumiseks täiendava tähtaja. Võlgnevus on tasumata. AA ja kostjad vastutavad solidaarselt. Leping ei ole heade kommetega vastuolus. Kui kohus asub seisukohale, et
2(6)
nõuet ei saa rahuldada lepinguliste sätete alusel, siis alternatiivselt palub hageja lahendada vaidluse deliktilise vastutuse sätete alusel.
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 119 660,73 eurot, intressi 2154,07 eurot, trahvi lepingutingimuste rikkumise eest 3127,08 eurot, maakleritasu 960 eurot, tagatise eksperthinnangu 134,21 eurot ja viivise 11 518,12 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1, § 65 lg 1).
Kostjate vastuväited hagile
7.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei vastuta laenulepingust tulenevate kohustuste eest, kuna AA on kriminaalasjas nr 1-136343 tunnistatud süüdi kelmuses karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Tehing on tühine, sest on vastuolus heade kommetega. Kostja I ei ole hagejalt raha saanud.
8.Kostja II hagile vastuväiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 06.11.2015 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 119 660,73 eurot, intress 2154,07 eurot, trahv lepingutingimuste rikkumise eest 3127,08 eurot, maakleritasu 960 eurot, tagatise eksperthinnangu tasu 134,21 eurot ja viivis 11 518,12 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, v.a osas, mis on Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega jäetud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja meneltuskulude suuruse ja mõistis kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 2646,41 eurot. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2646,41 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Laenulepingu nr EEL-190209AA ning 06.07.2009 laenulepingu nr EEL-190209AA muudatuse nr 1 sõlmimine ei ole heade kommetega vastuolus. Tegemist on tavapärase lepinguga. Kostja I ei ole hagejale ette heitnud lepingu sõlmimist ebasoodsatel tingimustel või tingimustel, kus vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja I etteheide on ainult AA tegevusele. Asjaolu, et AA on kriminaalasjas nr 1-13-6343 tunnistatud süüdi kelmuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi (I kd tl 155-168), ei muuda sõlmitud laenulepingut heade kommete vastaseks. Nimetatud leping ei ole ka seadusega vastuolus (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 87), käsutuskeedu rikkuv (TsÜS § 87) ega näilik (TsÜS § 89).
11.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-140-07 p-s 26 sedastanud, et kriminaalasjas antud karistusõiguslik hinnang vaidlusalustele asjaoludele ei mõjuta antud tsiviilasjale antavat kvalifikatsiooni. Seetõttu ei saa maakohus lähtuda asja arutamisel kriminaalasjas nr 1-13-6343 antud hinnangust asjaoludele. Kui AA viis kostja I eksimusse ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusena, siis olnuks kostjal I õigus taotleda tehtud tehingu tühistamist (TsÜS § 94, § 99). Seda kostja I teinud ei ole. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et TsÜS-i tehingu tühistamise koosseisud (sh TsÜS § 94) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu (vt nt Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 p 32, Riigikohtu 22.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 p 11, 31.03.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-21-29-04 p 16, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02 p 10). Seetõttu oli laenuleping kehtiv kuni selle erakorralise ülesütlemiseni hageja poolt.
3(6)
12.Hagi kuulub rahuldamisele ka kostja II suhtes (VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1).
13.Kostjad vastutatavad hageja ees solidaarselt (VÕS § 65 lg 1). Kostjal I on õigus sisesuhtes AA ja kostjaga II taotleda vastutuse jagamist teistsugusel viisil kui võrdne osavastutus (VÕS § 69).
14.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda (TsMS § 165 lg 1), v.a osas, mis Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega on jäetud hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja meneltuskulude suuruse ja mõistis kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 2646,41 eurot. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvutamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2646,41 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
15.Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostja I suhtes rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
16.Maakohus ei ole kõiki kostja I väiteid analüüsinud. Hagejal ei ole võimalik esitada ühte ja sama nõuet nii VÕS § 1043 ja § 1045 kui ka VÕS § 76 lg 1 ja § 8 lg 2 ning § 82 lg 2 alusel. Hagejal on võimalik esitada nõue kas tulenevalt lepingu rikkumisest VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 ning § 8 lg 2 alusel või siis VÕS § 1043 ja § 1045 alusel. Kriminaalasjas nr 1-13-6343 on AA-lt hageja kasuks välja mõistetud VÕS § 127 lg 4, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5,8 alusel varaline kahju summas 120 754,94 eurot. Seega puudub õiguslik alus kostjalt I võlgnevuse VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 ning § 8 lg 2 alusel väljamõistmiseks.
17.Käesolevas asjas omavad tähtsust ka kriminaalasjas nr 1-13-6343 tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna laenulepingu sõlmimine on toimunud kelmuse teel (ning see asjaolu on tuvastatud kriminaalasjas nr 1-13-6343), siis laenulepingu sõlmimine on tühine TsÜS § 86 lg 1 kohaselt. Kuna tehing on tühine, siis ei ole hagi kostja I vastu põhjendatud. Tühise tehingu alusel ei ole kostja I hagejalt midagi saanud, raha kanti üle AA-le.
18.Ekslik on maakohtu seisukoht selle kohta, et kui AA viis kostja I eksimusse ebaõigete asjaolude avaldamise tulemusena, siis olnuks kostjal I õigus taotleda tehtud tehingu tühistamist (TsÜS § 94, § 99). Kostja I sai teada AA kelmusest alles 2013. aastal, siis kui sai kätte Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-13-6343. Selleks ajaks oli laenuleping juba üles öeldud ning käimas käesolev vaidlus Harju Maakohtus. Kostjal I puudus võimalust ja õigus tühistada tehing TsÜS § 94 alusel.
19.Maakohtu viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-140-07 ei ole käesolevas vaidluses asjakohased, kuna tegemist ei ole sarnase juhtumiga. Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
4(6)
22.Ringkonnakohus ei nõustu kostja I seisukohaga, et kuna laenulepingu sõlmimine on toimunud kelmuse teel ning see asjaolu on tuvastatud kriminaalasjas nr 1-13-6343, siis laenulepingu sõlmimine on heade kommete vastasuse tõttu tühine (TsÜS § 86 lg 1).
23.Maakohus tuvastas õigesti, et laenuleping ei ole heade kommete vastasuse tõttu tühine. Tegemist on tavapärase ja laenusaajate suhtes õiglase ning mõistliku laenulepinguga. Heade kommete vastane oli laenusaajate tegevus hagejat laenu väljastama mõjutades, mitte hageja tegevus laenu andes. Hageja väljastas laenu AA ja kostjate kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Ka kostja I sai laenulepingu sõlmimisest kasu, mis nähtub kostja I enda ütlustest kriminaalasjas, mis on võetud käesoleva tsiviilasja juurde (tl 193,194, I kd).
24.Kostja I ei ole laenulepingut tühistanud, nagu maakohus õigesti märkis, mille üle pole ka vaidlust. Laenuleping on lõppenud hageja poolt erakorralise ülesütlemise tulemusena ning hagejal on sellest tulenevalt kostjate suhtes nõudeõigus tasumata summade osas.
25.Hageja nõuet ei muuda alusetuks asjaolu, et kostja I laenulepingu alusel hagejalt midagi ei saanud, kuna raha kanti üle AA-le. Kostja I andis korduvalt pangale kaaslaenusaajana kinnituse esitatud andmete tõelevastavuse osas ning nõusoleku vastutada väljastatud laenu tagastamise eest. Lisaks laenulepingu sõlmimisele veebruaris 2009, andis kostja I allkirja kaaslaenusaajana laenulepingu lisale ka juulis 2009, millega suurendati laenusummat. Kuidas kaaslaenajad raha omavahel jagavad ja kuidas jaguneb omavaheline vastutus, on nende sisesuhte küsimus. Panga ees vastutavad kaaslaenajad solidaarselt. VÕS § 137 lg 2 sätestab, et solidaarvõlgnike omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riski astet, mille eest iga isik vastutab.
26.Ebaõige on kostja I arvamus, et hageja ei saa sama nõuet esitada üheaegselt nii lepingulisel kui deliktilisel alusel ja kuna kriminaalasjas nr 1-13-6343 on AA-lt hageja kasuks välja mõistetud deliktilisel alusel varaline kahju, siis ei saa kostjalt I välja mõista sama kahju lepingulisel alusel. See, et kriminaalmenetluses rahuldati tsiviilhagi deliktilisel alusel, ei ole oma käesoleval juhul kostja I tegevuse hindamisel ja vastutuse puhul tähtsust. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alusel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
28.Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, va osas, mis Harju Maakohtu 13.12.2013 määrusega on jäetud hageja kanda. Ringkonnakohtul pole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda.
29.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2646,41 eurot, sellest riigilõiv on 1300 eurot ja ja õigusabikulud 1346,41 eurot koos käibemaksuga. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
30.21.04.2016 esitas hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusteenust kokku 2,6 h ulatuses, sh apellatsioonkaebusega tutvumine 0,3 h; suhtlus maa- ja ringkonnakohtuga seoses menetlusega, tutvumine ringkonnakohtu määrusega kostjale I ning kirjaliku ülevaate saatmine kliendile 0,3 h; vastuse koostamine
5(6)
apellatsioonkaebusele 2 h. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 153,6 eurot/h koos käibemaksuga. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja tõi välja, et ta ei arvesta õigusabikuludelt maha sisendkäibemaksu kooskõlas käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 21 p-ga 2. Hageja palus mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu summas 399,36 eurot (2,6 h x 153,6 eurot/h).
31.Kostja I esindaja Aleksei Smelov on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud 01.06.2016, kuid vastust menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
32.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 399,36 eurot tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista.
33.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tasu 2,6 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka hageja advokaadist esindaja tunnitasu 153,6 eurot koos käibemaksuga on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
34.Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrusega rahuldati kostja I taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt ning vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 788 eurot ületavas osas (s.o kostjale I anti menetlusabi 712 euro ulatuses).
35.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb kostjalt I välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 712 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.