Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1(3)

2-23-7425 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja abielu 09. juunil 2015. aastal Alžeerias, mille kohta oli koostatud akt nr 71/2015. Hageja ja kostja abielu on lõppenud. Hageja elab Eestis, Narvas, aga kostja elab Alžeerias. Hageja leiab, et abielu- ja peresuhete taastamist ja jätkamine on võimatu. Hageja soovib abielu lahutada. Enne kostjaga abielu sõlmimist hageja oli perekonnanimeks A ja enne seda oli hageja perekonnanimeks (neiupõlvenimeks) perekonnanimi T. Hageja palub kohtul lahutada hageja ja kostja vahel 09. juunil 2015 Alžeeria Demokraatlikus Rahvavabariigis sõlmitud abielu, akt nr 71/2015, ja hageja perekonnanimeks jätta perekonnanimi T. Kostja vastus Kostja ei nõustu lahutusega. Kostja selgitas, et enne abiellumist ostis kostja hageja nimele mitu kinnisasja ja samuti rahastas kostja hageja maja renoveerimist. Kostja sooviks oma raha tagasi ja seetõttu ei nõustu lahutamisega. Kohtuistung Kohtuistungil 11. märtsil 2025 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu, kuna nad elavad kostjaga eraldi alates 2019. aastast. Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, perekonna taastamine ei ole võimalik. Hageja palub abielu lahutada. Kostja avaldab, et ei ole nõus abielu lahutamisega. Kostja võtab omaks, et kostja elab alates 2019. aastast hagejast eraldi Alžeerias, Eestis ta käinud ei ole, samuti ei ole hageja kostja juures käinud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 09. juunil 2015 Alžeeria Demokraatlikus Rahvavabariigis sõlmitud abielu, akt nr 71/2015. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist 2(3)

2-23-7425 kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Pooled elavad eraldi riikides ega ole teineteisega kohtunud rohkem kui kaks aastat, alates 2019. aastast, kostja elab ka käesoleval ajal Alžeerias. Kohtus avaldatud seisukohtade põhjal võib järeldada, et täiendava tähtaja andmine on asjaoludest tulenevalt ebamõistlik ning see ei annaks tulemusi ja pooled seeläbi abielu ei taasta. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele leppimiseks täiendavat tähtaega. Kostja ei ole küll nõus abielu lahutamisega, kuid ta ei osanud välja tuua ühtegi põhjust, mis võimaldaks järeldada, et abielu oleks võimalik jätkata. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, sõlmitud 09. juunil 2015 Alžeeria Demokraatlikus Rahvavabariigis sõlmitud, akt nr 71/2015. Hageja taotles kohtult anda hagejale peale lahutust hageja neiupõlve perekonnanimi T. Kohus tuvastas rahvastikuregitrist, et hageja perekonnanimi enne esimest abielu oli T. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 ja lg kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Taastatav perekonnanimi võib olla esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus taastab vastavalt hageja taotlusele hagejale enne esimest abielu kantud perekonnanime „T“. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.