XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla 2 277,13 eurot ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
4 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline esindaja Triin XXXX Kostja: XXXXOÜ (registrikood XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar XXXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võla 2 277,13 eurot ja viivise nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXXOÜ (registrikood XXXX) kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX) kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1 010 eurot (õigusabikulu 1 000 eurot ja tõlkekulu 10 eurot).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
2-16-5398 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXXOÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2016 hagiavalduse XXXXOÜ (kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2 277,13 eurot ja viivis 2 222,87 eurot. Hageja vähendas 16. juunil 2016 viivise nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõlalt viivise 390,51 eurot ja alates 17. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus määras 7. juuni 2016. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused. Kohus lahendas 5. juuli 2016. aasta määrusega uued taotlused ja määras ka selle, millisel kujul esitatud viivise nõudes menetlus jätkub.
2.Hageja põhiväited on järgmised: − 27. märtsil 2012 sõlmisid pooled agendilepingu, milles hageja osales käsundiandjana ja kostja agendina, kes pidi tegutsema hageja toodete vahendajana ja tal oli ainuõigus müüa kokkulepitud tingimustel ja reeglite alusel kokkulepitud tootevaliku tooteid; − kuni 2. jaanuarini 2014 tellis kostja tooteid hagejalt e-kirja teel, aga sel kuupäeval saadeti kostjale e-kiri juhistega, kuidas hageja müügisüsteemis (CRM süsteem) tellimusi teha. Kostjal oli õigus valida toode ja kogus, kuid hinnad olid fikseeritud; − 2014. aasta algul tellis kostja CRM süsteemist hiljem arvel nr INV6024 märgitud kaubad, aga muutis tellimuste tehes kahe toote hindu endale soodsamaks viisil, et valis hinnakirja, mis talle ei kehtinud. Toote 38927 hind kostjale kehtestatud hinnakirjas oli 0,98 eurot, mille kostja muutis 0,588 euroks, ja toote 24370 puhul vastavalt 79,78 eurot 43,69 euroks. Varem ostis kostja samu tooteid talle kehtestatud hinnakirja järgse hinnaga. Ekslikult oli kostjale tellimuse tegemise ajal CRM süsteemis nähtav lisaks talle kehtestatule ka teise kliendi hinnakiri; − 11. märtsil 2014 esitas hageja kostjale tellitud toodete eest arve nr INV6024 summas 5 310,41 eurot lähtudes tellimuses märgitud hindadest, mida hageja enne arve väljastamist ei kontrollinud; − kostjalt järgneva tellimuse saamisel avastas hageja, et kostja oli toodete hindu enda kasuks muutnud, misjärel hageja kontrollis ka varasemaid tellimusi ning tõdes, et kostja oli kasutanud arvel nr INV6024 märgitud toodetele valet hinnakirja; − hageja teavitas sellest kostjat 4. aprilli 2014 nõupidamisel ja kostja lubas tasuda vahe 2 511,13 eurot; − 7. mail 2014 väljastas hageja kostjale korrigeeritud hindadega arve, aga 14. mail 2014 tasus kostja algse ehk muudetud hindade alusel koostatud väiksema arve; hiljem tasus kostja veel 234 eurot, mis arvestati sama arve katteks. Kostjal on eelneva põhjal veel tasumata 2 277,13 eurot. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulud 1 200 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 850 eurot ja riigilõivust 2 (7)
2-16-5398 350 eurot. Esindaja tunnitasu hind on 85 eurot ilma käibemaksuta 10 töötunni eest. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Hageja ei soovi käibemaksu hüvitamist. Kostja menetluskulude nimekirjale vaidleb hageja vastu.
3.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised: − pooled ei ole sõlminud agendilepingut, mh põhjusel, et kostja kanti äriregistrisse alles pärast seda kuupäeva, mida hageja nimetab lepingu sõlmimise ajana; − kostja ei ole CRM süsteemis hindu muutnud, vaid tellis kaubad nende hindadega, mis olid süsteemis kajastatud; − kostja ei ole hagejale lubanud täiendavat arvet tasuda, vaid on selgelt avaldanud, et ta ei nõustu hindade muutmisega, aga on nõus tooted ostuhinnaga tagastama. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja tasu 1 690 eurot 14 tunni ja 2 minuti eest keskmise tasumääraga 120,43 eurot tunnis. Kostja teatel ei sisalda kulud käibemaksu ja on seotud käesoleva asjaga. Viivise väljamõistmist kuludelt kostja ei taotle. Hageja menetluskulude nimekirjale vaidleb kostja vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
6.Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: − kostja tellis hagejalt aastatel 2012 – 2014 kaupu, sh kasutas selleks alates 2014. aasta algusest hageja ettepanekul CRM süsteemi, milles mh olid salvestatud kaupade hinnad; − 2014. aasta algul tellis kostja CRM süsteemi kaudu hagejalt mh tooteid koodidega 38927 ja 24370, mille hinnad tellimuses olid vastavalt 0,588 eurot ja 43,69 eurot. Toodet 24370 oli kostja varem ostnud hagejalt hinnaga 79,78 eurot (tl 39–45); − 11. märtsil 2014 esitas hageja kostjale tellitud toodete eest arve nr INV6024 (tl 11) summas 5 310,41 eurot lähtudes eelviidatud tellimuses märgitud hindadest, mida hageja enne arve väljastamist ei kontrollinud; − kostjalt järgneva tellimuse saamisel kontrollis hageja varasemaid tellimusi ning teavitas kostjat 4. aprilli 2014 nõupidamisel, et soovib toodete 38927 ja 24370 eest saada kõrgemat hinda – kokku arvel nr INV6024 märgitu eest 2 511,13 euro võrra suurema summa (tl 12); − 7. mail 2014 koostas hageja korrigeeritud hindadega arve (tl 13), aga 14. mail 2014 tasus kostja algse ehk tellimuses märgitud hindade alusel koostatud väiksema arve; hiljem tasus kostja veel 234 eurot, mille hageja arvestas sama arve katteks (tl 12).
7.Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Hagis märgitud asjaolude järgi nõuab hageja kostjalt nendevahelisest väidetavalt 27. märtsil 2012 sõlmitud
3 (7)
2-16-5398 agendilepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole oma väidet agendilepingu sõlmimise kohta tõendanud ja põhjendab seda järgmiselt. Kostja kanti äriregistrisse 20. juulil 2012 registrikoodiga 12318581 (tl 33). Hagiavalduse lisana esitatud agendilepingu docx-formaadis failis on märgitud edasimüüja registrikood 12120264 ja lepingu sõlmimise aeg 27. märts 2012 (tl 6). Allkirjastatud lepingudokumenti ega muid tõendeid hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimise kohta ei ole kohtule esitatud. Seega kohus ei tuvasta, et pooled oleks sõlminud agendilepingu. Samuti ei tuvasta kohus, et pooled oleks sõlminud mingeid raamkokkuleppeid hindade kohta. Kostja on veel ka pärast vaidlusaluse tellimuse tegemist teinud hagejale ettepaneku partnerluslepingu sõlmimiseks (tl 29–30), millest nähtub, et kostja teada poolel enne sellist kokkulepet ei olnud. Hagi rajaneb mh väitel, et poolte oli kokkulepe hindade kohta sellistena nagu need on märgitud hageja koostatud hinnakirjas (tl 143–149). Ka see väide ei ole edukas. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud kostja tahteavaldust hinnakirjaga nõustumise kohta.
8.Hageja esitatud arvetele kantud teksti järgi on võimalik ka arveid käsitleda iseseisvate lepingutena, kui need vastavad lepingu sõlmimiseks vahetatavate tahteavalduste üldistele tunnustele. Pooled on üksmeelsed selles, et nende koostöö käigus esitas kostja hagejale tellimusi, mille alusel hageja väljastas arved ja tarnis kostjale tellitud kauba. Lepingu sõlmimine toimub tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1). Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Ükski hageja esitatud arvetest (tl 11, 13, 39–45) ei kajasta kostja tahteavaldusi. Seega ei saa ka arveid lugeda lepingudokumentideks.
9.Lõpuks tuleb kontrollida, kas kostja igakordse tellimuse esitamise ja selle hageja poolt aktsepteerimisega võis kaasneda lepingu sõlmimine. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Poolte väidete järgi ja eelmise kahe punkti järelduste põhjal sõlmisid pooled iga kostja tellimuse kohta müügilepingu (VÕS § 208 lg 1). Vaidlust ei ole selles, et alates 2014. aasta algusest toimus tellimuste esitamine CRM süsteemi kaudu, milles hageja oli korraldanud nii toodete kui ka hindade salvestamise. Hageja väitel oli süsteemis salvestatud mitu hinnakirja ja vaidluse põhjustanud tellimuse tegemisel oli neid kostjale nähtav enam kui üks. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt
30.aprilli 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Müügilepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 järgi ostuhind lepingu oluline tingimus. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatavates tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kui pooled ei ole VÕS § 9 lg 3 kohast kokkulepet 4 (7)
2-16-5398 sõlminud, siis peab lepingu sõlmimise tahteavalduses mh avalduma tahe lepingu oluliste tingimuste kohta. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kuna CRM süsteem sisaldas enam kui ühte hinnakirja, siis ei saa sellise süsteemi haldamist ega sellele juurdepääsu võimaldamist pidada müügilepingu sõlmimiseks vajaliku müüjapoolse pakkumuse tegemiseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses, sest müüja tahe ostuhinna kohta ei ole piisavalt selgelt väljendatud. Pakkumuseks eelnevas kirjeldatud tähenduses tuleb lugeda ostja (käesoleval juhul kostja) tellimus ja nõustumuseks müüja (hageja) kinnitus, arve või tegu tellimuse alusel kauba tarnimisel. Kuna hageja väljastas kostja tellimuse alusel 11. märtsil 2014 arve nr INV6024, siis sellega oli müügileping arvel märgitud kaupade osas sõlmitud tingimustel, mis kostja avaldas oma tellimuses ja hageja arvel.
10.Eelmises punktis tehtud järeldust kinnitab ka hageja 2. jaanuari 2013 (hageja väite järgi 2014. aasta) e-kiri juhistega CRM süsteemi kasutamiseks (tl 7–10). Juhises sisaldub mh selgitus, et tellimuse tegemise järgselt tuleb tellijal väljal Status valida Created, aga hiljem on seal võimalik näha, kas tellimus on hageja poolt Approved või Cancelled, st kas hageja on tellimusega nõustunud või selle tagasi lükanud. Sellisest tutvustusest pidi mõistlik tellija aru saama, et hageja kontrollib tellimust pärast selle saamist ja otsustab alles seejärel, kas anda nõustumus lepingu sõlmimiseks. Vastupidist järeldust ei saa kohus teha hageja soovitud viisil CRM süsteemi logist (tl 60–142), toimingute tegemise kirjeldusest (tl 150), tellimuse ekraanikuvast (tl 154) ega süsteemi salvestatud hinnakirjade väljatrükkidest (tl 151–152). Eelkõige ei nähtu ühestki neist dokumentidest, et pooltel oli kokkulepe hageja poolt praegu soovitud hinnakirja rakendamiseks. Hageja on ise möönnud, et kostjale oli süsteemis kättesaadav ka teine hinnakiri (tl 153). Samuti väidab hageja, et hinnad oli CRM süsteemis fikseeritud. Sellises olukorras võis kostja konkreetse hinnakokkuleppe puudumisel proovida osta CRM süsteemi kaudu tooteid talle soodsama hinnaga ja hagejal oli tellimuse saamisel endal kohustus kontrollida, kas ta nõustub selle hinnaga tooteid müüma.
11.Tõendamist ei leidnud hageja väide selle kohta, et kostja on hiljem nõustunud hageja soovitud kõrgemate hindadega. CR andmebaasi väljavõte (tl 14) ei tõenda kostja tahteavaldusi. Samas on kostja selgelt avaldanud, et ta ei nõustu muudetud hindadega (tl 31–32). Hageja ei esitanud tõendeid 4. aprilli 2014 nõupidamisel tehtud avalduste kohta. Hageja põhinõue jääb eeltoodud kaalutlustel rahuldamata.
12.Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kuna hageja põhinõue ei ole edukas, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks viivise väljamõistmise eeldus. Viivise nõue jääb samuti rahuldamata.
13.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 4 500 eurot. Hageja viivisenõude vähendamine ei mõjuta asja hinda maakohtus.
14.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei saa rahuldada hageja taotlust tema kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kostja taotluse saab kohus rahuldada osaliselt, mida põhjendab järgmiselt.
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja nõuab
5 (7)
2-16-5398 õigusabikuluna 1 690 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 120,43 eurot tunnis 14 tunni ja 2 minuti eest. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et kostja esindaja kulud on eelneva järgi põhimõtteliselt hüvitatavad ja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud, samuti ei ole esindaja tasumäär kõigi toimingute puhul kohane.
16.Kotja esindaja tasumäärad on 100 eurot, 125 eurot ja 150 eurot tunnis (keskmine 120,43 eurot). Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks 153 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11. veebruari 2015. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14 teine lõik). Kohtu hinnangul on tunnitasu määr 100 eurot tunnis põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal võimalik õigusteenust osta ka odavama hinnaga kui 125 eurot ja 150 eurot. Tulenevalt sellest peab kohus kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot tunnis. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kulud ei sisalda käibemaksu. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta. TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on vastava kinnituse esitanud.
17.Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine: Nr Kuupäev Toiming, ajakulu ja tasu kostja taotluses
Hageja vastuväited
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tasu kohta
20.04.16 hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamine, vastuse koostamine 20.04.16 hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamine, vastuse koostamine
1:54 mõistlik ajakulu ei ületa kui 3 t võttes arvesse, et 1 lk 0:36 kirjutamiseks kulub keskmiselt 40 min ja kostja sisuline vastus oli 2 lk
21.04.16 kirja tõlkimine 21.04.16 vastuse koostamine ja lisade 21.04.16 komplekteerimine
0:18 1:00
arvestades nõuet, 3:00 hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid ning kostja vastuse sisu ja tõendeid, on vajalik ja põhjendatud ajakulu kostja vastuse koostamiseks 3 t vt otsuse p 18 vt tabeli nr 1 ja 2
0:12
6 (7)
2-16-5398 Nr Kuupäev Toiming, ajakulu ja tasu kostja taotluses
Hageja vastuväited
20.05.16 hageja arvamuse ja 2:30 kostjal ei saanud lisade läbitöötamine; toiminguks kuluda seisukoha koostamine; rohkem kui 2 t kliendile selgitavate küsimuste saatmine 22.06.16 hageja 22.06.16 0:42 neile toimingutele (dateeritud 16.06.16) võis kuluda mitte menetlusdokumendi ja enam kui 3 t lisade läbitöötamine 27.06.16 analüüsi koostamine; 3:12 logifaili sisu välja27.06.16 selgitamine ja seos2:54 tamine tellimusega; 28.06.16 tõendite analüüs ja 0:30 vastuse koostamine 28.06.16 menetlusdokumendi 0:18 e-postiga hageja redigeerimine, esindajale saatmine allkirjastamine, ei ole põhjendatud, esitamine ja e-postiga kuna ei vaja hageja esindajale juriidilisi teadmisi saatmine Kokku (tund:minut) 14:06 (tundides) 14,10
Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning tasu kohta arvestades hageja 2:00 arvamust ja kostja vastust, on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 t hageja arvamuse 5:00 läbitöötamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 t, lisadega seonduv põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3 t ja kostja seisukoha koostamise ja esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 t arvestades hageja arvamuse sisu ja lisade sisu ja mahtu ning kostja vastuse sisu (kokku 5 t) Kokku (tund:minut) 10:00 (tundides) 10,00
18.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 18 minutit kirja tõlkimiseks tunnihinnaga 125 eurot, st kokku 37,50 eurot. Kuivõrd dokumentide tõlkimine ei ole õigusabikulu, siis hindab kohus tõlkekulu tõlketeenuse hinnaga ja lehekülgede kaupa. Esitatud tõlge on sisuliselt pool lehekülge ning arvestades, et ühe lehekülje tõlke maksumus on 20 eurot, siis on põhjendatud tasu selle eest 10 eurot
19.Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 010 eurot (1 000 eurot lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest tasumääraga 100 eurot tunnis ja tõlkekulud 10 eurot). Rahuldamata jääb kostja taotlus 680 euro saamiseks ( = 1690 – 1010 eurot). Kohus leiab, et kostja kulude hüvitamine summas 1 010 eurot on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.
20.TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.