Hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (e-post [email protected]) Kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht
XXXX)
Kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hageja XXXXOÜ kanda.
2.Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks õigusabikulud 700 (seitsesada) eurot.
3.. Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXXOÜ-l tasuda XXXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XXXXOÜ (edaspidi hageja/alltöövõtja) esitas Harju Maakohtule hagi XXXXOÜ (kostja/töövõtja) vastu 4081,64 eurot põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 07.07.2015 töövõtulepingu nr XXXX (edaspidi leping), mille kohaselt oli hageja kohustatud teostama aadressil XXXX, Tallinn ridaelamubokside nr 1, 4, 6 ja 7 siseviimistlustööd (maalritööd). Hageja väljastas 03.09.2015 kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 4 koos arvega nr 111, mis on kostja poolt pretensioonideta vastuvõetud. Arve nr 111 maksetähtajaks on 10.09.2015. Arve tasumata jätmisega kohustus hageja tasuma viivist 0,05% päevas. Kostja ei pidanud ajavahemikul 04.09.2015 kuni 10.09.2015 kinni maksetähtaegadest. Oktoobrikuus 2015 hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid seisuga 26.11.2015 ei ole kostja lepingurikkumist kõrvaldanud.
3.Hageja ütles lepingu nr XXXX alates 26.11.2015 üles seoses kostja olulise lepingurikkumisega. Lepingu ülesütlemise seisuga (26.11.2015) võlgneb kostja hagejale kokku 8842,74 eurot. 30.11.2015 on kostja täitnud oma kohustused ositi. Seetõttu hageja väljastas 01.12.2015 kostjale lõpparve nr 1202 summas 4081,64 eurot maksetähtajaga 07.12.2015. Kostja kohustust ei täitnud, seega on hagi esitamise päevast hageja nõue sissenõutavaks muutunud.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 28.03.2016, et vaidlus on selles, et 01.12.2015 saatis hageja kostjale lõpparve nr 120 jääksummas 4081,64 eurot, mille maksetähtajaks on märgitud 07.12.2015. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Kohustuse mittekohase täitmisega on kostja oma kohustusi rikkunud, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju summas kokku 4081,64 eurot. Hageja peab vajalikuks ka märkida, et nimetatud objektil oli peale hageja ka teised kostja alltöövõtjad, kelle ülesandeks olid ka muud siseviimistlus- ja ehitustööd. Teiste alltöövõtjate puudustega teostatud tööde tõttu, mis oluliselt mõjutasid ja olid ka suureks takistuseks hageja lepinguliste tööde täitmiseks, oli hageja sunnitud lõpetama oma lepingulised- ja lisatööd oktoobri 20-ndatel kuupäevadel 2015. aastal.
5.Hageja saatis 27.07.2015 kostjale kui ka põhitellijale (XXXXAS-ile) taotluse lepingulise tähtaja edasilükkamiseks. Hageja märkis taotluses teiste alltöövõtjate tööd, mis oluliselt takistavad hagejale lepinguliste tööde teostamist. Hageja saatis 14.08.2015 kostjale kui ka põhitellijale (XXXXAS-ile) teise taotluse lepingulise tähtaja pikendamiseks kuni 31.08.2015. Nimetatud taotluses märkis hageja, et seisuga 14.08.2015 ehitusobjektil aadressil XXXX, Tallinn on valmimata teiste alltöövõtjate tööd, mis oluliselt takistavad hageja lepinguliste tööde teostamist. Hageja saatis 04.09.2015 kostja ja peatöövõtja e-postiaadressile kolmanda taotluse tähtaja edasilükkamiseks, mille kohaselt hageja teatas, et hagejast mittetulenevatel põhjustel seisuga 04.09.2015 on ehitusobjektil ilmunud puudused, mis oluliselt mõjutavad tööde jätkamist vastavalt varem kokkulepitud ajakavale ning palus lepingu tähtaja pikendamist kuni 31.10.2015. Hageja edastas 02.12.2015 kostjale ja peatöövõtjale seni edastatud kirjad posti teel, millest kostjale saadetud kiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel.
6.Kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad just hageja lepinguliste tööde teostamist, on hageja koheselt informeerinud nii kostjat, kui ka peatellijat. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi osas. Puuduste kõrvaldamise all novembris 2015 mõistab kostja hageja poolt lisatöödena kolme trepi silikoonimist ja muid kipsi töid.
7.22.06.2016 esitatud seisukohas leiab hageja täiendavalt, et kostja on kohustatud tasuma hagejale lepingulise tasu eest koos lisatöödega kokku 13 907,70 eurot. Hageja esitas kostjale lõpparve nr 120 märkides jääksummaks 4 081,64 eurot, maksetähtajaga 07.12.2015. Väär on kostja väide, et tööd ei olnud hageja poolt tehtud täies ulatuses. Lepingulised tööd olid lõpetatud vastavalt kokkuleppele 31.10.2015. Teiste alltöövõtjate puudustega teostatud tööde tõttu oli hageja sunnitud lõpetama oma lepingulised- ja lisatööd oktoobri 20-ndatel kuupäevadel 2015 aastal. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi pretensioone tööde kvaliteedi
osas, samuti ei esitanud teateid lepingulise tööde mahajäämuse põhjusest. Hageja tegi lisatöödena ehitusobjektil asukohaga XXXX, Tallinna linnas kolme treppide silikoonimine ja muud kipsi tööd, mis ei ole hinnapakkumises sätestatud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ja XXXXAS sõlmisid 30.06.2015 töövõtulepingu siseviimistlustööde teostamiseks ehitusobjektil aadressil XXXX, Tallinn. Kuna tööde maht oli väga suur ja lühikesed tähtajad, siis sõlmisid hageja ja kostja 07.07.2015 töövõtulepingu, mille alusel hageja on kohustatud teostama ehitusobjektil aadressil XXXX, Tallinn ridaelamu maalritööd.
9.Töövõtulepingu p 3.1.1 kohaselt on hageja kohustatud üle andma tellijale töö hiljemalt 2.08.2015. Kui töövõtja (hageja) poolt tööd on tehtud täies ulatuses ja õigeaegselt, siis sel juhul kostja peab maksma 13 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja täitis tellitud tööd osadena ja esitas üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale lähtudes teostatud töödest. Lepingu kohaselt peab hageja teostama tööd täies ulatuses 02.08.2015, esitama üleandmisevastuvõtmise akti ning pärast üleandmise-vastuvõtmise akti esitamist ja kostja poolt kooskõlastamist peab kostja maksma tehtud tööde eest täies ulatuses 5 kalendri päeva jooksul.
10.Hageja rikkus oma kohustusi ja ei lõpetanud tellitud tööd 02.08.2015 vastavalt sõlmitud lepingule. Hageja lubas, et ta täidab oma kohustusi täies ulatuses ja palus mitte nõuda leppetrahvi. Kuna siseviimistluse esimene etapp hageja poolt oli tehtud, siis kostja oli sunnitud jätkama suhteid, kuna ei olnud aega uue töövõtja otsimiseks. Seoses hageja poolt tööde täitmise tähtaja rikkumisega kooskõlastas kostja kõik erimeelsused põhitellijaga (XXXXAS-ga). Hageja oli sellest teadlik ja palus pikendada tähtaega tööde jätkamiseks ja lõpetamiseks. Esimene tööde üleandmise-vastuvõtmise akt oli esitatud hageja poolt alles 28.07.2015. Seega tellitud töödest hageja poolt oli tehtud ainult esimene etapp, mis tähendab, et tellitud tööd olid tehtud osaliselt. Vastavalt esitatud aktile tasus kostja hagejale 5 243,50 eurot tehtud tööde eest.
11.Hageja esitas 03.09.2015 järgmise üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel kostja peaks tasuma hagejale 4 761,10 eurot. Hageja teostas tööd väga suurte ja tõsiste mahajäämustega ning kostja ei aktsepteerinud töid, kuna põhitellija esitas pretensiooni. Hagejale määrati puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hageja kõrvaldas puudused alles novembris 2015, kooskõlastas tehtud tööde kvaliteedi kostjaga. Kostja palus esitada arve tasumiseks lähtudes vastuvõetud tööde kuupäevast. Pärast arve kättesaamist juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et hagejal ei ole alust viiviste esitamiseks ning pooled leppisid kokku, et kostja tasub arve nr 111 summas 4 761,10 eurot 10.12.2015. Kostja maksis üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel hagejale kokku 10 004,60 eurot tehtud tööde eest. Kostja rõhutab, et hageja ei täitnud oma kohustusi täies ulatuses ja kostja tasus hagejale lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja arvetest.
12.Kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel hageja väidab, et ütles alates 26.11.2015 lepingu üles seoses kostja poolse olulise lepingurikkumisega. Samuti kostjale jääb arusaamatuks mille alusel hageja väidab, et lepingu ülesütlemise seisuga (26.11.2015) võlgneb kostja hagejale kokku 8 842, 74 eurot. Antud väide on väär ning ei ole tõendatud. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja teostas tööd osadena ja esitas tehtud tööde üleandmise - vastuvõtmise aktid (2 akti), mille alusel kostja aktsepteeris tehtud tööd ja maksis vastavalt esitatud arvetele. Seoses sellega kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel hageja nõuab 4081,64 eurot ja arvab, et kostja rikkus oma kohustusi.
13.Kostja esitas 25.04.2016 seisukoha hageja seisukohale. Kostja juhib tähelepanu sellele, et üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel kostja maksis hagejale 10 004,60 eurot tehtud tööde eest. Kostja rõhutab, et hageja ei täitnud oma kohustusi täies ulatuses lähtudes sõlmitud lepingust ja kostja tasus hagejale lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja arvetest. Kostjale jäi arusaamatuks missugused lisatööd olid teostatud hageja poolt kooskõlastamata kostjaga.
Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt, kui hageja poolt tööd on tehtud täies ulatuses ja õigeaegselt, siis sellel juhul kostja peab maksma 13 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja poolt tellitud tööd olid tehtud osaliselt. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja esitas arved koos üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4 ei olnud poolte poolt kooskõlastatud, ega allkirjastatud, aga vaatamata sellele hageja nõuab arve mittetasumise puhul viivist.
14.Kostjale jäi arusaamatuks mille alusel 01.12.2015 hageja esitas arve nr 120, kui hageja ise kinnitab, et 26.11.2015.a. esitas lepingu ülesütlemisavalduse. Kostjale jäi arusaamatuks mis tähendab jääksumma /kahju summa suuruses 4081,64 eurot. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja poolt ei olnud esitatud ühtegi taotlust lepingulise tähtaja edasilükkamiseks ning 28.03.2016 hageja seisukohast kostja esmakordselt sai teada sellest, et hagejal olid probleemid tööde teostamisega. Pooled kohtusid objektil ja arutasid erinevaid olukordi, aga hagejal ei olnud probleeme tööde alustamise ja teostamisega.
15.Lisaks kostja juhib tähelepanu sellele, et kõik taotlused oli saadetud 07.09.2015. Samuti jäi arusaamatuks miks antud dokumendid on saadetud septembris 2015, aga lepingu p 3.1.1. kohaselt töövõtja on kohustatud täitma tellimust tingimusel, mis on ettenähtud lepinguga ja üle andma tellijale töötulemused hiljemalt 2. augustiks 2015. Kostja saab aru, et hageja rikkus oma lepingulisi kohustusi ning kunstlikult püüab õigustada oma olulisi rikkumisi. Seega kostja palub mitte võtta arvesse hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuna kostja ei saanud mitte ühtegi neist kätte ja ei teadnud sellest hageja poolt tööde teostamisel. Kostja märgib, et kõigi lisatööde tellimus, maht ja maksumus peab olema kooskõlastatud poolte vahel.
16.Kostja poolt 06.07.2016 esitatud lõpliku seisukoha kohaselt kostja ei pidanud maksma hageja poolt esitatud arvet nr 111 kuni tööde vastuvõtmiseni kostja poolt. Hageja väidab, et lepingulised tööd olid lõpetatud vastavalt kokkulepitud, s.o 31.10.2015. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel hageja poolt on tehtud järeldus tööde vastuvõtmisest ja lõpetamisest. Hageja rikkus oma kohustusi lähtudes töövõtulepingust ja ei lõpetanud tellitud töid 02.08.2015 vastavalt sõlmitud lepingule. Üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel maksis kostja hagejale 10 004,60 eurot lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja arvetest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, hinnates kohtule kõiki esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta täielikult rahuldamata.
18.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle:
1.pooled sõlmisid 07.07.2015 töövõtulepingu nr XXXX, mille kohaselt hageja oli kohustatud teostama ehitusobjektil asukohaga XXXX, Tallinn ridaelamubokside nr 1, 4, 6 ja 7 siseviimistlustööd (maalritööd);
2.töövõtulepingu p 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde lepingukohase teostamise eest tasub tellija töövõtjale vastavalt kokkulepitud ühikhindadele. Tööde maksumus on 13 000 eurot, koos käibemaksuga 20%. Tellija maksab töövõtjale tasu 5 kalendripäeva jooksul pärast lepinguliste tööde lõppemist üleandmise-vastuvõtmise akti ja töövõtja poolt esitatud arve alusel;
3.hageja teostas tööd osadena ja esitas 27.07.2015 kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise akti; kostja tasus 26.08.2015 hagejale arve nr 110 alusel 5243,50 eurot;
4.hageja väljastas 03.09.2015 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 koos arvega nr 111 ning kostja tasus 10.12.2015 hagejale arve nr 111 alusel 4761,10 eurot.
5.kokku on kostja tasunud hagejale poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel 10 004,60 eurot.
19.Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS ) § 635 lg
1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist, siis tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
20.VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
21.Kohus tuvastas eelnevalt, et pooltel puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokku tööde maksumuses 13 000 eurot ja kostja on tasunud hagejale kokku 10 004,6 eurot. Seega saab tööd lugeda vastuvõetuks kogusummas 10 004,60 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma 4081,64 eurot.
22.Kostja leiab, et ta on hagejale tehtud tööde eest tasunud ning leiab, et nõue summas 4 081,64 eurot on tõendamata ja põhjendamata. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).
23.Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hageja tasunõue 4081,64 eurot on muutunud sissenõutavaks. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et hageja on kostjaga sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud seoses kostja poolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 196 lg 1 alusel ja lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.11.2015 võlgneb kostja hagejale kokku 8842,74 eurot. Kostja täitis 30.11.2015 oma kohustused ositi ning seetõttu väljastas hageja 01.12.2015 kostjale lõpparve summas 4081,64 eurot. Hageja leiab, et hageja nõue 4081,64 eurot on hagi esitamise päevast sissenõutavaks muutunud. Kohus selgitas pooltele 08.06.2016 määruses, et töövõtuleping ei ole kestvusleping ning töövõtulepingut ei ole seetõttu võimalik VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda (tl 105 pöördel). Kuna töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, siis ei saa töövõtulepingu puhul olla tegemist kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 tähenduses (vt ka Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, lk 35, komm 3.1.2). VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Seega ei ole võimalik töövõtulepingut VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt töövõtulepingu ülesütlemine tühine ja hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu summas 4081,64 eurot tulenevalt lepingu ülesütlemisest esitatud lõpparve alusel.
24.Kohus selgitas nimetatud määruses (tl 105 pöördel), et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega. Kostja esitas menetluses vastuväite, et ta on hagejale tehtud tööde eest tasunud ning leiab, et nõue summas 4 081,64 eurot on tõendamata ja põhjendamata. Seega pidi hageja tõendama, et lepingu alusel ülejäänud tehtud töö on
lepingukohane. Kohtule hageja poolt esitatud 3.09.2015 teostatud tööde aktist nähtuvalt on lepingu summa jääk 2995,40 eurot (tl 24). Kuna kohus selgitas 08.06.2016, et töövõtulepingu ülesütlemine on tühine, siis pidi hageja tõendama, et lepingu summa jääk 2995,40 eurot on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tehtud töö summas 2995,40 eurot on valminud ja on tehtud lepingukohaselt. Pooled olid lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise korra. Tööde eest tasumine pidi toimuma kostja kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitatud arvete alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi teostatud tööde nõuetekohast akti ega arvet 2995,40 euro osas.
25.VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja on teinud ülejäänud tööd lepingukohaselt, so 2995,40 euro eest. Kohus leiab, et käesoleva juhul ei ole tasunõue 2995,40 euro osas muutnud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd summas 2 995,40 eurot vastu võtnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja poolt tuleks tööd lugeda vastuvõetuteks. Kostja on vastu võtnud ja tasunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tööde eest kahes etapis, kokku summas 10 004,60 eurot.
26.Hageja nõue 4081,64 eurot sisaldab ka lisatööde nõuet trepi silikoonimise eest summas 450 eurot ning kipsitööde ja redeli rendi eest 350 eurot. Kostja märkis oma 25.04.2016 seisukohas, et kostjale jäi arusaamatuks missugused lisatööd olid teostatud hageja poolt kooskõlastamata kostjaga. Kohus selgitas 08.06.2016 määruses, et hagejal tuleb ka välja tuua ja tõendada milliste lisatööde tegemises milliseks tähtajaks pooled kokku leppisid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud millistes lisatöödes pooled kokku leppisid. Samuti on tõendamata, millises vormis ning milliseks tähtajaks pooled lisatööde osas kokku leppisid. Seega on lisatööde nõue tõendamata ja samuti ei saa lugeda lisatööde nõuet kogusummas 800 eurot sissenõutavaks.
27.Tulenevalt asjaolust, et hageja töövõtulepingus tulenev nõue kostja vastu 2995,40 euro osas ja lisatööde osas 800 eurot ei ole muutnud sissenõutavaks, hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja õigusabikulud 700 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid: menetlusdokumentide (hagiavaldus koos lisadega) ja kliendi dokumentide uurimine ja analüüs; vastuse koos lisadega ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine 11.02.2016; ajakulu 4 tundi tasumääraga 100 eur/h, kokku 400 eurot; hageja seisukoha ja tõenditega tutvumine ja analüüs (28.03.2016); kostja seisukoha koostamine ja kohtusse esitamine 25.04.2016; ajakulu 3 tundi tasumääraga 100 eur/h, kokku 300 eurot. Kokku osutas esindaja kostjale õigusabi 7 tunni eest summas 700.- eurot ilma käibemaksuta. Kostja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud (õigusabikulud) on seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
30.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku hagimenetluses, so 7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.
31.Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kostja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja nimetatud kinnitust esitanud ei ole. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 700 eurot.
32.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.