2-15-5699
Kohtuasja number
2-15-5699
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2016, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtujurist
Heli Laidro
Kohtuasi
J L pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine / kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine / halduri tasu
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
J L (ik XXX)
Pankrotihaldur: Kristi Relvik
2-15-5699
Kristri
Relvik
pankrotihalduri
kohustustest
J
L
2-15-5699
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
J L esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus kuulutas J L pankroti välja 21. aprillil 2016 ning määras pankrotihalduriks Kristi Relvik. Võlgnik esitas taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus kinnitas 23. detsembri 2015 määrusega J L pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas kohtule pankrotihalduri aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt oli pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku pangakontodel 29,18 eurot. Võlgnik töötab OÜ-s Demitol, registrikood 10061623 ning töötasu suuruseks on 450 eurot (bruto). Arvestades, et võlgnikul on üks ülalpeetav, ei ole tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-st 132 olnud võimalik võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata ja see on jäänud võlgniku kasutusse. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole. Pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole. Jaotiste alusel raha välja makstud ei ole. Pandiga koormatud vara pankrotimenetluses ei ole. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara käesolevas pankrotimenetluses haldurile teadaolevalt ei ole. Pankrotimenetluses puudub pankrotivara. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ning võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole:
Võlausaldaja, registrikood OÜ Koduliising, 10892531 ERA Liisingu Inkassoteenused AS, 10625474 ITM Inkasso OÜ, 11100041 Folkia AS Eesti filiaal, 11913301 Juev Grupp OÜ, 12192007 PlusPlus Legal OÜ, 12752805 Swedbank Liising AS, 10434248 Swedbank AS, 10060701 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) AS Bigbank, 10183757
Järk II II II II II II II II II II
Tunnustatud nõue
3(8)
2-15-5699 Haldur ei ole senises pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivarast halduri vajalike kulutuste katmiseks ei piisa, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjus oma maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine ja piisava sissetuleku puudumine võetud rahaliste kohustuste täitmiseks. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 01.09.2015 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Üldkoosolekul võlausaldajaid ei osalenud, mistõttu puudub üldkoosoleku ettepanek võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Usaldusisiku kohustuste täitmiseks on nõusoleku andnud võlgnik (nõusolek aruandele lisatud). Halduri tasu Halduri tegevus on seisnenud pankrotiseaduses ettenähtud toimingute teostamises. Pärast pankroti väljakuulutamist teavitas haldur võlausaldajaid pankrotist, esitas päringud krediidiasutustesse ja registritesse ning selgitas välja võlgniku varad ja kohustused. Haldur määras hääled võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks, valmistas ette koosoleku materjali (pankrotivara nimekirja, halduri kirjaliku ettekande) ja osales koosolekul Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Pankrotimenetluse käigus toimus suhtlus võlausaldajate ning korduvad kohtumised ja telefonisuhtlus võlgnikuga. Lisaks suhtles haldur pangaga, võimaldamaks võlgnikul kasutada pangakontot seaduses ettenähtud ulatuses. Haldur koondas nõuded, töötas need läbi ja avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded nõuete kaitsmine koosoleku toimumise kohta. Haldur viis 01.09.2015 nõuete kaitsmise koosoleku läbi. Jaotusettepaneku esitas haldur Viru Maakohtule 30.10.2015. Haldur on esitanud kohtule seaduses nõutud aruanded, koostanud vajalikud protokollid, pidanud halduri toimikut ja jääb seda hoidma menetluse lõppemisel. Haldur on pankrotiseaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulutanud vähemalt 12 tundi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Arvestades halduri poolt seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulunud aega (12 tundi), on halduri tasu 960 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 20% 192 eurot, kokku 1152 eurot. Pankrotihaldur teeb ettepaneku: lõpetada J L pankrotimenetlus raugemise tõttu ja otsustada J L kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada pankrotihaldur Kristi Relvik J L pankrotihalduri kohustustest; määrata kindlaks pankrotihalduri Kristi Relviku tasu 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot; hüvitada Kristi Relvikule pankrotihalduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest (tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a XXX). Kohus avaldas 07. juunil 2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda 4(8)
2-15-5699 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 17. juuniks 2016. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna selleks puuduvad vahendid. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 15 584,50 eurot. Võlausaldajad ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks. Pankrotimenetluses on välja maksmata halduri tasu. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 01.09.2015 ning koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid kokku summas 15 584,50 eurot (II rahuldamisjärk). Kohus tegi 03. juuni 2016 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristi Relviku pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5(8)
2-15-5699
Kohustustest vabastamise menetlus J L on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihalduri aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Usaldusisiku kohustuste täitmiseks on nõusoleku andnud võlgnik. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on andnud nõusoleku usaldusisikuks hakkamisel. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku J L täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab J L usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.
6(8)
2-15-5699 PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Ajutise halduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 12 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 960 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus viitab, et Tartu Ringkonnakohus on 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 asunud seisukohale, et: „Ringkonnakohus leiab, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ja leiab, et pankrotihalduri tasu 960 eurot tuleb jätta pankrotimenetluse kuludena kinnitamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise välja maksmiseks. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. 7(8)
2-15-5699 TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks osaliselt ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik pangakontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.