Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Gerda Johanson (lepinguline esindaja)

Võlausaldaja IX:

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (rk 70000349)

Võlausaldaja IX esindaja: Ulrika Kõiv (lepinguline esindaja) Võlausaldaja X:

AS Bigbank (rk 10183757)

Võlausaldaja X esindaja:

Aap Kulik (lepinguline esindaja) 1(5)

2-15-5699

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 14. juuli 2016 määrusega J L pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01. juuni 2017. Kohus tuvastas, et nimetatud tähtajaks ei ole võlgnik kohtule aruannet esitanud, samuti ei ole võlgnik teatanud põhjustest, miks aruannet esitada ei ole õnnestunud. Võlausaldajate seisukohad 2(5)

2-15-5699 Võlausaldaja I vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud talle ühtegi väljamakset. Võlausaldaja I on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja võlgnik jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja II teatas kohtule, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja kohustustest tuleks jätta vabastamata või alternatiivselt tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendada kahe aasta võrra. Võlgnik ei ole võlausaldajale II teinud ühtegi väljamakset ning ei ole seega soovinud võlausaldajate nõudeid rahuldada ega andnud endast kõike, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldajad III – VI ei vastanud kohtunõudele ega esitanud vastust võlgniku kohustustest vabastamise ning nõuete täitmise osas. Võlausaldaja VII ja VIII vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajale VII ja VIII ühtegi väljamakset ning leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja IX märgib enda vastuses, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel talle makseid teostanud. Võlausaldaja IX leiab, et kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine võlgniku kohustustest vabastamisega ei ole põhjendatud. Alternatiivselt leiab võlausaldaja IX, et kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada kahe aasta võrra, maksimaalse 7 aastani. Võlausaldaja X vastuse kohaselt on pankrotimenetluses täitmata jäänud nõue summas 21,17 eurot

Võlgnik teatas 18. aprillil 2022 toimunud kohtuistungil, et ta ei teadnud kellele aruandeid esitada ning ta ootas sellekohaseid juhiseid. Võlgnik ei tööta ning on kohustustest vabastamise menetluse kestel elatunud juhutöödest, kuid ei avaldanud kohtule, kui suur on tema töötasu olnud. Kohus määras võlgnikule tähtaja 20. mai 2022 lõpparuande ja taotluse esitamiseks võlgadest vabastamise kohta. Kohus teatas, et asjas toimub järgmine kohtuistung 27. mail 2022 kell 11.00, kuhu võlgnik on kohustatud isiklikult ilmuma. Eelnimetatud ajal toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud ega teatanud ka mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud võlausaldajate seisukohaga ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku 3(5)

2-15-5699 süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 3 alusel ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamise määruse ja kohtunõuetega on võlgnikule korduvalt selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Võlgnik ei ole pärast võlgadest vabastamise menetluse algatamist esitanud ühtegi asjakohast aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka kontoväljavõtteid. Sellega rikkus võlgnik PankrS §173 sätestatud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldaja X teatas kohtule, et tal puudub nõue võlgniku I vastu, sest võlausaldaja X nõue summas 21,17 eurot on lõplikult tasutud 06. aprillil 2017. Võlgnik ei ole võlausaldajatele I; II; VII; VII, VIII ja IX teinud ühtegi väljamakset. Nõuete täitmine võlausaldajatele III-VI ei ole kohtule teada. Kohtu hinnangul ei ole ühe võlausaldaja nõude täitmine summas 21,17 eurot piisav näitamaks, et võlgnik ka tõepoolest soovib enda võlgnevusi tasuda. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ka ühtegi aruannet. Võlgnik selgitas 18. aprillil 2022 kohtuistungil, et ta ei teadnud, kellele aruandeid esitada ja mida ta tegema peab, kuid samas ei pöördunud enda tekkinud küsimustele vastuse saamiseks ka kordagi kohtu poole. Kohus järeldab, et võlgnik ilmselgelt ei huvitu menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest ei formaalselt ega sisuliselt. Kohtu hinnangul on võlgnik PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud olles kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Puuduvad objektiivsed põhjused, miks võlgnik ei saanud aruandeid kohtule esitada. Sedavõrd pika aja jooksul ja korduvalt aruande esitamata jätmine on kohtu hinnangul võlgniku tahtlik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja nende kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks lõpparuandeid kohtule esitanud. Võlgnik ei esitanud kohtu nõudel kohtule taotlusi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Kohtu poolt korraldatud kohtuistungile kohustuste täitmise kohta teabe andmiseks ja võlgniku vande andmiseks võlgnik ei ilmunud. Sellega rikkus võlgnik PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud kohustust anda vande all kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

4(5)

2-15-5699 Kuna võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet oma kohustuste täitmisest ei andnud, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 4 alusel. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik isiklikult ja usaldusisikut eraldi ei määratud, siis usaldusisikut ei vabastata. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 esimese lause alusel, määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 7, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna võlgnik jättis võlgadest vabastamise menetluses enda kohustused täitmata ja kohus keeldus võlgnikku kohustustest vabastamast, on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.