Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

08.06.2016 esitas Xxx(edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse, paludes kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.13.06.2016 kohtumäärusega jättis kohus pankrotiavalduse käiguta ja 20.06.2016 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki (edaspidi ajutine haldur). 06.07.2016 esitas ajutine haldur kohtule ja saatis võlgnikule ajutise halduri aruande. Võlgnik aruandele vastuväiteid ei esitanud. II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxx pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt esialgsel hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2010.a., mil võlgnik võttis vastu oma abikaasa pärandi koos võlgnevustega, lootes säilitada oma alaealistele lastele eluaset. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2013.a., mil pank ütles eluasemelaenulepingu üles. Kuivõrd kinnistu võõrandamisest saadud tulu eest ei olnud võimalik tasuda kogu kohustuste mahtu on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks vastavalt PankrS § 22 lg 5 (muu asjaolu) tõttu. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustub võlgniku vara igakuisest sissetulekust summas 650 eurot (neto), toitjakaotuspensionist kogusummas 240 eurot, raske puudega lapsetoetusest summas 80,55 eurot ja peretoetusest summas 100 eurot, kokku 1070,55 eurot, kuid sissenõutavate kohustuste maht on vähemalt 25 416,36 eurot. Kuivõrd võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest üks on raske puudega, siis on võlgniku suutlikkus oma kohustusi täita ebatõenäoline. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto, mille saldo on 3574,279 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osaku. Tulenevalt TMS § 130 lg-st 4 ei ole võimalik kohustuslikule kogumispensionile sissenõuet pöörata. Vastavalt TMS § 131 ei ole võimalik riiklikule peretoetusele, puudega inimese sotsiaaltoetusele, seadusel põhinevale elatisele ning vanemahüvitisele sissenõuet pöörata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: olemasoleva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 11.07.2016 kell 12:00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 27.07.2016 kell 11:00. Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 316. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri Oliver Ennok ́i tasu 10 töötunni eest 900 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a Swedbank AS) kasuks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Sama §-i lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja riigi vahenditest ning määrab selle summa Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a Swedbank AS) kasuks mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.