Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED

alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-3517, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

olukordi, kus võrreldes varasema kohtulahendi hetkega on oluliselt muutunud lapse vajadused või vanemate varaline seisund, vanema ülalpeetavate ring on laienenud või vähenenud (sündinud on uus laps, üks lastest saanud täiskasvanuks) vms. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

üldteada, et võrreldes 2020. aastaga on märgatavalt tõusnud elukallidus, mida kinnitavad ka avalikult kättesaadavad Statistikaameti andmed – nt ainuüksi toidukorviga seonduva tarbijahinnaindeksi tõus on 2023. aastal 15,8 ja 2024. aastal täiendavalt 3,2%. Hageja kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda 23.10.2020 kohtuotsuses elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest. Asja sisulist menetlust ning asjaolude hindamist ei ole tegelikkuses toimunud. Kohus hindab elatise suurendamise nõuet seega käesoleva hetke hageja vajadustest ning kostja vastuväidetest lähtuvalt.

sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise. Kostja on avaldanud, et ta ei ole nõus elatist rohkem maksma, kuna tema suhtlust lapsega piiratakse.

ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Mõjuvaks põhjuseks võivad olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus elatise määramine miinimummääras põhjustaks teisele lapsele ebapiisava ülalpidamise. Lapsevanematel on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korra ka muu vara arvel (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15; ja RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14; ja RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3-21.4).

hageja igakuiselt saab, sh eestkostetava lapse toetust, mis hetkel on 240 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava lapse toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks rahaliseks vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse mittearvestamisel, on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui lapse ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad.

mõistetud elatis 249,59 eurot, lisaks on hagejal õigus saada lapsetoetust 100 eurot, lasterikka pere toetust 45 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240 eurot, kõik kokku 634,59 eurot. See

summa katab suure osa hageja igakuistest väljaminekutest, mis on hagis märgituna 645 eurot. Kuigi lapse teiselt vanemalt on tagaseljaotsusega elatis välja mõistetud, ei tähenda see kohtu hinnangul, et vastavat materiaalset vastutust hageja ees tuleb kanda üksnes L. S.l. Võib juhtuda, et vaatamata elatise väljamõistmisele, ei pruugi need summad L. S.lt hagejale vabatahtlikult laekuda. Sellise olukorra tasakaalustamiseks on mõistlik, et suurendatud elatis tuleb lapse huvides välja mõista ka kostjalt, kuid samas tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel siiski arvestada eelnimetatud hageja ülalpidamiseks ning tema vajaduste katteks mõeldud summasid. Kohus peab põhjendatuks suurendada Tartu Maakohtu 23.10.2020 kohtuotsusega nr 2-20-13748 kostjalt väljamõistetud elatist 135 euroni. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (14.10.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise kokku 675 eurot (5 x 135). Kui kostja on käesoleva kohtumenetluse ajal hagejale juba elatist tasunud, tuleb juba tasutud summad sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.