Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-24-4623 (digitaalne menetlus) 28. veebruar 2025, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
T G hagi A G vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja T G (isikukood XXX) Kostja A G (isikukood XXX) Hagimenetlus
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Menetlusosalistel on õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtus 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
Tsiviilasi nr 2-24-4623
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-24-4623
Kostja on arvamusel, et kõik tarvitavad alkoholi. Tema hinnangul need, kes kuritarvitavad, kaklevad või midagi sellist, ta ei kuritarvita. Kui kostjal esineb joomahoogu, siis aitab tilguti. Kodeerimisel ei näe kostja mõtet. Tema tuttavad on korduvalt lasknud end kodeerida, aga üks nendest ikkagi suri ära, teisel aga kümne päeva pärast jälle joomahoogu sattus.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks, et poolte abielu on registreeritud Jõhvi Vallavalitsuse poolt 2. juunil 2021 (dtl 4). PKS § 63 alusel lõpeb abielu muuhulgas, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas hagi abikaasa vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielulised suhted on lõppenud. Hageja selgitas, et kostja kuritarvitab alkoholi. Kostja ei eitanud, et tarvitas alkoholi, küll aga tema hinnangul polnud kuritarvitamas. Kohus andis pooltele võimaluse kokku leppida, ent lepitust ei saavutatud. Hagejal puudub soov abielu jätkata. Kostja ei ole abielu lahutamisega nõus. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustaja A P 5. septembri 2024. a teatise (dtl 34-35) järgi on Ohvriabil töö isikutega (pooltega) lõpetatud. Alates 11.06.2024 võeti isikud vägivallast loobumise toetamise teenusele (VLTT), kust T G suunati ümber ohvriabisse saama kannatanule mõeldud teenuseid. A G osales VLTT nõustamistel kokku 2-l korral – 11.06.2024 ja 29.07.2024. Kui A sai teada, et Tatiana ei jätka VLT teenusel osalemist, oli ta pettunud, kuna nägi probleemi just T käitumises. Enda rolli ja vastutust perekonnas toimuvas tema ei näinud. 12.08.2024 pidi toimuma kolmas plaanipärane nõustamine, kuhu A ei ilmunud. Põhjuseks oli sõbra surm ja osalemine matustel. VLTT nõustaja palus isikul võtta ühendust peale matuseid, et saaksime teenusega jätkata. Augusti lõpu seisuga ei ole A nõustajaga ühendust võtnud. Augusti lõpus võttis VLTT nõustajaga ühendust hoopis T ja teavitas, et olukord ei muutu (A tarvitab alkoholi) ja naine soovib lahutust. Tatianaga töötab paralleelselt Ohvriabi (OA) spetsialist A B, kes osutab vajalikku toetust. T kinnitas ka A, et soovib lahutust ja koostöös OA spetsialistiga on paika pandud plaan, kuidas T saab tekkinud olukorras tegutseda. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-24-4623
Nõustaja andmetel pidi T pöörduma kohtu poole, uurimaks lahutusprotsessi kiirendamist. Kokkuvõtvalt ei näidanud A huvitatust, initsiatiivi ja ei võtnud ka vastutust, et perekond ja abielu Tatianaga säiliks. VLTT nõustamistel oli tuvastatud, et A elab pigem „parasiteerivat“ eluviisi ja enda mugavus loeb rohkem, kui lähedase heaolu. Isiku puhul on muutumine võimalik vaid siis, kui ta tunnistab abi vajadust ja pöördub abi otsimiseks ise. Võttes arvesse, et: - hageja ei soovi abielu jätkata; - kohus andis pooltele leppimisaja, kuid pooled ei leppinud kokku; - Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise teenuse nõustaja A P kokkuvõttest nähtuvalt ei näidanud kostja huvitatust, initsiatiivi ja ei võtnud ka vastutust, et perekond ja abielu säiliks. VLTT nõustamistel oli tuvastatud, et kostja elab pigem „parasiteerivat“ eluviisi ja enda mugavus loeb rohkem, kui lähedase heaolu, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ja samuti puudub põhjus, et abielu saaks jätkata. PKS §-s 7 sätestatud mõttega kooskõlas peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. Kohus leiab, et seetõttu, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Kostja soov abielu säilitada on pigem näilik. Abielu säilimiseks ei tee kostja midagi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse edasi. (allkirjastatud digitaalselt) 4(5)
Tsiviilasi nr 2-24-4623
Tamara Šabarova kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.