lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-56837/99

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56837/99
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Koostatud eksperthinnangust
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut · Sissetulev kiri · 2019-01-29
Väljaminev kiri
Konkurentsiamet · Väljaminev kiri · 2019-09-09
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2015-07-13
Seire eCall teemal
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2018-10-16
Vastuse edastamine
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2018-10-31
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2018-06-12

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-5038/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.04.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Amserv Grupi AS10095579(Kostja)Esma Vara AS10103770(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-56837

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuli 2016. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

Esma Vara AS hagi Amserv Grupi AS ja R.R. Kinnisvarahalduse OÜ vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Esma Vara AS määruskaebus

Menetluse liik

Hageja Esma Vara AS (registrikood 10103770), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Ramon Rask Kostja I Amserv Grupi AS (registrikood 10095579), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Maria Teder Kostja II R.R. Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood 12765297), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1.Esma Vara AS (hageja) esitas 3. septembril 2014. a Harju Maakohtule hagi Amserv Grupi AS (kostja I) ja R.R. Kinnisvarahalduse OÜ (kostja II) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada, et 30. mail 2006. a sõlmitud üürileping ei ole kostja I üürilepingu ülesütlemisavalduse alusel lõppenud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.09.20262-26-117807/3Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 07.09.20262-26-116015/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
2.Kohtumenetluse jooksul tegi hageja omalt poolt 29. juunil 2015. a kostjatele üürilepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles üürilepingu üles. Samuti võõrandas hageja üürilepingu esemeks oleva Tähesaju tee 14 hoone samal päeval sõlmitud asjaõiguslepingu alusel Moto Eesti Talot OÜ-le.
3.Lisaks eeltoodule oli alates 14. aprillist 2015. a Harju Maakohtu menetluses hagi tsiviilasjas nr 2-15-5038, milles hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 49 833,97 eurot alusel, mis reguleerib asja tagastamist pärast üürilepingu lõppemist. 19. oktoobril 2015. a loobus hageja tsiviilasjas nr 2-15-5038 esitatud kahjunõuetest tingimusteta, olles varasemalt taotlenud menetluse peatamist kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-15-5038 esitatud hagist loobumise avalduses märkis hageja, et loobub esitatud hagist seoses vaidluse esemega seotud kinnistu võõrandamisega.
4.Kostja I esitas 24. novembril 2015. a ja kostja II 1. detsembril 2015. a kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et hageja on kinnistu võõrandanud ja üürilepingu samal kuupäeval omapoolselt üles öelnud. Sellises olukorras ei saa kostjate arvates hagejal olla õiguslikku huvi üürlepingu kehtivust puudutava tuvastushagi jätkuvaks menetlemiseks.
5.Hageja vaidles kostjate taotlustele vastu. Vastuväidete kohaselt ei muuda kinnistu võõrandamine ja hageja poolt lepingu üles ütlemine olematuks kostjate rikkumisi, millest on hagejale lepingu täitmata jätmisest tekkinud oluline kahju. Hageja kavatseb esitada sooritusnõude, mille eeldusena tuleb tuvastada, millal üürileping lõppes. Seega on hagejal jätkuvalt tuvastushuvi. Hageja tuvastushagi on menetletud ligi kaks aastat ja seetõttu ei ole menetluslikult ökonoomne seda läbi vaatamata jätta. Samuti ole õige jätta menetluskulusid hageja kanda. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis 27. aprilli 2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu põhjenduste kohaselt oleks TsMS § 368 lg 1 järgi tuvastushagi üürilepingu ülesütlemise kehtetuse esitamiseks sobiv viis, kui hageja eesmärk oleks tuvastada üürisuhte edasikestmine ja teenida jätkuvalt igakuist üüritulu. Kohtu hinnangul on ilmne, et käesolevaks hetkeks on hageja eesmärk suunatud hoopis kostjatelt väidetava võlgnevuse ja ühekordse kahjuhüvitise saamisele, mitte üürilepingu kehtivuse tuvastamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et üürisuhe on igal juhul lõppenud ja lõppemise tahteavaldused on tehtud mõlemalt poolelt. See tähendab, et hagi ei teeni enam eesmärki, milleks see esitati. Ühtlasi on selge, et käesolevas vaidluses ei saa lahendada hageja võimalikke kahjunõudeid.
8.Riigikohus on selgitanud, et tuvastushagi esitamiseks on lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Riigikohtu seisukoha järgi esineb tuvastushagi esitamiseks vajalik õiguslik huvi seega juhul, kui täiendavalt ja jätkuvalt käib vaidlus ka lepingu kehtivuse üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10).

Määruskaebus

9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
10.Hageja on seisukohal, et kohtul puudus alus hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna hagejal on hagi lahendamise vastu jätkuvalt tuvastushuvi. Maakohus on tuvastushuvi sisustanud ebaõigesti. Hagi esemest nähtuvalt palus hageja kohtul tuvastada, et üürileping ei lõppenud kostja I ülesütlemisavalduse tõttu. Selle tuvastamine oli hageja huviks hagi esitamise hetkel ning selle tuvastamine on hageja huviks jätkuvalt ka tänasel päeval, mh kuna poolte vahel on jätkuvalt vaidlus, kas üürileping kehtis edasi pärast kostja I poolset ülesütlemist (st perioodil 01.10.2014 – 29.06.2015).
11.Olukorras, kus hagi on olnud maakohtu menetluses ligi 2 aastat, on hagejal õigustatud ootus saamaks asjas lahend. Olgugi, et asi on eelmenetluse staadiumis, on pooled ja kohus teinud märkimisväärset tööd nii tõendite kogumiseks kui üürilepingu ülesütlemise aluse õiguslikuks kvalifikatsiooniks, mh on pooled esitanud eelmenetluses kokku u 30 menetlusdokumenti, rohkem kui 250 dokumentaalset tõendit ja peetud on 3 eelistungit. Täiendavalt tuleb arvestada, et ka asjaolu, mis kohtu hinnangul välistab hageja tuvastushuvi asja menetlemise vastu (üürilepingu hageja poolne ülesütlemine), leidis aset juba pea aasta tagasi. Selline läbi vaatamata jätmine rikub ka menetlusökonoomia põhimõtet.
12.Õiglane ja põhjendatud ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda. Olukorras, kus kohus on jaatanud tuvastushuvi olemasolu hagi esitamisel, ei saa menetluse jooksul kostjate tegevuse tõttu muutunud asjaolud põhjustada tuvastushuvi kadumist ning hagi läbi vaatamata jätmist ühes hageja kohustusega kanda kõikide menetlusosaliste menetluskulud. Vastused määruskaebusele
13.Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27. aprilli 2016. a määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud õigust jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. Hageja eesmärgiks tuvastushagi esitamisel on olnud selguse saamine küsimuses, kas pooltevaheline üürisuhe lõppes kostja I ülesütlemisavalduse tegemisega või mitte. Sõltumata asjaolust, et hageja on 29. juunil 2015. a üürilepingu ka omapoolselt üles öelnud ning samal päeval ka üürilepingu esemeks olnud kinnistu võõrandanud, on hagejal kolleegiumi arvates jätkuvalt olemas tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Olgugi, et hagejal puudub tänaseks huvi üürilepingu edasikestmise suhtes, on endiselt põhjendatud tema huvi tuvastada, kas kostja I ütles üürilepingu üles õiguslikul alusel. Üürilepingu ülesütlemisest sõltub see, millise ajani pidid pooled üürilepingu järgseid kohustusi täitma.
17.Kuna üürilepingu tegelik lõppemise aeg tuleb hageja võimaliku sooritusnõude eeldusena nii või teisiti tuvastada, puudub olukorras, kus hageja tuvastusnõuet on ligi kahe aasta vältel menetletud, ratsionaalne põhjus selle nõude läbi vaatama jätmiseks, et samade asjaolude tuvastamisega sooritusnõude järgnevas menetluses uuesti alustada.
18.Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, milles on kinnitatud, et olukorras, kus üks lepingupool on teinud tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks, on teisel lepingupoolel üldjuhul olemas õiguslik huvi, saamaks selgust, kas leping kehtib või mitte, kuna sellest sõltub, millised õigused ja kohustused tal lepingust tulenevalt on. Seega on üldjuhul olemas õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10; Riigikohtu 9. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04, p 16 ja Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 18). Riigikohtu selgituste kohaselt puudub sellises olukorras tuvastushuvi üksnes erandjuhtudel. Riigikohtu varasemas praktikas on peetud selliseks erandlikuks olukorraks näiteks juhtumit, kus on selge, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka, kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16). Samuti olukorda, kus vastuhagina esitatud tuvastushagi on sisult sama (olgugi vastassuunaline) hagis esitatud tuvastusnõudega (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17). Lisaks ei ole hagejal vajadust esitada tuvastushagi juhul, kui tema õigusliku huvi aitab tagada ka samas menetluses esitatud sooritushagi, mille rahuldamise eelduseks on vastava õigussuhte tuvastamine (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 37 ja Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 14). Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Samuti ei välista hagejal tuvastushuvi olemasolu ainuüksi see, et tal oleks võimalik esitada oma õiguste kaitseks sooritushagi (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-13, p 10).
19.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi sisuliselt lahendada ning jaotada selle tulemusele vastavalt ka menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja