Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.02.2025. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-1098
Tsiviilasi
B.U hagi D.A vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: B.U (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: Armand Mark Kostja: D.A (isikukood XXX);
Kohtuistungi toimumise aeg
20.02.2025
Rahuldada B.U hagi D.A vastu abielu lahutamiseks. Lahutada B.U ja D.A abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
B.U (edaspidi ka hageja) esitas 21.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.A (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga lõppesid juba 2016.a. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja ei ole nõus abielu lahutama.
Kostja teatas 06.02.2025 vastuses, et on nõus abielu lahutamisega, kuid soovib, et hageja taastaks enne abielu kantud perekonnanime.
Kohus pidas 20.02.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Hageja kinnitas, et jääb abilu lahutamise soovi juurde ega soovi saada kohtult kostjaga
leppimisaega. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega, kui hageja taastab enne abielu kantud perekonnanime. Kuna hageja sellega ei nõustunud, teatas kostja, et ta ei ole nõus abielu lahutamisega.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus jõudis hageja ja kostja kirjalike menetlusdokumentide ja suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu. Tulenevalt nimeseaduse § 11 lõikest 1 saaks kohus taastada hageja enne abielu kantud perekonnanime vaid juhul, kui hageja ise seda taotleks. Kuivõrd hageja soovis jätta endale oma praeguse perekonnanime, siis ei saa kohus taastada hageja varem kantud perekonnanime.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.