Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagejad sündisid kostja ja L.F-i (laste ema) kooselust, elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Vanemate kooselu lõppes 1. jaanuaril 2022. Vanemad leppisid 2022. aasta veebruaris Rakvere valla lastekaitsespetsialisti juures kokku, et kostja hüvitab poole hagejatele tehtud kulutustest. Laste ema on kulutuste kohta kostjale pilte saatnud, kuid kostja ei ole ühtegi kulu hüvitanud. Kostja tasub ainult H.M lasteaia kohatasu, mis kuni 31. detsembrini 2022 oli 45,78 eurot kuus, 2023. aastal 65,75 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2024 on 73,80 eurot kuus. See, et kostja ei tööta, ei anna alust jätta hagejate nõuet rahuldamata. Kostja on töövõimeline, tal on kohustus hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kui mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, ei saa ka vanemate varaline ebavõrdsus viia selleni, et sisuliselt jääb laste ülalpidamise kohustus üksnes ühele vanemale. Kuna kostja elab hagejatest eraldi ega osale vahetult nende kasvatamises, on tal seadusest tulenev kohustus tasuda igakuist elatist vastavalt PKS §-le 101. Miinimumelatist nõudes ei pea hagejad oma vajadusi tõendama. Tsiviilasjas nr 2-22-8283 kinnitas Viru Maakohus 7. novembril 2022 kompromisslepingu, millega lepiti kokku kostja ja hagejate suhtlemise kord. Selle järgi veedab S.K igas kuus isaga keskmiselt 6,5 ööpäeva ja H.M keskmiselt 9,5 ööpäeva. Seda eeldusel, et lapsed on igal aastal isaga kaks järjestikust nädalat puhkuse ajal. Kuna 2022. aastal suhtlemiskord selliselt ei toiminud ning kostja veetis hagejatega marginaalse aja, siis tagasiulatuvast elatisest mahaarvamisi teha ei tule. Ka edasisest elatisest ei ole põhjust mahaarvamisi teha, sest tuleb lähtuda sellest, kuidas suhtlemiskord on välja kujunenud ning mitu ööpäeva lapsed tegelikult igakuiselt isa juures on. Hagejad viibisid hagiavaldusele eelneva 13 kuu jooksul kostjaga vähem kui seitse ööpäeva keskmiselt ühes kalendrikuus (4–6 ööpäeva). Kummagi hageja elatise nõue on PKS § 101 alusel 215,64 eurot kuus, kahe lapse peale kokku 431,28 eurot. Kuigi kostja on alates 2022. aasta juunikuust tasunud H.M lasteaia kohatasu, palub H.M mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas, millest edaspidi saab laste ema ise tasuda lasteaia kohatasu. Kuna kostja ei ole enne hagi esitamist ülalpidamist andnud, siis taotlevad hagejad kostjalt ka tagasiulatuva elatise välja mõistmist vastavalt PKS § 101 määrale alates 22. veebruarist 2022 kuni hagi esitamiseni. Kummagi hageja elatisenõue 22. veebruarist kuni 31. märtsini 2022 on 267,06 eurot ja 1. aprillist 2022 kuni hagi esitamiseni 2418,13 eurot. Lasteaia kohatasu H.M eest on kostja tasunud kokku 451,96 eurot. S.K tagasiulatuva elatise nõue on seega 2685,19 eurot (267,06 + 2418,13) ja H.M nõue 2233,23 eurot (267,06 + 2418,13 - 451,96). Kostja viide kaasomandi lõpetamise nõudele ei puuduta hagejaid ja tuleb jätta tähelepanuta. Hagejate õigus elatist nõuda ei sõltu sellest, kas vanemate omavahelised õiguslikud küsimused on lahendatud. Kostja viide kasutuseelisele ei arvesta, et laste ema tasub kõik jooksvad kinnisasjaga seotud kulud. Ka kasutab kostja ise veel kinnisasja, hoides seal oma asju. Kasutuseelise maha arvamine on käsitatav ülalpidamisnõude tasaarvestamisena, mis on võlaõigusseaduse kohaselt keelatud. Kui kasutuseelist arvesse võtta, tuleb arvestada mõlema vanema osa ja igakuisele elatisele liita 87,5 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kummagi hageja igakuise elatise nõue oleks siis 303,14 eurot kuus, S.K tagasiulatuva elatise nõue 3735,19 eurot ja H.M tagasiulatuva elatise nõue 3283,23 eurot. Kostja on laste ema sissetulekuna arvestanud ka oma kontode vahel tehtud ülekandeid, laste hoiuste väljamakseid ja hüvitisi, mida ei saa pidada sissetulekuks.

vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejatele kulutatud eelnevalt kokku lepitud suurematest summadest kuludokumentide alusel 50%. Kokkulepet tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei tööta, tema asutatud ettevõte on käivitamisfaasis. Kostja elatub pärandvara jagamisel saadust ja perekonna toetusest. Samuti on ta müünud vallasvara. Kostja sissetulek on kalendrikuus olnud keskmiselt 1343 eurot. Kostja ei nõustu, et laste ema peab hagejaid üksi ülal. Hagejad elavad koos emaga kostja ja laste ema kaasomandis oleval kinnisasjal. Kostja on loobunud oma osa kasutamisest hagejate kasuks. Eluaseme võimaldamise näol antava ülalpidamise rahalise väärtuse kindlaks tegemiseks tuleb välja selgitada hagejate saadav kasutuseelis. Kostja hinnangul on kummagi hageja saadav kasutuseelis 300 eurot kuus, kui võtta aluseks sarnase kinnisasja üür 1200 eurot kuus. Kui võtta aluseks kogu elamu kasutuseelise suurus 700 eurot, on kummagi hageja kasutuseelis 175 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejatele elatist rahas alates ajast, mil hagejad vabastavad kostjale kuuluva kinnisasja mõttelise osa ja võimaldavad kostjal seda kasutada või kui laste ema hüvitab kostja osa rahas ja kaasomand lõpetatakse. Kostja on lisaks lasteaia kohatasule maksnud ka H.M poistekoori osalustasu ja toiduraha alates märtsist 2022 kokku 107 eurot. Hagejad arvestavad kostjaga viibimise aega valesti. Lähtuda tuleb kohtumääruses märgitud ajast ja mõlema hageja elatist vastavalt vähendada. S.K viibib kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus ja H.M kümme ööpäeva kuus. S.K elatise suuruseks on seega 115 eurot ja H.M-il 71,78 eurot, millest tuleb maha arvata kasutuseelis. Kostja ei nõua samas kasutuseelise elatisega tasaarvestamist, vaid palub PKS § 100 lg 1 alusel lubada anda hagejatele ülalpidamist osaliselt muul viisil kui rahas, st eluaseme näol, mille väärtust saab väljendada kasutuseelise kaudu. Kostjale on arusaamatu, milles seisnevad hagejate eluasemekulud olukorras, kus eluaset annab kostja. Kuna eluaset kasutavad neli inimest ja üks osaühing, tuleb eluruumi kulud jagada viiega. Kuivõrd kostja panus eluruumi võimaldamise näol on miinimumelatisest suurem, tuleb hagejatel oma vajadusi tõendada. Kommunaalkulude suurus on vastuolus laste ema pangakonto väljavõttega. Kummagi hageja osa tegelikest kuludest on 61,16 eurot, mitte 180 eurot. Toidukulud on ülepaisutatud ja transpordikulud arusaamatud. Vanemate sissetulek ei ole võrdne, laste ema sissetulek on ligi neli korda suurem kui kostja sissetulek. Laste ema ei ole andnud täielikku ülevaadet oma varandusliku seisu kohta, hoiuse kohta ei ole andmeid esitatud. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega ei ole tagasiulatuva ega ka igakuise elatise nõude eeldused täidetud. Kostja osaleb otseselt ülalpidamises ja kasvatamises ning annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme näol. Menetluskulud tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, sest ta on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt.

MAAKOHTU LAHEND

asjaolu või mõjuvat põhjust, mis annaks aluse mõista elatis välja alla miinimumsuuruse või see üldse välja mõistmata jätta. Maakohtu hinnangul ei saa kostja kaasomandiosa kasutamist samastada ülalpidamiskohustuse täitmisega. Elatist saab muul viisil kui rahas tasuda ainult kokkuleppel. Kostja ei ole ka esitanud kasutuseelise nõuetekohast arvestust. Kasutuseelist ei saa nõude lahendamisel arvestada. Kostja kasutuseelise nõude saab lahendada pooleliolevas kaasomandi lõpetamise vaidluses. Asjaolu, kas hagejad on kostjalt varem ülalpidamise tasumist rahas nõudnud või mitte, ei oma tähendust. Maakohtu meelest ei teki kostjal tagasiulatuva elatise nõude tõttu olulisi majanduslikke raskusi. Hagejad on tõendanud, et ülalpidamise teemal on enne kohtumenetlust suheldud. Hagejate toidu- ja transpordikulud ei ole ülepaisutatud. Hagejad on suurema osa ajast emaga, sh ajal, mida ei kata toitlustamine koolis või lasteaias. Hagejad elavad linnast väljas, kuid käivad koolis, lasteaias ja poistekooris linnas. Hagejate eluasemekulud hõlmavad ka igakuiseid kommunaal- ja hoolduskulusid, mida tasub laste ema. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad oma kulusid tõendama. Kostja ei ole taotlenud elatise väljamõistmist miinimumist väiksemas määras. Suhtluskorra kohta tehtud kohtulahendit ei saa elatise väljamõistmisel arvestada, sest hagejad ei ole selles märgitud aja vältel kostja juures viibinud ja kostja ei ole viibimist vastavalt kohtulahendile tõendanud. Kostja esitatud avaldus suhtluskorra muutmiseks näitab, et kehtivat suhtluskorda ei täideta. Kostja ei ole ka tõendanud, milliseid kulutusi hagejatele on ta teinud sel ajal, kui hagejad viibivad tema juures. Kostjat ei saa lugeda majanduslikult võimetuks ülalpidamiskohustust täitma. Talle kuulub kaasomandiosa kinnisasjast, mille realiseerimiseks ei ole takistusi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks takistusi püsivat ja kindlat sissetulekut tagava palgatöö tegemiseks. Kohatu on kostja väide, et hagejad ei ole ülalpidamist nõudnud. Kostja ei ole elatist maksnud ka menetluse jooksul. Laste ema suurem sissetulek ei vähenda kostja kohustust. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Maakohus jättis arvestamata suhtluskorra mõju, mille kohaselt viibib S.K kostjaga keskmiselt seitse ööpäeva kalendrikuus ja H.M kümme ööpäeva kalendrikuus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 14.7 selgitanud, et kohus vähendab proportsionaalselt elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme võimaldamise kaudu. Kostja hinnangul esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmise võimaldamiseks osaliselt muul viisil kui raha perioodilise maksmisega – eluaseme andmise teel. Vahetu ülalpidamise rahaline väärtus tuleb kohtupraktika kohaselt määrata kindlaks kasutuseelise kaudu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kasutuseelise väärtus on 350 eurot ehk 175 eurot kummalegi hagejale. Lapse eluasemekulude suuruse saab kindlaks määrata kasutuseelise väärtuse järgi. Vanemate vahel on pooleli eluaseme suhtes kaasomandi lõpetamise vaidlus. Kuni kaasomandi lõpetamiseni tuleb kummagi hageja elatisest arvata maha 175 eurot, mille ulatuses annab kostja hagejatele tulenevalt vanemate kokkuleppest ülalpidamist vahetult. Menetluskulud tuleb jätta laste ema kanda, kes on menetluse arusaamatult algatanud olukorras, kus kostja on hagejatele andnud ülalpidamist vahetult ja laste ema on olnud sellega nõus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

kasuks 194,64 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjal S.K kasuks välja igakuise elatise 208,64 eurot ja H.M kasuks 194,64 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

juures hagejate väidetust rohkem ega ka kulude kandmist seoses sellega. Lisaks väidab kostja, et laste ema on lastega suhtlemist takistanud, millest saab järeldada, et lapsed ei ole kostja juures kogu ettenähtud aja vältel olnud. Hagejate jaoks on see, et nad ei ole kostja juures viibinud, negatiivne asjaolu, mida nad ei saa tõendada. Tõendamiskoormist arutas maakohus pooltega 11. detsembri 2023 istungil. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud kostjaga viibimise aja tagasiulatuva elatise välja mõistmisel arvestamata. Samas ei ole alust eeldada, et kohtumäärust ei täideta ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud S.K elatist ühele päevale ja H.M elatist kolmele päevale vastava summa võrra vähendada. Kui hagejate ja kostja suhtlemiseks hakkab kehtima uus kord, võib see olla aluseks elatise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja hagiavalduse vastuses toodud mahaarvamise arvutus ei ole õige. Perekonnaseaduse seletuskirja järgi tuleb selleks, et saada summa, mis iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, korrutada elatise summa (ühe lapse puhul 209,20 (elatise baassumma) + 46,44 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 (pool lapsetoetust) = 215,64) kuude arvuga aastas (215,64 x 12 = 2587,68) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2587,68 / 365 = 7). S.K elatis väheneb seega suhtluskorra alusel 7 euro võrra ja H.M elatis 21 euro võrra.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.