Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.02.2025, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-18735
Tsiviilasi
A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx)
Menetlustoiming
Kostja: M. L. (isikukood xxxx; registreeritud elukoht xxxx; e-post: xxxx) Kirjalik menetlus
M.
L.
abielu,
mis
on
sõlmitud
xxxx
Tallinna
Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited Harju Maakohtu menetluses on A. L. hagi M. L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja suhted on pingelised, palju on olnud tülisid. Kostjal on alkoholisõltuvus, millest pole õnnestunud vabaneda - magab tänaval, trepikodades või kainestusmajas. Kostja käitumine on hageja elukvaliteeti tohutult rikkunud, tekitanud hirmu kodust lahkuda või koju naasta, sest kunagi ei tea kas kostja on taaskord purjus peaga kodu ukse taga. Hageja ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba 2022.aastal. Abielu lahutamisel soovib hageja muuta oma tänane perekonnanimi L. endise perekonnanime L. vastu. Kostja vastas kohtule 14.01.2025. Kostja teatas, et ei ole lahutusega nõus ja on teinud kõik, et ennast parandada. Ei ole tarbinud alkohoolseid jooke ja saab ravi. Kostja märkis, et saab ka edaspidi ravi ja soovib olla abielus A. L.ga. 12.02.2025 algusega kell 11.00 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Hageja jäi esitatud nõude juurde ja palus abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 2022.aastal ning hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. Kostja ei nõustunud lahutusega, kuid määratud kohtuistungile ei ilmunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud, hageja on avaldanud soovi abielu lahutada ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu, mis on sõlmitud xxxx Tallinn Perekonnaseisuameti. Hageja on taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust perekonnanime L.. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse, mistõttu tuleb taastada A. L. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi L. ning seega A. L. nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A. L.. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.