5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (hageja) esitas 6. mail 2015 hagi Natalia Golubeva (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 615,04 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 615,04 eurot. Hageja vähendas
18.septembri 2015 menetlusdokumendis oma nõuet ning palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 434,54 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19,99 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivise 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kostja omandis korteriomand asukohaga XXX. Elamus ei ole korteriühistut moodustatud ning elamut haldab hageja, kes esitab igakuiselt kostjale arveid. Poolte vahel on 26. veebruaril 1997 sõlmitud elamu hooldusleping, mille p-i 4.1 kohaselt on korteriomanik kohustatud iga kuu 20-ndaks kuupäevaks tasuma elamuettevõtte arvele elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifile. Hageja on esitanud kostjale perioodil 30. aprill 2007 kuni 31. juuli 2012 arveid kokku summas 919,91 eurot, millest kostja on tasunud 99,13 eurot. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tasunud veel 205,74 eurot. Kostja põhivõlgnevus moodustab seega 615,04 eurot. Hoolduslepingu p-i 11 järgi on kostja kohustatud tasuma viivist 0,2% päevas. Hageja märkis 18. septembri 2015 menetlusdokumendis, et lähtus hagiavalduse koostamisel ekslikult arveldustest 31. juuli 2012 seisuga, mis ei kajastanud kõiki kostja laekumisi ning arveid.
18.septembri 2015 seisuga moodustab hageja põhinõue 434,54 eurot.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja esitas arvete kuni 31. detsembrini 2011 osas aegumise vastuväite. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded tõendamata ja raske on aru saada, milliste arvete tasumist temalt nõutakse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 29. oktoobri 2015 otsusega hagi, mõistis N. Golubevalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 434,54 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19,99 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivise 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistis maakohus N. Golubevalt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja menetluskulud 440 eurot ning viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt on ekslik hageja seisukoht, et arve osalise või tervikuna tasumisega tunnustas kostja varasemaid tema vastu esitatud nõudeid ja see lõi aluse aegumise katkemiseks nende nõuete osas. Väär on ka hageja seisukoht, et kostja on oma 27. mai 2015 vastusega tunnustanud hageja nõudeid. Nimetatud vastuses palus kostja kohaldada hageja nõuetele aegumist. Maakohus leidis, et aegunud ei ole hageja nõuded, mis on kostjale esitatud alates 31. jaanuarist 2012 kokku summas 660 eurot (alates 31. jaanuarist 2012 summas 104,08 eurot + 2013. aastal 189,39 eurot + 2014. aastal 209,35 eurot + 2015. aastal 157,18 eurot). Kostja ei ole tõendanud seda, et hagejale tehtud maksetena soovis ta tasuda just konkreetselt sel perioodil (31. jaanuarist 2012 kuni 2015) esitatud arveid. Kostja poolt teostatud maksed on ka erinevates summades ja ei vasta alati konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele. Seega oli hagejal õigus kostja poolt tehtud makseid arvestada varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena. Arvestades hageja täpsustatud põhinõude suurust, rahuldas maakohus hageja põhinõude summas 434,54 eurot ning viivisenõude.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N. Golubeva esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud kostja vastuväited analüüsimata. Vastuses hagiavaldusele on kostja leidnud, et hageja nõuded ei ole tõendatud. Hageja pidi tõendama, kui suured oli tervikuna kortermaja Keskpuiestee 55 majapidamiskulud mingis ajavahemikus. Samuti pidi hageja tõendama asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud kortermaja korteriomanike vahel proportsionaalselt. Esitatud dokumentidest ei ole jälgitav, kuidas on põhivõlgnevus kujunenud. Apellant viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10; 2) ei ole vaidlustatud otsus piisavalt motiveeritud. Kohus pole põhjendanud, kuidas ta jõudis võlgnetava summa suuruseni. Selgusetu on ka viivise arvestus. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja poolt esitatud tabelitele; 3) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust; 4) on maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise ja hinnanud ebaõigesti tõendeid; 5) isegi kui lugeda hageja nõuded tõendatuks, puudub kostjal hageja ees võlgnevus. 2012. aastal esitas hageja arveid summas 104,08 eurot, kostja tasus 99,13 eurot, vahe on 4,95 eurot. 2013. aastal esitas hageja arveid summas 189,39 eurot, kostja tasus 121,80 eurot, vahe on 67,59 eurot. 2014. aastal esitas hageja arveid summas 209,35 eurot, kostja tasus 175,61 eurot, vahe on 33,74
eurot. 2015. aastal arvestas hageja teenuste ees 154,18 eurot, kostja on tasunud 670 eurot, seega enam kui 515,82 eurot, millest tuleb maha arvestada 2012 – 2014 võlgnevused 106,22 eurot, kostjal jääb ettemaks 404,54 eurot.
5.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub vastustaja maakohtu poolt toodud asjaoludega (vaidlustatud otsuse p 8) ning juhib täiendavalt tähelepanu 26. veebruari 1995 elamu hoolduslepingu p-le 3.2. Vastustaja ei pea põhjendatuks täiendavate dokumentide esitamist. Pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad eelkõige elamu hoolduslepingust ning apellant ei ole vaidlustanud vastustaja poolt teenuste osutamist korteriomandiga seonduvalt; 2) viitab vastustaja oma 18. septembri 2015 menetlusdokumendile ning 30. septembri 2015 kohtuistungil öeldule, et apellandi poolt tehtud maksed ei ole toimunud korrektselt vastavalt esitatud arvetele. Vastustaja arvestas need maksed varem esitatud arvete katteks; 3) juhib vastustaja tähelepanu kostja 26. mai 2015 menetlusdokumendile, milles viimane märgib, et on regulaarselt tegelenud oma võla kustutamisega ja tänaseks päevaks on alles jäänud 395,28 eurot. Vastustaja on teostatud maksetega oma võlgnevust tunnistanud; 4) on viivise väljamõistmine põhivõlaga võrdses summas kohtupraktikaga kooskõlas ning ei ole vastuolus heade kommetega. Viivisenõue on igati põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 29. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi N. Golubeva vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et hageja ei ole oma nõuet kostja vastu korrektselt esitanud ning seetõttu on ebaselge võlgnevuse arvestus. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse summas 615,04 eurot väljamõistmiseks ning võlgnevus on arvestatud perioodi 30.04.2007 kuni 31.07.2012 eest. Nõuet kinnitavate tõenditena on hageja lisanud kommunaalteenuste arved veebruar 2012 kuni juuli 2012 (tl 22-27) ning enda poolt koostatud arvelduste seisu ajavahemiku 30.04.2007 kuni 31.07.2012 kohta (tl 28-29). Hageja on esitanud 18.09.2015 nõude täpsustuse (tl 66-70) ning selle kohaselt on kostja vastu esitatava nõude suuruseks seisuga 31.08.2015 (perioodi algus on täpsustamata) 434,54 eurot. Nõuet tõendavate tõenditena on hageja lisanud kommunaalteenuste arved juuli 2015 ja august 2015 (tl 71-72) ning arvelduste seisud 31.12.2006 – 31.12.2011 (tl 73-74), 30.04.2007 31.07.2012 (tl 75-76), 31.01.2013 – 31.12.2013 (tl 77), 31.01.2014 – 31.12.2014 (tl 78), 19.01.2015 – 31.08.2015 (tl 79-80).
8.Maakohus on vaidlustatud otsuses rahuldanud kostja vastuväite aegumise kohta ning asunud seisukohale, et aegumata ei ole hageja nõuded alates 31.01.2012. Maakohus ei ole küll täpsustanud, millise ajani ta hageja nõude kostja vastu rahuldab (s.o täpsustamata on võlgnevuse periood), kuid kuna hageja on nõude täpsustuses märkinud, et võlgnevus on arvestatud kuni 31.08.2015, siis on eeldatavasti arvestatud võlgnevus perioodi 31.08.2012 kuni 31.08.2015 eest.
Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus kohaldas nõude aegumist ja seetõttu lähtub ringkonnakohus asjaolust, et hageja poolt nõutav võlgnevus on kujunenud väidetavalt alates 31.01.2012.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja 27.05.2015 esitatud vastuväide (tl 43) ei ole käsitletav nõude tunnistamisena kostja poolt. Viidatud kostja vastuväide on ebaselge ja selles esitatud väited on vastuolulised. Kostja on küll oma kirjalikus vastuväites märkinud, et „olen regulaarselt tegelenud oma võla kustutamisega ja tänaseks päevaks on alles jäänud 395,28 eurot“, kuid samas on ta ka leidnud, et „Arvestates aegumis tähtaega, siis Condor inkassol OÜ ei olnud põhjust esitada hagi minu vastu Kiviõli Kinnisvara OÜ võla nõudmise suhtes“ ning „/.../ hagi ei ole õiglaselt esitatud minu suhtes.“ Arvestades kostja vastuväites esitatud väidete vastuolulisust on ebaõige hageja seisukoht, et kostja on hageja nõuet tunnistanud. Kostja kirjalik vastuväide ei ole käsitletav hagi õigeksvõtmisena TsMS § 440 mõttes. Samuti ei ole tegemist faktilise väitega, mille kostja on omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 alusel.
10.Kostja on vastuses hagiavaldusele (tl 84-86) asunud seisukohale, et hageja nõue on tõendamata, sest esitatud dokumentide alusel ei ole jälgitav, kuidas on põhivõlgnevus kujunenud. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, sest hageja poolt koos hagiavaldusega ja nõude täpsustusega esitatud tõendid ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Hageja väite kohaselt on kostja tasunud võlgnevust nn üldse, mitte aga teinud makseid konkreetse arve alusel, kuid hageja poolt esitatud „Arvelduste seis“ ei võimaldada tuvastada, millise konkreetse võlgnevuse katteks on ta arvestanud kostja poolt tehtud makseid.
11.Poolte vahel on sõlmitud elamu hooldusleping (tl 18-20). Lepingu p-i 4.1. kohaselt kohustub korteriomanik maksma iga kuu 20-ndaks kuupäevaks elamuettevõtte arvele elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest tasu vastavalt Kiviõli Linnavalitsuse poolt kinnitatud tariifidele. Lepingu p-i 5 järgi lepingu p-s 4.1. ettenähtud tasu sisse arvatakse tasu lepingu 2. punktis elamuettevõtte poolt tehtavate kulutuste või osutatavate teenuste eest, sh elamuettevõtte ülalpidamiskulud, mis Kiviõli Linnavalitsus on kehtestanud oma haldusterritooriumil. Lepingu p-i 6 alusel lepingu p-s 4.1. ettenähtud tariifid kinnitatakse kalendriaastaks; enne tariifide kinnitamist elamuettevõte kooskõlastab korteriomanikuga lepingu p-s 2 ettenähtud tööde mahud ja maksumuse; elamuettevõtete teatab kirjalikult korteriomanikule Kiviõli Linnavalitsuse kinnitatud tariifi enne selle rakendamist. Lepingu p-i 9 kohaselt ei vastuta korteriomanik elamuettevõtte kulutuste eest, mis ületavad elamu korrashoiu ning remondi vajadused ja millega ta ei ole nõustunud. Lepingu p-i 10 järgi lisaks käesoleva lepingu p-s 4.1. ette nähtud tasule maksab korteriomanik eraldi iga kuu vastavalt kehtestatud tariifile veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, elektri, gaasi ja muude kasutatavate teenuste eest.
12.Kostja on oma kirjalikus menetlusdokumendis 21.09.2015 (tl 84-86) juhtinud hageja tähelepanu muuhulgas sellele, et hageja ei ole esitanud hooldustasu, üldelektri, prügiveo, heakorratööde, tehnohoolduse, remondifondi tasu suurust tõendavaid dokumente, s.o kostja seisukoha järgi hageja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust. Hageja ei ole eelnimetatud kostja vastuväitele tähelepanu pööranud ning on jätnud esitamata tõendid, mis tõendaksid majanduskulude suurust (s.o kostja võlgnevust). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, ning sama paragrahvi lg 2 alusel esitavad tõendeid menetlusosalised. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole täitnud talle TsMS § 230 lg-test 1 ja 2 tulenevat tõendamiskoormist. Lähtudes pooltevahelisest lepingust oleks hageja pidanud ringkonnakohtu arvates oma nõude tõendamiseks esitama vähemalt Kiviõli Linnavalitsuse kehtestatud tariifid (või
siis muu kokkuleppe kostjaga), millest ta on lähtunud majandamiskulude suuruse arvestamisel, kuid hageja ei ole seda teinud. Vastustaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväite kohaselt on maakohus tuvastanud vaidlustatud otsuse p-s 8, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kulutuste tegemist või teenuste osutamist korteriomandiga seonduvalt, samuti esitatud arvetes märgitud teenuste maksumust, ning seetõttu puudub vajadus esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, sh hooldustasu suurust tõendavaid dokumentaalseid tõendeid jms. Ringkonnakohtu arvates on kostja, vaieldes vastu võlgnevuse suurusele, vaidlustanud seeläbi ka arvetele märgitud teenuste osutamise ja selle maksumuse. Kostja on selgesõnaliselt oma 21.09.2015 kirjalikus menetlusdokumendis märkinud, et hageja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust ning seetõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt kulutuste tegemist või teenuste osutamist korteriomandiga seonduvalt ja esitatud arvetes märgitud teenuste maksumust. Apellant on ka apellatsioonkaebuses jäänud oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud nõuet, kuna ei ole esitanud tõendeid majandamiskulude võlgnevuse suuruse ning selle arvestamise aluste kohta. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja märkinud, et ei pea vajalikuks esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid võlgnevuse kohta, kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt teenuste osutamist. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et hagejale oli pidi olema arusaadav, et tal tuleb oma nõude tõendamiseks esitada vastavad dokumentaalsed tõendid ning selliseid tõendeid oli tal võimalik esitada hiljemalt koos vastusega apellatsioonkaebusele. Kuna hageja ei ole kogu menetluse kestel esitada oma nõuet tõendavaid tõendeid (ega avaldanud ka soovi neid esitada), siis tuleb jätta tema nõue rahuldamata.
13.Hageja on ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades muuhulgas märkinud, et hageja on esitanud kostjale majandamiskulude arveid 31.01.2012 – 31.12.2012 summas 186,78 eurot; 31.01.2013 – 31.12.2013 summas 189,39 eurot; 31.01.2014 – 31.12.2014 summas 209,35 eurot; 31.01.2015 -31.08.2015 summas 157,18 eurot, kokku seega summas 742,70 eurot. Hageja märgib ka, et kostja on tasunud 31.01.2012 – 31.12.2012 summas 110,16 eurot; 31.01.2013 – 31.12.2013 summas 121,80 eurot; 31.01.2014 – 31.12.2014 summas 175,61 eurot; 31.01.2015 31.08.2015 summas 670 eurot, kokku seega summas 1077,57 eurot. Lähtuvalt hageja enda poolt esitatud arvestusest on arusaamatu, kuidas on kujunenud kostja võlgnevus. Hageja on esitanud küll arvete nr-d, mis on kostjal väidetavalt tasumata, kuid ka nimetatud arvete osas ei ole selge, millise konkreetse võlgnevuse katteks on hageja arvestanud kostjapoolse makse, mis oli tehtud väidetavalt tasumata arvete ajal. Hageja on küll märkinud „Arvelduste seis“ viimases lahtris arve numbri, kui asja materjalidest ei selgu, mis ajast pärit arvega on tegemist. Iseenesest on VÕS § 88 lg 1 p-i 1 alusel võimalik juhul, kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, lugeda täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, kuid antud juhul ei ole selge, millise kohustuse millise makse alusel on hageja lugenud täidetuks.
14.Kõige eeltoodu alusel tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. Kuna hageja hagi võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka viivise nõue.
15.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-142-15 lahendi p-s 21 asunud järgmisele seisukohale: „Kolleegium leiab, et TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada järgmiselt.
Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kõrgema astme kohtud jätavad alama astme kohtute lahendid muutmata, siis määrab iga maakohtule järgnev kohtuaste selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse, s.o apellatsioonikohus määrab ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse ja kassatsioonikohus määrab Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Selline tõlgendus on mõistlik ja kõige enam kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Kui aga maakohus määrab kindlaks ainult ühe poole menetluskulude rahalise suuruse, jättes määramata vastaspoole menetluskulude rahalise suuruse, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Ringkonnakohus võib selliselt toimida iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Sel juhul toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama kehtib ka juhul, kui Riigikohus muudab alama astme kohtute otsuseid või teeb ise uue otsuse. Selline tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kõige paremini kooskõlas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, ning see tagab pooltele ka edasikaebeõiguse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale.“ Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.