nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Meelis Tomson Kostja (vastustaja): TL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.AE määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 03.05.2016 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebusega seotud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta AE kanda, kuid jätta kindlaks määramata, kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Hageja esitas 06.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista 29 713 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli East & East OÜ ja Labklaas OÜ sooviks sõlmida ostu-müügileping, millega East & East OÜ omandab Labklaas OÜ osad. Majanduslanguse tõttu ei olnud East & East OÜ pangaarvel ostuks raha. Labklaas OÜ leidis, et tuleks sõlmida ostu-müügi eelleping ja tasuda pool kokkulepitud summast koheselt. 03.12.2013 sõlmiti East & East OÜ ja Labklaas OÜ vahel võlaõiguslik leping. Vahetult enne lepingu sõlmimist andis kostjale sularahas 29 713 eurot üle hageja, kuna East & East OÜ-l puudusid selleks vahendid. Lepingu teksti koostas kostja. Leping vormistati nii, et mõlemad Labklaas OÜ osanikud on saanud poole kokkulepitud ostu-müügi summast, kuna kostja esitas lepingu sõlmimisel volikirja, mis andis õiguse teha tehingu ka Labklaas OÜ osaniku SS nimel. Tehing on notariaalse vorminõude puuduse tõttu tühine. Hageja soovis sõlmida võlaõigusliku müügilepingu, kuid kostja seda ega raha tagastamist ei soovinud. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama. Kostja selgituste kohaselt SS raha saanud ei ole.
2.Harju Maakohus võttis 04.11.2015 hagiavalduse menetlusse.
3.Vastuses hagile kinnitas kostja, et 03.12.2013 lepingu teksti koostas käsikirjas AE, kuigi hageja väidab, et teksti koostas kostja. Kostja sai 2015 juulis õigusbüroolt nõudeavalduse, kus väidetakse, et hageja on kostjale raha maksnud ostu-müügilepingu järgi. Sellest nõudeavaldusest sai kostja esimest korda teada, et hageja on kostjale varasemalt osa raha maksnud. Hageja ei ole kostjale 29 713 eurot sularahas andnud, hagiavalduse andmed on ebaõiged. Tegemist on väljapressimisega.
4.Asja läbivaatamine toimus kohtuistungil 20.04.2016. Hageja kinnitas, et jääb haginõude juurde hagis esitatud asjaoludel. Tegemist on juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepinguga, poolte tahe oli, et Labklaas OÜ osad omandaks East & East OÜ. Müüjateks oleks pidanud olema füüsilised isikud. Kostja kinnitas, et leping oli äriühingute vaheline. Hageja esindaja kinnitas, et jõudis ka esialgu kohtuga samale järeldusele, et hagejaks ja kostjaks peaksid olema äriühingud. Kohus väljendas, et hagi tuleks esitada East & East OÜ poolt Labklaas OÜ vastu, mitte aga hageja poolt kostja vastu, kuna vaidluse esemeks on East & East OÜ ja Labklaas OÜ vahel sõlmitud müügilepingu tühisus. Hageja on sellest tulenevalt esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Raha on väidetavalt antud Labklaas OÜ-le (mõlemale omanikule), mitte kostjale kui füüsilisele isikule isiklikult. Kohtu hinnangul tuleks käesoleval juhul jätta esitatud hagi läbi vaatamata TsMS § 423 alusel. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus jättis 03.05.2016 määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
7.Hagi läbi vaatamata jätmisel hindab kohus üksnes hagis esitatud asjaolusid ja võtab seisukoha hageja õiguste rikkumise võimalikkuse suhtes, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust.
8.Hageja tugineb hagiavalduses asjaoludele, mille kohaselt on kostja alusetult rikastunud OÜ Labklaas ja East & East OÜ vahel 03.12.2013 sõlmitud tühise müügilepingu
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-14877 alusel üleantu tõttu. Hagi esemeks on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu summas 29 713 eurot.
9.VÕS § 1027 kohaselt isik peab teisele isikule välja andma temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas.
10.Kohus, andes VÕS §-de 1027 ja 1028 materiaalõigusliku hinnangu, leiab, et hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude alusel, antud õigusnormid AE ja TL vahel ei kohaldu. Hagiavalduse kohaselt ei ole tühise lepingu alusel raha üleandjaks hageja, vaid OÜ Labklaas ning raha saajaks East & East OÜ, mitte aga kostja. Lepingu sõlmimist juriidiliste isikute vahel on kohtuistungil kinnitanud nii hageja kui ka kostja. Hageja selgitas ka, et poolte tegelik tahe oli selles, et East & East OÜ omandaks OÜ Labklaas osad. Lisaks on hageja kohtuistungil kinnitanud, et jääb oma haginõude juurde sellistel asjaoludel, nagu on hagis esitatud.
11.TsMS § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul saaks hagiavalduses toodud asjaoludel nõude esitajaks olla East & East OÜ, mitte aga hageja, kuna hageja AE ja kostja TL vahel puudub võlasuhe. Kostjaks saab olla kas OÜ Labklaas või vastavate eelduste olemasolul OÜ Labklaas mõlemad osanikud.
12.TsMS § 423 lg 2 võimaldab kõrvaldada hagi menetlusest ja jätta see läbi vaatamata, kui kohus on selle esialgu siiski menetlusse võtnud. TsMS § 423 lg 2 eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole õiguslikku alust.
13.Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud hagiga ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesolevas asjas on kostja kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad.
15.Kohus selgitab, et TsMS 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Määruskaebus
16.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub kohtumääruse tühistada.
17.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hagiavaldus on esitatud õigesti selliselt, et hagejaks on AE, kes oma isikliku raha üle andis ja kostjaks on TL, kellele AE raha üle anti. Kuna TL ei taha saadud raha vabatahtlikult tagastada, on AEl TsMS § 3 kohaselt õigus pöörduda kohtu poole.
18.03.12.2013 sõlmitud lepingu poolteks olid lepingu teksti järgi äriühingud. Juhul kui vaidlusaluse lepingu alusel oleks poolele midagi tagastada, tuleks seda teha TsÜS § 84 lg 1 järgi alusetult rikastumise sätte alusel. Samas ei sätesta TsÜS § 84 lg 1, et tehingu poolele tuleb saadu tagastada, vaid sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada.
19.Kuivõrd osade ostu-müügi korral saavad raha osanikud (aga mitte äriühing) ning osade võõrandamise tehingu selleks pooleks, kes müüb, on eraisik(ud), on igal juhul tegemist õige kostjaga.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-14877
20.Kuivõrd East & East OÜ-l lepingu sõlmimise hetkel rahalisi vahendeid ei olnud, andis AE (vahetult enne lepingu sõlmimist) TL sularahas üle 29 713 eurot, mille saamist TL kinnitas lepingul oma allkirjaga.
21.Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud tehingu järgi tehingu pooled (East & East OÜ ja Labklaas OÜ) midagi ei saanud. Pooled on kinnitanud, et East & East OÜ-l ei olnud lepingu sõlmimisel raha mida üle anda, vaid AE andis üle temale kuuluva raha. Samuti on kinnitanud TL, et Labklaas OÜ ei ole raha saanud.
22.Viidatud ostu-müügi eellepingu järgi tehingu pooltele midagi tagastada ei ole, vaid eelnev dokument on tõendiks selle kohta, et AE andis TL üle sularahas summa 29 713 eurot ehk siis TL on AE käest alusetult saanud summa 29 713 eurot. Ka sellisel puhul toimub summa tagastamine alusetult rikastumise sätete alusel.
23.Maakohus on kaevatavas määruses leidnud, nagu puuduks AEl kohtusse pöördumise õigus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-161-04 leidnud, et kohtusse pöördujaks ei pea olema tingimata tehingu pool.
24.Arusaamatu on määruses toodud väide selle kohta, et kostjaks saab olla kas OÜ Labklaas või vastavate eelduste olemasolul OÜ Labklaas mõlemad osanikud.
25.AE ei ole esitanud tehingu tühisuse tuvastamise nõuet, kuivõrd tulenevalt TsÜS § 83 lg 1 on tehing niikuinii algusest peale tühine. AE on esitanud nõude alusetult saadu tagastamiseks. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Labklaas ja SS midagi saanud ei ole. Järelikult ei ole nende isikute vastu hagi esitamiseks alust. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas kostjale seisukoha saamiseks.
27.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et pole AElt mingit raha saanud. AE soovis osta OÜ Labklaasi ning pidi ostmiseks vajaliku raha pangast laenama. Pangas laenulepingu sõlmimiseks sai AE mitmesuguseid kostja poolt allkirjastatud dokumente. Üks nendest on 03.12.2013 ostu-müügileping, mille alusel hageja väidabki, et on kostjale 29 713 eurot tasunud. Lepingu tekst on koostatud hageja poolt. 2014 aasta jaanuaris oli selge, et pangast hageja raha ei saa. Ta lubas veel mõelda, kas sõlmida leping East & East OÜ või tema endaga. Peale seda kostja hagejat enam ei näinud. 2014 aasta lõpus soovis kostja hagejalt tagasi laenu, mille OÜ Labklaas hagejale andis. Peale seda sai kostja jaanuaris 2015 hagejalt nõudeavalduse, milles väitis, et kostja on hagejale kuuluva vara ära viinud ja nõuab vara tagasi. Järgmise nõudeavalduse sai kostja juulikuus, kus hageja nõuab tagasi raha, mille olevat maksnud kostjale sularahas. Kostja peab hageja tegevust väljapressimiseks.
28.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Käesoleval juhul nähtub hagiavalduses esitatud asjaoludest, et 03.12.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu poolteks on äriühingud, mitte füüsilised isikud. Asja läbivaatamiseks korraldatud istungil on menetlusosalised kinnitanud, et eelnimetatud
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-14877 lepingu näol on tegemist juriidiliste isikute vahelise lepinguga ning et nende tegelikuks tahteks oli, et Labklaas OÜ osad omandab East & East OÜ.
31.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et menetlusosaliste AE ja TL vahel puudub võlasuhe, millest tulenevalt võiks kõne alla tulla hageja AE õigus esitada kostja TL vastu hagi.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagiavalduses toodud asjaoludel saaks alusetu rikastumise nõude esitajaks st hagejaks olla East & East OÜ, kui tühise müügilepingu järgne ostja, mitte AE, kuna viimane ei olnud müügilepingu pooleks.
33.Kostjaks saab olla müügilepingu teine pool ehk Labklaas OÜ ning teatud eelduste olemasolul ka Labklaas OÜ osanikud nagu maakohus õigesti leidnud on – näiteks kui menetlusosalised leiavad, et osa müügileping sõlmiti siiski füüsiliste isikute vahel.
34.TsÜS § 83 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise korral tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
35.Restitutsiooninõude aluseks on VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
36.Määruskaebuse esitaja leiab, et ta saab kostjat hageda ainuüksi põhjusel, et osa eest tasumine toimus hageja isikliku raha arvel. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu.
37.Õiguskirjanduses on VÕS § 1028 osas leitud järgnevat: „§ 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, st kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. § 1028 ei ole seega kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ega kolmanda isiku ees“ (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. 2009, lk 586).
38.Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, millist omapoolset kohustust ta kostja ees täitnud on. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et müügilepingu järgsed ostja kohustused on võtnud East & East OÜ. Seega ei saanud hageja AE väidetava raha tasumisega täita mitte oma kohustust, vaid talle kuuluva äriühingu poolt võetud kohustust.
39.Eeltoodust tulenevalt sai alusetu rikastumise nõue võlasuhte teiseks osapooleks olnud Labklaas OÜ vastu tekkida vaid lepingu järgsel ostjal, East & East OÜ-l. Labklaas OÜ poolne tagasitäitmine, eeldusel, et hagiavalduses mainitud rahasumma tõepoolest ka üle anti, saaks eeltoodust tulenevalt kõne alla tulla East & East OÜ-le.
40.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
41.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja on ringkonnakohtule teatanud, et temal menetluskulud puuduvad, jätab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks määramata.
42.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 427.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Tiit Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.