Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-103172
Tsiviilasi
XXXXOY hagi XXXXvastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmisest keeldumine ning avalduse edastamine kohtualluvuse järgi
Menetlusosalised ja nende
hageja XXXXOY (registrikood XXXX, asukoht XXXX); hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (e-post [email protected]); kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht teadmata).
esindajad
XXXXOY on esitanud Harju Maakohtule hagi XXXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kostja elukoht on teadmata. Hageja nõude aluseks oleva lepingu üldtingimuste kohaselt kuuluvad vaidlused lahendamisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas juhul kui krediidisaaja või käendaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või tema elukoht ei ole hagi esitamisel teada.
2-16-103172 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 1 p 2 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 alusel kui hagiavaldust ei võeta menetlusse põhjusel, et asi ei allu sellele kohtule, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule. TsMS § 75 lg 1 alusel kohus kontrollib, kas esitatud hagi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. TsMS § 71 sätestab, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 3 p 2 sätestab, et sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. TsMS § 104 lg 4 sätestab, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 69 lg 4 sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kostja praegune elukoht teadmata ning kohtualluvuse kokkulepe kohaselt on sellisel juhul pädevaks kohtuks asja lahendama Tartu Maakohus. Kokkulepitud kohtualluvus on erandlik. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolev hagi saata kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.