2.Mõista M.I.-lt välja M.I. kasuks elatis 2070,97 eurot perioodi 21.03.2024 kuni 30.01.2025 eest.
3.Mõista M.I.-lt välja M.I. kasuks alates 01.02.2025 kuni 27.02.2025 elatis 192,86 eurot. Kohustada M.I.-d tasuma veebruari elatis hiljemalt 01.02.2025 M.I. pangakontole nr XXX.
4.Välja mõistetud elatis tuleb maksta M.I. pangakontole nr XXX.
Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.M.I. esitas 21.03.2024 hagiavalduse M.I. vastu alates hagi esitamisest elatise väljamõistmiseks miinimumsummas (hagi esitamisel 260,33 eurot), kuna kostja ei ole last toetanud majanduslikult juba üle aasta, kuid hageja õpib ja X on hagejat pidanud üksi ülal pidama.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.03.2024, kuid kostjale ei õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Kohtule sai teatavaks, et kostja võib elada X juures Harjumaal aadressil XXX. Kostja on seal dokumendid isiklikult kätte saanud 28.05.2024.
3.Kohus andis kostjale 14-päevase tähtaja hagiavaldusele vastuse esitamiseks, mis saabus 11.06.2024. Kostja ei ole kohtule vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.02.08.2024 määrusega anti hagejale tähtaeg nõude selgitamiseks. Kohus selgitas, et täisealise puhul ei saa lähtuda lapsele miinimumelatist ettenägevast sättest. Hageja esitas täiendavad selgitused 12.08.2024 ning kohus arutas hagejaga asjaolusid 09.10.2024 kohtuistungil, kuhu kostja ei ilmunud. Kutset sellele istungile ei õnnestunud kostjale kätte toimetada.
2(3)
6.Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab esialgse hagi osalise rahuldamise põhjuseid.
7.PKS § 101 sätestatud elatise miinimummäär kohaldub vaid alaealise lapse suhtes (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). Täisealine peab elatist nõudes esile tooma enda kulud. Hagi kohaselt olid hageja vajadused 545 eurot kuus (ühiselamu 40 eurot, transpordikulu 150 eurot, toidukulu 200 eurot, muud kulutused 150 eurot (sidekulu, tervis, riided, hügieenitarbed, vitamiinid jms)). 12.08.2024 seisukoha kohaselt on hageja kulud 410-490 eurot kuus (ühiselamu 40 eurot, transpordikulu 150 eurot jm, sh toidukulu 130-150 eurot). Istungil vähendas hageja nõuet 200 euroni kuus ning kirjalikes seisukohtades leidis, et ta kulud on 400 eurot kuus. Hageja viitas ka sellele, et kostja on vahepeal olnud töötamise registris registreeritud ning kostja nimele on registreeritud kinnisvara, mistõttu on kostja eeldatavalt töövõimeline. Kuivõrd ühel vanemal on töökoht ja teisel vanemal on kinnisvara, võib vanemate varalise seisundi lugeda muude andmete puudumisel võrdseks. Kohus võtab tagaseljaotsuse tegemisel aluseks hageja viimased faktiväited kulude suuruse kohta, sest hagi saab rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud, mistõttu kulude ümber hindamiseks puudub alus. Kuivõrd vanemate varalist seisundit tuleb lugeda võrdseks, tuleb kostjalt välja mõista pool hageja kuludest, s.o 200 eurot kuus alates 21.03.2024, s.o hagi esitamisest, kuni õpingute lõppemiseni, s.o 27.02.2025. 2024. a märtsikuu ja 2025. a veebruari eest tuleb elatis välja mõista proportsionaalselt, s.o 70,97 eurot (200/31x11) ja 192,86 eurot (200/28x27). Kohus mõistab elatise välja ühekordse summana kuni 2025. a jaanuarini, s.o 70,97+2000 eurot. Veebruari elatis 192,86 eurot muutub sissenõutavaks 1.02.2025. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 kohaselt.
9.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Pürn kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.