Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2016 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-121579
Tsiviilasi
XXXXOÜ hagi AS XXXXvastu võla nõudes
Hagihind
1337,97 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXXOÜ (registrikood XXXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, Mõsiavahe 21, Tartu 50707; telefon: 5547092; [email protected]); Kostja: AS XXXX(registrikood XXXX, XXXX); Kostja lepinguline esindaja: Andres Kuusk (OÜ Asjacom, Jaama 3-9, 41533 Jõhvi, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 1288,24 euro põhinõudes ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 49 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Mõista hagejalt XXXXOÜ-lt (registrikood XXXX) kostja AS XXXX(registrikood XXXX) kasuks menetluskuludena välja kostja lepingulise esindaja kulud summas 300 (kolmsada) eurot.
3.Mõista hagejalt XXXXOÜ-lt (registrikood XXXX) kostja AS XXXX(registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 300 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada
lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.01.2015 ostu-müügitehingu, mille kohta hageja koostas müügilepingu-arve nr. 150356 summas 2700,24 eurot. 29.05.2015 sõlmisid kostja ja hageja teise ostu-müügitehingu, mille kohta koostas hageja kostjale müügilepingu-arve nr 153007 summas 614,04 eurot. Esimeses müügilepingus nr 150356 oli maksetähtaeg 30.04.2015. Alates 01.05.2015 oli võlgnevus sissenõutav ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Teises müügilepingus nr 153007 oli märgitud maksetähtajaks 28.06.2015. Alates 29.06.2015 oli võlgnevus sissenõutav ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist.
2.Kostja tasus arve-müügilepingu nr 150356 osaliselt. 16.09.2015 tasus kostja hagejale 1000 eurot ja 1026,04 eurot tasaarveldati kreeditarvega. Hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud arvemüügilepingu nr 150356 tasutud 674,90 eurot (2700,94 eurot - 1000 eurot - 1026,04 eurot = 674,90 eurot). Antud summale lisandub viivis. Kokku oli kostja võlgnevus hageja ees seisuga 18.11.2015 on 1337,97 eurot, millest põhivõlgnevus on 1288,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 49,03 eurot.
3.Õiguslike põhjenduste osas viitas hageja VÕS §-le 8, § 76 lõigetele 1 kuni 3, §-le 100, §-le 101 ning § 108 lõikele 1. Viivise osas viitas hageja VÕS § 113 lõikele 1 ja §-le 94. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 01.05.2015. Põhivõlgnevuse 674,90 eurot tasumisega viivitas kostja alates 01.05.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.11.2015 kokku 201 päeva. Viivise summa on 29,84 eurot. Põhivõlgnevuse 614,04 eurot tasumisega viivitas kostja alates 29.06.2015 kuni 18.11.2015 kokku 142 päeva. Viivise summa on 19,18 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 49,03 eurot.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Hageja menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenustest 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 200 eurot, mis on kokku 550 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale osutati õigusabi tunni hinnaga 100 eurot. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulud 3,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista samuti viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
5.Hagiavalduse täienduses 30.11.2015 täpsustas hageja nõude summat. Hageja täpsustas, et tema põhivõlgnevuse nõue kostja vastu on 1288,24 eurot, sealhulgas tasus kostja osaliselt arve nr 150356 ning jättis selle alusel tasumata 674,20 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 49 eurot.
6.08.02.2016 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega. Kostja tõlgendus kreeditarvele nr 154133 ei ole õige ja on ühekülgne. Seisuga 24.07.2015 oli vastavalt müügireskontole ja arvetele 143831, nr 145977, nr 146445, nr 147069, nr 150356, nr 152987 ja nr 153007 kostja võlgnevus hageja ees 7 737,96 eurot. Kuna kostja ei tasunud arveid vaatamata
korduvatele meeldetuletustele, otsustas hageja kogu võlgnevuses oleva kauba tagasi võtta. 24.07.2015 sõitis hageja esindaja kostja esindusse, kus talle tagastati ainult osa kaubast. Kauba tagastamise kohta koostati kohapeal käsikirjaline akt. 28.07.2015 koostas hageja vastavalt tagastatud kaubale kreeditarve nr 154133, millega tasaarvestati võlgnevuses olevad arved alates vanimast tasumata arvest. Vastavalt laekumiste nimekirjale tasaarveldati kreeditarvega nr 154133 arve nr 143831, nr 145977, nr 146445, nr 147069 ning osaliselt arve nr 150356 summas 1025 eurot. Kokku on tasaarvestatud 4220,94 eurot.
7.Kostja võlgnevus, mis tulenes arvetest nr 143831, nr 145977, nr 146445, nr 147069, nr 150356, nr 152987 ja nr 153007 oli pärast tasaarvestust 3517,02 eurot. Võlgnevus vähenes täiendavalt 1228,08 euro võrra arve nr 152987 tasumisel hageja arvele (võlgnevuse jääk 2288,94 eurot). 16.09.2015 tasus kostja hagejale täiendavalt 1000 eurot ja kostja võlgnevuse jäägiks jäi 1288,94 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud arvest nr 150356 tasutud 674,20 eurot ja arvest nr 153007 ei olnud tasutud 614,04 eurot. Kostja väiteid arvete võltsimise kohta pidas hageja arusaamatuteks ja ebaõigeteks. Originaalarved on hageja raamatupidamises.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on korduvalt palunud hagejal esitada hagiavalduse aluseks olevate arvete nr 150356 ja nr 150356 koopiad, millest nähtuks, et kaup on tarnitud ja kostja poolt vastu võetud. Hageja on kostja palvet eiranud. Korduvate päringute tulemusena esitas hageja 01.10.2015 e-kirja lisana raamatupidamisprogrammist HansaWorld 01.10.2015 trükitud müügireskontro väljavõtte. Nõude aluseks olevaid arveid hageja ei esitanud. E-kirjas selgitas hageja esindaja, et arved saadetakse pildifailidena, kuid tegelikult esitas hageja arved alles hagiavalduse lisadena kohtumenetluses.
9.Kostja oli üllatunud, et arvel nr 150356 (summas 2700,24 eurot) on kostja seadusliku esindaja XXXX allkiri. See ei vasta tõele ning XXXX ei ole arvet kunagi allkirjastanud. Allkiri arvel on ilmselgelt võltsitud ja see on lihtvaatlusega tuvastatav. Kostja esitas võrdluseks XXXX allkirjanäidise 24.11.2015 müügi/teenus arvel nr XXXX
10.Hageja on väitnud, et arve nr 150356 on osaliselt 1026,04 euro ulatuses kreeditarvega tasaarvestatud, kuid kreeditarvet kohtule esitatud ei ole. Kostja esitas hageja 28.07.2015 kreeditarve nr 154133, millest nähtub, et kreeditarve nelja viimase positsiooniga on 30.01.2015 arve nr 150356 summas 2700,24 eurot täielikult krediteeritud ja selles osas ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu. Kreeditarvel toodud rehvide utiliseerimise jäätmemaks on toodud 17 TK (rehvi) utiliseerimise eest, millest 12 rehvi utiliseerimine krediteeriti arvelt nr 150356.
11.Samuti leidis kostja, et hageja 28.07.2015 kreeditarve nr 154133 neljanda ja viimase kaubapositsiooniga on 29.05.2015 arve nr 153007 summas 614,04 eurot täielikult krediteeritud ja selles osas ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu. Kostja esitas samuti kohtule selgitused kreeditarvel nr 154133.
12.26.04.2016 seisukohtades leidis kostja, et hageja on 08.02.2016 esialgset nõuet muutnud. Muudetud nõudes väidab hageja, et kostja võlgneb talle seisuga 24.07.2015 vastavalt müügireskrontole ja arvetele nr 143831, 145977, 146445, 147069, 150356, 152987, 153007 7 737,96 eurot. Samas esitas hageja kohtule 28.07.2016 laekumiste nimekirja, mille kohaselt on saldo 0 eurot. Järelikult on kostja võlgnevus 0 eurot.
13.Kostja on otsinud võimalusi lõpetada menetlus ja seeläbi hoida kokku ajalisi ja rahalisi vahendid, kuid hageja on sellest keeldunud. Kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida asjas kompromiss, tasudes hagejale poole põhisummast ja jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda – hagejale oli ettepanek vastuvõetamatu.
Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud rehvide ostu-müügi lepinguid. Samuti ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et kuivõrd kostja jättis hagejale ostetud kauba eest tasumata, võttis hageja kostjalt kauba vähemalt osaliselt tagasi ning esitas kostjale kreeditarve. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagi aluseks olevad arved on jätnud kostja põhjendamatult tasumata või kas on nende arvete alusel kaup kostjalt tagasi võetud ning esitatud kreeditarve nr 154133.
16.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga 30.01.2015 rehvide ostu-müügi tehingu, mille kohta koostas hageja arve nr 150356 summas 2700,24 eurot. 29.05.2015 sõlmis hageja kostjaga teise ostu-müügi tehingu, mille eest esitati arve nr 153007 summas 614,04 eurot. Arve nr 150356 tasus kostja osaliselt, makstes 1000 eurot. 1026,04 eurot antud arvest tasaarveldati kreeditarvega. Arve nr 150356 alusel jäi kostjal tasumata 674,90 eurot. Arve nr 153007 jättis kostja tervikuna tasumata. Kogumis on kostja põhivõlgnevus 1288,94 eurot.
17.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega tulenevalt kauba tagasivõtmisest ja kreeditarve nr 154133 esitamisest. Kostjal oli hageja ees võlgnevus summas 7737,96 eurot, mis tulenes arvetest nr 143831, nr 145977, nr 146445, nr 147069, nr 150356, nr 152987 ja nr 153007. 24.07.2015 võttis hageja osa kaubast tagasi. Tagasi võetud kauba kohta koostati kreeditarve nr 154133, millega tasaarvestati võlgnevuses olevad arved alates vanimast tasumata arvest. Kokku on tasaarvestatud 4220,94 eurot ja arvest nr 150356 tasaarvestati 1025 eurot. Kostja võlgnevus, mis tulenes arvetest nr 143831, nr 145977, nr 146445, nr 147069, nr 150356, nr 152987 ja nr 153007, oli pärast tasaarvestust 3517,02 eurot. Täiendavalt tasus kostja hagejale 1228,08 eurot ja 1000 eurot ning tema võlgnevuse jäägiks jäi 1288,94 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud arvest nr 150356 tasutud 674,20 eurot ja arvest nr 153007 ei olnud tasutud 614,04 eurot.
18.Kostja väitis hagile vastu vaieldes esmalt, et tema seaduslik esindaja XXXXei ole allkirjastanud arvet nr 150356 ning allkirja võltsimist on võimalik välisel vaatlusel tuvastada. Samas leidis kostja, et hagi aluseks olevad arved on tasaarvestatud kreeditarvega nr 154133, sest kostja tagastas hagejale kauba, mille ta oli enda valdusesse võtnud vaidlusaluste arvete alusel. Ühtlasi leidis kostja, et hageja muutis hagi alust ja viitas kostja võlgnevuse puhul hoopis uutele arvetele. Samas esitas hageja kohtule kostja laekumiste nimekirja seisuga 28.07.2016, mille kohaselt oli kostja võlgnevus hageja ees 0 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole käesolevas asjas tõendatud ega põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on vastavat kohustust rikkunud.
20.Järelikult selleks, et esitada lepingu poole vastu rahalise kohustuse täitmise nõue, peab võlausaldaja ehk antud juhul hageja välja tooma ja tõendama, millise lepingu pooled sõlmisid ning milles seisnes lepingu teise poole kohustuse rikkumine. Hageja väidetest ning kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et pooled sõlmisid mitmeid lepinguid kaupade ehk rehvide ostmiseks. Hageja oli nimetatud lepingutes kauba müüjaks ja kostja ostjaks.
21.VÕS § 208 lg 1 defineerib müügilepingu mõiste, mille kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 233 lg 1 näeb ette, et kui vallasasja müügi puhul on pooled kokku leppinud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). VÕS § 233 lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud. Juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (VÕS § 188 lg 2). Lepingust taganemisele järgneb selle tagasitäitmine. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
22.Kuigi hageja ega kostja ei ole selgelt viidanud, et hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, võib poolte väidetest ja esitatud tõenditest järeldada, et hageja taganes mitmest kostjaga sõlmitud ostu-müügi lepingust, sest kostja ei täitnud ostetud kauba eest tasumise kohustust. Seoses lepingust taganemisega tugines hageja ilmselt omandireservatsioonile ning nõudis kostjalt tagasi kauba, mille eest viimane ei olnud tasunud ning mille omandiõigus ei olnud kostjale üle läinud. Muul õiguslikul alusel ei oleks hageja saanud kostjalt ostetud kaupa tagasi võtta. Seetõttu on kohtu hinnangul oluline tuvastada, millistest kostjaga sõlmitud lepingutest hageja taganeda võis ning millise kauba ta kostjalt seetõttu tagasi võttis.
23.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 30.01.2015 koostatud arvega nr 150356 (toimiku lk 29, loetav ärakiri lk 59) andis hageja kostjale üle kauba ehk 12 rehvi. Samuti oli arvel kajastatud jäätmemaks 12 rehvi utiliseerimise eest. Arvele on kauba kättesaamise kohta andnud allkirja kostja seaduslik esindaja. Arve kohaselt tuli kostjal hiljemalt 30.04.2015 tasuda 2700,24 eurot. Kohus ei nõustu siinkohal kostja väidetega, et tema seaduslik esindaja ei ole arvet alla kirjutanud, mida on kohtul võimalik tuvastada välisel vaatlusel. Kostja väitis, et tema seadusliku esindaja allkiri arvel nr 150356 on võltsitud, mis pidi kohtule olema nähtav tema allkirja näidisest arvel nr 0357M (toimiku lk 74). Samas ei ole võimalik kohtule esitatud arvest nr 0357M järeldada, kes on selle allkirjastanud. Arve lõpul on enne allkirja märgitud „raamatupidaja“. Samuti on antud kostja väide vastuolus kostja teiste väidetega, milliste kohaselt puudus tal arve nr 150356 tasumise kohustus, sest hageja oli antud arve alusel kostjale üle antud kaubad tagasi võtnud. Hageja ei oleks saanud kostjalt kaupu tagasi võtta, kui kostja ei oleks neid esmalt vastu võtnud. Eeltoodut kokku võttes ei loe kohus tõendatuks kostja väidet, et tema seaduslik esindaja ei ole arvet nr 150356 allkirjastanud ega selle alusel kaupu vastu võtnud.
24.29.05.2015 koostati arve nr 153007 (toimiku lk 30, loetav ärakiri lk 60), millega anti kostjale üle kaks rehvi. Samuti kajastub arvel jäätmemaks 2 rehvi utiliseerimise eest. Arvele on alla kirjutanud kostjat esindanud isik. Arve summa 614,04 tuli tasuda 28.06.2015. Antud arve osas ei esitanud kostja vastuväidet selle kohta, et ta poleks kaupa kätte saanud.
25.Hageja esitatud konto väljavõttest (toimiku lk 31) nähtub, et kostja tasus hagejale 16.09.2015 1000 eurot selgitusega „arveldus, osa“. Hageja esindaja saatis kostjale 01.10.2015 e-kirja (toimiku lk 72), milles ta teatas, et saadab „seisu 01.10.2015“. Samuti on kirjas märgitud, et hageja saadab kostjale arved pildifailina, sest skaneeritult on allkirjad nähtamatud. Kas või millised lisatud olid tegelikult hageja saadetud e-kirjale lisatud, kohtule esitatud tõendist ei nähtu. Hageja raamatupidamise väljavõttest seisuga 01.10.2015 (toimiku lk 73) võib järeldada, et nimetatud ajal pidas hageja kostja võlgnevuseks kokku 1 288,94 eurot. Seejuures on väljavõttes toodud, et arvest nr 150356 tulenev võlgnevus oli 674,90 eurot ja arvest nr 153007 tulenev võlgnevus 614,04 eurot. Kuidas ja mille alusel on võlgnevuste suurus tuvastatud, antud väljavõttest endast järeldada ei saa.
26.Kostja poolt kohtule esitatud kreeditarvest nr 154133 (toimiku lk 75) nähtub, et selles on loetletud 17 rehvi ja 17 rehvi utiliseerimise jäätmemaks. Kreeditarve summa on 4220,94 eurot. Kreeditarvel märgitud rehvid „Doublestar DST08A“ hinnaga 185 eurot üks rehv olid eelnevalt märgitud arvel nr 150356. Kreeditarvel märgitud rehvid „Falken R1-117 160K“ hinnaga 250 eurot üks rehv olid eelnevalt märgitud arvel nr 153007. Kreeditarvel toodud rehvid „Amberstone 755 157/154M“ hinnaga 185 eurot üks rehv olid varasemalt märgitud arvel nr 150356. Kreeditarvel märgitud rehvid „Annaite 785 154/150M“ hinnaga 175 eurot üks rehv olid varasemalt märgitud arvel nr 150356. Kreeditarvel märgitud rehve „Amberstone 396 160K“ hinnaga 200 eurot ja rehve „Tyrex TR1 160“ hinnaga 269 eurot hagi esmaseks aluseks olnud arvetel kajastatud ei olnud. Küll aga võib kreeditarvest järeldada, et selle alusel võttis hageja kostjalt tagasi kõik arvete nr 150356 ja nr 153007 alusel varasemalt üle antud kaubad. Järelikult taganes hageja nimetatud kahest lepingust.
27.Hageja nõustus menetluse käigus, et ta on esitanud kreeditarve nr 154133 ja selgitas, et kuna kostja oli arved jätnud tasumata, võttis hageja kauba tagasi. Hageja esitas samuti kohtule käsitsi koostatud akti seisuga 24.07.2015 (toimiku lk 99), mille kohaselt on kostja hagejale tagastanud samad rehvid, mis on märgitud kreeditarves. Kohus järeldab eelviidatud tõenditest, et hageja taganes tervikuna kahest hagi aluseks olnud lepingust ja sai kogu kauba tagasi, mistõttu ei saanud kostjal enam olla kohustust hagejale midagi nende kahe arve alusel tasuda. Samas ei nõustu kohus kostja väitega, et hageja muutis hagi alust, sest hageja on küll viidanud teistele kostjale esitatud arvetele, kuid väitis jätkuvalt, et tema nõue kostja vastu tuleneb arvetest nr 150356 ja nr 153007.
28.Hageja esitas kohtule väljavõtte oma raamatupidamise arvestusest seisuga 24.07.2015, mis pidi kajastama kostja poolt maksmata arveid. Arvestuse kohaselt oli kostjal tasumata arveid 7737,96 euro ulatuses, sealhulgas olid täielikult tasumata hagi aluseks olnud arved nr 150356 ja 153007. Kohus samas osundab, et antud väljavõte on koostatud enne kostjalt kauba tagasivõtmist ning enne kostjale kreeditarve esitamist.
29.Täiendavalt esitas hageja kohtule arved nr 143831, 145977, 146445, 147069 (toimiku lk 9295) ja arve nr 152987 (toimiku lk 98), mis seisuga 24.07.2015 koostatud hageja raamatupidamise väljavõttes on kajastatud kui osaliselt või tervikuna tasumata arved. Kõigil hageja esitatud arvetel on kajastatud sõidukite rehvid, milliste kättesaamist on kostja esindaja samal arvel oleva allkirjaga kinnitanud. Samuti on arvetel kajastatud jäätmemaksud. Samas ei ole hageja nimetatud arvete tasumata jätmise tõttu esitanud kostja vastu hagiavaldust. Kas või millises ulatuses on hageja võtnud nimetatud arvete alusel kostjalt kaupu tagasi või mitte, ainuüksi arvetest järeldada ei saa.
30.Ühtlasi esitas hageja kohtule oma raamatupidamise väljavõtte laekumiste kohta seisuga 28.07.2015 (toimiku lk 100), mille kohaselt oli nimetatud ajaks täielikult tasutud arved nr 143831, 145977, 146445, 147069 ja 150356. Arve nr 154133 osas on väljavõttel märgitud „4220,94 eurot“. Kuivõrd viide puudutab kreeditarvet, võib sellest mõista, et antud summat ei pidanud keegi hagejale tasuma ning antud summa oma maha võetud varasemalt laekunud summadest. Kokku on kostja kohustuste suuruseks laekumiste väljavõtte kohaselt 0 eurot. Järelikult ei saa hageja enda esitatud tõendite pinnalt järeldada, et kostjal oleks hageja ees olnud ostu-müügi tehingutest tulenevaid ja täitmata kohustusi.
31.Kohus selgitas hagejale 11.04.2016 (toimiku lk 104-105), et tal tuleb oma väiteid täiendavalt tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kostja vastuväiteid arvestades ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit. Kohus leiab, et kuivõrd asjas kogutud tõendite alusel võttis kostja hagejalt tagasi vaidlusaluste ostu-müügi lepingute alusel üle antud kauba, ei olnud kostjal hageja ees enam nimetatud lepingutest tulenevaid ja täitmata rahalisi kohustusi. Seetõttu tuleb hageja põhinõue 1228,24 euro osas jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue summas 49 eurot.
32.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
33.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 300 eurot. Tegemist oli tasuga kostja vastuse koostamise ja esitamise eest. Kohus leiab, et antud õigusabikulu on kooskõlas asja keerukuse ning kostja vastuse mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viimase menetluskuludena 300 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb kostja taotluse alusel hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 300 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.