Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.01.2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-16453
Tsiviilasi
Z.Y hagi U.Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2589,48 eurot Hageja (laps): Z.Y (isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja (ema): R.V (isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov; Kostja (isa): U.Y (isikukood XXX).
Viimase kohtuistungi aeg
asja lahendamine kirjalikus menetluses
Rahuldada Z.Y hagi U.Y vastu. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi 01.01.2024 kuni 31.10.2024 eest kokku summas 2795 eurot 3 senti. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks välja elatis perioodi 01.11.2024 kuni 31.01.2025 eest kokku summas 863 eurot 16 senti. Mõista Märt Z.Y Z.Y kasuks alates 1. veebruarist 2025 kuni Z.Y täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti [272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada U.Y-d tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 Z.Y kasuks väljamõistetud elatis R.V pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „Z.Y elatis 01.01.2024 kuni 31.01.2025“. Kohustada U.Y-d tasuma Z.Y-le kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 4 väljamõistetud igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, R.V pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks selgitusega "Z.Y elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
Z.Y (edaspidi ka laps või hageja) esitas 29.10.2024 kohtule hagiavalduse U.Y (edaspidi ka isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 2024.a oktoobrini välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise elatise kindla summana (perioodi 01.01.2024 kuni 31.03.2024 eest 780,99 eurot ja perioodi 01.04.2024 kuni 31.10.2024 eest 2014,04 eurot) ning alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni samuti PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise muutuva suurusena. Hagiavalduse kohaselt on lapse ema R.V ja isa U.Y ning alates 2023.a lõpust on hageja koos ema ja vennaga kolinud välja pere senisest elukohast. Hageja elab igapäevaselt ema juures ja on ema ülalpidamisel. Kostja kui lapsest lahus elav vanem ei ole täitnud omapoolset ülalpidamiskohustust hageja suhtes ning kõik hageja ülalpidamisega seotud kulud on kandnud ema.
Kostja teatas 19.11.2024 hagivastuses, et ei nõustu elatisenõudega, kuna ta ei usalda lapse emale elatisraha maksta. Kostja juhtis tähelepanu ka lapse ülekaalule ning tegi ettepaneku palgata lapse tervisega tegelemiseks personaaltreener. Kostja tegi hagivastuses kohtule kompromissettepaneku, mis hõlmas endas eelkõige lapse tervisega seonduvat (teostada lapsele terviseekspertiis, jälgida lapse toitumiskava ja personaaltreeneri juhiseid jms), mitte aga lapsele elatise maksmist.
Hageja jäi oma 09.12.2024 seisukohtades haginõuete juurde ja leidis, et need tuleks rahuldada. Hageja tõi välja, et kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta ei ole alates 01.01.2024 täitnud hageja ees ülalpidamiskohustust. Hageja pidas kostja viiteid lapse tervisele ja ülekaalule ning väiteid selle kohta, et kostja ei usalda lapse emale elatist tasuda, ülalpidamiskohustuse täitmise kontekstis asjakohatuteks.
Kuivõrd pooled avaldasid nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, määras kohus 23.12.2024 määrusega, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ja teeb asjas otsuse hiljemalt 22.01.2025.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse
ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alaealise lapse (hageja) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Lisaks nähtub hagiavalduse lisaks nr 4 olevast 26.09.2024 kuupäeva kandvast DNA-uuringu ekspertiisiaktist nr 24T-GL00152, et U.Y saab 99,999999% tõenäosusega olla Z.Y bioloogiline isa.
Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja elab alates 2023.a lõpust koos emaga ning isa ei ela lapsega koos ega ole osalenud sellest ajast saati ka lapse ülalpidamises. Kostja ei ole väitnud, et ta on lapsele kõnealusel perioodil elatist tasunud või osalenud lapse ülalpidamisel muul viisil. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt PKS § 102 lg 2 II ja III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et riik maksab lapsetoetust lapse emale. Samuti puudub vaidlus selles, et laps ei ole viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmisel üle kuue ööpäeva. Kostja ei ole ka taotlenud, et kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
31.10.2024 eest 2014,04 eurot). Vastavalt PKS §-le 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 01.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kalendrikuu lõpuni, s.o kuni 31.10.2024 lubatav ja õiguspärane.
arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.