KÜ XXXXhagi AS XXXX(pankrotis) vastu põhivõla 370 670,12 euro ja viiviste nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Artur Sanglepp Kostja: AS XXXX(pankrotis, registrikood XXXX, asukoht XXXX), pankrotihaldur Oliver Ennok
Resolutsioon
1.Rahuldada Korteriühistu XXXXja AS XXXX(pankrotis) avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks AS-i XXXX(pankrotis) poolt korteriühistule XXXXhüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 4201,32 eurot (neli tuhat kakssada üks eurot ja 32 senti), mis koosneb riigilõivust 910 eurot, asja läbivaatamise kulust 490,29 eurot ja esindajatasust 2801,03 eurot.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista korteriühistult XXXXvälja AS-i XXXX(pankrotis) kasuks menetluskulu 4433,04 eurot (neli tuhat nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 4 senti), mis koosneb asja läbivaatamise kulust 29,52 eurot ja esindajatasust 4403,52 eurot.
4.
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb korteriühistul XXXXtasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4433,04 eurot) AS-ile XXXX(pankrotis) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Menetluse käik
5.Harju Maakohus 22.08.2014 otsusega rahuldas hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus 16.02.2015 otsusega tühistas maakohtu otsuse osaliselt muutes sealhulgas ka maakohtu menetluskulude jaotust. Poolte menetluskulud jäeti maakohtus 72% ulatuses hageja kanda ja 28% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohtu kulud jäeti poolte endi kanda.
Riigikohus 20.05.2015 määrusega ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse ja menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtulahend jõustus 20.05.2015.
6.Hageja esitas 25.06.2015 menetluskulude nimekirja, milles palub määrata menetluskulude suuruseks 18 318,40 eurot ning mõista nimetatud summas menetluskulud AS-lt XXXXhageja kasuks välja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Kostja esitas 04.06.2015 menetluskulude nimekirja ja 15.06.2015 täpsustuse, mille kohaselt kandis kostja maakohtus menetluskulusid 9633,30 eurot ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et KÜ XXXXpoolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja vastuväited
8.Hageja toob arvete lõikes välja vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et dubleerivad toimingud ei ole põhjendatud ja ajakulu on ülepaisutatud. Hageja palub kostja kasuks mitte välja mõista rohkem kui 4330 eurot. Kostja vastuväited
9.Arve nr 28403 kohase 1098,24 euro (notari tasu) suuruse kulu näol on tegemist ebavajaliku kuluga, mida ei saa kostjalt välja mõista. Hagi esitamiseks ei olnud vajalik sõlmida nõude loovutamise lepingut (korteriomanikud oleksid saanud esitada hagi ka nõudeid loovutamata).
10.Kostjalt ei saa mõista välja arvel nr 1300789 kuupäeva 07.11.2013 all kajastatud kulusid, kuna tegemist on kohtumenetluse eelsete kuludega, mis ei seondu hagiavalduse koostamisega.
11.Kostjalt ei saa mõista välja hageja poolt esitatud arvetel kajastatud kulusid, mis seonduvad kohtumenetluse väliste tegevustega nagu näiteks hageja üldkoosolekul osalemised (vt arve nr 1301728 kohane 11.04.2014 tegevus) või mille puhul ei ole võimalik tuvastada otsest seost käesoleva kohtumenetlusega (vt näiteks arve nr 1301601 kohane 28.03.2014 tegevus „Töö kohtupraktikaga ja erialakirjandusega“, arve nr 1302192 kohane 18.06.2014 tegevus „Kohtumine kliendiga“). Samuti puudub alus mõista välja kulusid, mille aluseks olevad tegevused on ilmselt ebavajalikud (erinevates arvetes kajastatud tegevused, mille sisuks on märgitud „Toimiku uuendamine“, „Kohtutoimiku ajakohastamine“ jms). Kohtumääruse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud hulka kuuluvad ka dokumentaalse tõendi kulud. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud
14.Avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks maakohtus riigilõiv 3250 eurot, lepingulise esindaja kulud 13 370,16 eurot ja dokumentaalse tõendi kulud 1689,24 eurot, kokku 18309,40
eurot. Hageja taotleb summa 18318,40 euro väljamõistmist, vahe 9 eurot.
15.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3250 eurot (kd I lk 182). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine, mistõttu tuleb see kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada.
16.Avalduse kohaselt sisaldab dokumentaalse tõendi kulu ekspertarvamuse kulu 600 eurot ja notariaalsete nõuete loovutamise lepingu sõlmimise kulu 1098,24 eurot, kokku 1698,24 eurot. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu, et arve 28403 summat 1098,24 eurot ei saa kostjalt välja mõista. Hagiavaldusest ja hagiavaldusele lisatud nõuete loovutamise lepingu (kd I lk 138-146) sisust tuleneb, et kulu on otseselt seotud käesoleva tsiviilasjaga ja nõuded on loovutatud korteriomanike ühiste huvide tõhusamaks esindamiseks. Kuigi korteriomanikud oleksid saanud esitada hagi ka nõudeid loovutamata, ei ole kulu tekkimise ainukeseks kriteeriumiks selle eeldatav odavus. Samas märgib kohus, et kuna nõude loovutasid 14 isikut, siis eelduslikult oleks kõigi isikute menetluses osalemise korral menetluskulu suurem kui praegu, kuna ainuüksi kõigi isikutega eraldi seisukohtade kooskõlastamine suurendaks ajakulu, mis omakorda suurendab ka rahalist kulu. Kohus leiab, et arvestades käesoleva kohtuasja asjaolusid on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja on õigusabi teenuse koosseisus kajastanud ka arvetel märgitud registerpäringuid 6 eurot (arvel 1300789) ja 38 eurot (arvel 1400024), kokku 44 eurot koos käibemaksuga 52,80 eurot. Kohus on seisukohal, et registerpäringud on dokumentaalse tõendi kulud, mitte esindajatasu. Seega on asja läbivaatamise kulud kokku 1751,04 (600+1098,24+52,80) eurot.
17.Menetluskulude nimekirjast tuleneb, et hageja esindaja ajakulu maakohtus on 101,9 tundi. Hagejat esindasid kohtus vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Artur Sanglepp. Vandeadvokaadi Paul Kerese tunnihind on 170 eurot ja arvestades arvetel märgitud allahindlust 20% on tegelik tunnihind 136 eurot ilma käibemaksuta. Vandeadvokaadi abi Artur Sanglepa tunnihind on 130 eurot ja arvestades allahindlust 20% on tegelik tunnihind 104 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et tsiviilasi ei olnud niivõrd keerukas, et vandeadvokaat Paul Kerese puhul oleks põhjendatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-115-13 p 25 märgitud tunnitasust 120 eurot (lisandub käibemaks) kõrgem tunnihind. Seega advokaadi Paul Kerese poolt osutatud õigusabi toimingute osas arvestab kohus tunnitasuga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta).
18.Arvel 1300789 on kajastatud kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise, hagi koostamise ja puuduste kõrvaldamisega seotud menetlustoimingud ajakuluga 26,5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus kostja vastuväitega 07.11.2013 toimingute osas ei nõustu. Hagiavaldusele on lisatud 07.11.2013 KÜ XXXXkoosoleku protokoll (kd I lk 172-175), milles nähtub, et koosoleku põhilisteks küsimusteks olid ehitusekspertiisi tutvustamine eksperdi poolt, nõuete loovutamine ja õigusteenuse lepingu sõlmimine. Kõik nimetatud küsimused seonduvad otseselt kohtumenetlusega. Kohus leiab, et nii eksperdiarvamuse analüüs kui koosolekul osalemine on kohtumenetlusega kaasnevad ettevalmistvad toimingud. Seega on toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg 5,5 tundi põhjendatud. Arvestades, et esindajal oli eksperdiarvamus enne hagiavalduse koostamist läbi töötatud, siis ei ole põhjendatud 11.11.2013 esitatud hagiavalduse koostamise aeg 9,9 tundi. Samuti ei ole põhjendatud 11,1 tundi hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus arvestades hagiavalduse ja selle täpsustuse sisu ja ettevalmistuseks kulunud aega, leiab, et põhjendatud ajakulu on 9,5 tundi. Kokku on arvel 1300789 kajastatud toimingute põhjendatud ajakulu 15 tundi summas 1592 (13*104+2*120) eurot.
19.Arvel 1301167 on kajastatud kohtuistungil osalemine dubleerivalt. Kohus vähendab ajakulu
0,9 tundi. Põhjendatud ajakulu on 7,2 tundi summas 788,80 (2,5*120+4,7*104) eurot.
20.Arvel 1301601 kajastatud toimingud 25.03.2014 kohtutoimiku ajakohastamine ja 31.03.2014 toimiku uuendamine ajakuluga 0,4 tundi on tehnilised tööd, mis ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Põhjendatud ajakulu 23,3 tundi 2431,20 (0,5*120+22,8*104) eurot.
21.Kohus leiab, et arvel 1301728 kajastatud 11.04.2014 kliendi üldkoosolekul osalemine on kohtuväline tegevus ja 08.04.2014 kohtuistungil osalemine on näidatud topelt. Samuti leiab kohus, et professionaalne esindaja peaks olema kursis kohtupraktikaga ja kui ta seda ei ole, siis selle kulu väljamõistmine ei ole põhjendatud vastaspoolelt. Kohus vähendab ajakulu 5,2 tundi. Põhjendatud ajakulu on 5,4 tundi 593,60 (2*120+3,4*104) eurot.
22.Istungi protokollist nähtub, et 28.05.2014 istung kestis kella 10 kuni 11.14 (kd III lk 150-152), so 1,25 tundi. Riigikohus on 3-2-1-65-13 lahendi punktis 17 märkinud, et TsMS ei võimalda välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 144 p 2 alusel ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu ega ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Samuti ei ole põhjendatud 13.05.2014 toimiku ajakohastamine ega teise esindaja kohtuistungil osalemise aeg. Arve 1301982 põhjendatud ajakulu on 9,85 tundi summas 1054 (1,85*120+8*104) eurot.
23.Kuivõrd esindatava huvide igakülgseks kaitseks on vajalik ka kliendiga kohtuda, siis on arvel 1302192 kajastatud toiming põhjendatud ajakuluga 0,8 summas 96 (0,8*120) eurot.
24.Istungi protokollist nähtub, et 29.07.2014 istung kestis alates kella 10 kuni 13.30, so 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kahe esindaja dubleeriv toiming. Arvel 1400024 on põhjendatud ajakulu 16,3 tundi summas 1768,80 (4,6*120+11,7*104) eurot.
25.Arvel 1400143 on põhjendatud ajakulu 0,1 tundi summas 12 (0,1*120) eurot.
26.Eeltoodust järeldub, et põhjendatud esindajatasu on summas 8336,40 eurot (1592+788,80+2431,20+593,60 +1054+96+1768,80+12), millele lisandub käibemaks 1667,28 eurot, kokku 10 003,68 eurot.
27.Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (28% kostja kanda) tuleb määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4201,32 eurot, mis sisaldab riigilõivu 910 (3250*28%) eurot, asja läbivaatamise kulu 490,29 (1751,04 *28%) eurot ja esindajatasu 2801,03 (10 003,68 *28%) eurot. Kostja menetluskulud
28.Kostja menetluskuluks on maakohtus õigusabikulud ja asja läbivaatamise kulud summas 9633,30 eurot.
29.Kostja täpsustas asja läbivaatamise kulude osas, et tal ei ole arvetel nr 132931 ning 141577 märgitud koopiate ja päringute kohta muid kuludokumente peale nimetatud arvete. Menetlusdokumentidest on 13.12.2013 dokumendile lisatud KÜ XXXXpõhikiri äriregistrist ning 18.07.2014 dokumendile on lisatud väljavõtted kinnistusraamatust 13 korteriomandi kohta. Kostja samas märgib, et päringuid tehti tegelikkuses rohkem kui on lisatud menetlusdokumentidele. Koopiatena on kajastatud arvel nr 132931 suuremahulised printimised toimiku materjalidest. Ühe koopia/prinditud lehe hinnaks on 0,13 eurot. Kuna tegemist oli väljaprintimisega, mitte koopiatega, siis vastavaid dokumente ühelegi menetlusdokumendile lisatud ei ole. Tegemist oli kõigi detsembris 2013 toimikus olevate materjalide (eelkõige hagiavaldus ja selle lisad) väljaprindiga. Kohus leiab, et toimiku materjalide printimise kulu ei ole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista, kuna toimiku materjalid on elektroonselt kättesaadavad. Määruse tegemise seisuga maksab e-äriregistri (https://ariregister.rik.ee/index?lang=est) andmetel põhikiri 2 eurot ja ekinnistusraamatu (http://www.rik.ee/et/e-kinnistusraamat/e-kinnistusraamatu-hinnad) registriosa väljavõte (sisaldab kandeid I, II, III ja IV jaos) 3 eurot. Seega on põhjendatud asja läbivaatamise kulud kokku 41 (2+3*13) eurot.
30.Menetluskulude avaldusele lisatud arvetest ja selle lisadest tuleneb, et kostja esindaja ajakulu maakohtus on 99,4 tundi. Kostjat esindasid kohtus vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaadi abi Kerstin Linnart. Vandeadvokaadi Arne Otsa tunnihind on 205 eurot ilma käibemaksuta. Vandeadvokaadi abi Kerstin Linnarti tunnihind on 70 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et avalduses ei ole esile toodud asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud vandeadvokaat Arne Otsa tunnitasu üle 120 euro (ilma käibemaksuta). Seega alljärgnevate õigusabitoimingute puhul arvestab kohus Arne Otsa tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta.
31.Kostja taotleb mitmete toimingute osas mõlema esindaja kulude hüvitamist. Kohus leiab, et asi ei olnud sedavõrd keerukas, et oleks põhjendatud kahe esindaja poolt tehtud dubleerivate toimingute väljamõistmine hagejalt.
32.Arvel 132931 on märgitud hagile vastuse koostamisega seotud ajakuluks 19,2 tundi. 13.12.2013 menetlusdokument hõlmab menetluskulude katteks tagatise andmise taotlust ja vastust hagile. Kohus arvestades menetlusdokumendi sisu, mahtu ja dubleerivaid toiminguid, leiab, et põhjendatud ajakulu on 13,4 tundi summas 1158 (9*70+4,4*120) eurot.
33.Arvel 140055 on osad toimingud kajastatud dubleerivalt, samuti ei ole kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu ja istungil osalemise aeg täies ulatuses põhjendatud. Istungi protokollist nähtub, et 10.01.2014 istung kestis 0,5 tundi (kd II, lk 183-184). Istungi ettevalmistamise põhjendatud kuluks peab kohus 1,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 5,2 tundi summas 494 (2,6*70+2,6*120) eurot.
34.Arvestades 03.03.2014 menetlusdokumendi sisu ja mahtu nõustub kohus hagejaga, et põhjendatud ajakulu on 8,3 tundi. Seega on arvel 140610 on põhjendatud ajakulu kokku 11,1 tundi summas 897 (8,7*70+2,4 *120) eurot.
35.Arvel 140886 on kajastatud dubleerivate toimingutena kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine. Kostja seisukoha koostamisele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus leiab, et nimetatud arvel on põhjendatud ajakulu kokku 15,3 tundi summas 1236 (3,3*120+12*70) eurot.
36.Arvel 141191 kajastatud toimingud on põhjendatud, välja arvatud dubleeriv toiming 0,4 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu on 14,9 tundi summas 1043 (14,9*70) eurot.
37.Arvetel 141577 ja 141730 dubleerivaid toiminguid kajastatud ei ole. Arvestades tehtud toimingute sisu ja mahtu ning advokaadi tunnitasu määra on esindajakulu põhjendatud summas 1288 (1180+0,9*120) eurot.
38.Eeltoodust järeldub, et põhjendatud esindajatasu on summas 6116 (1158+494 +897+ 1236+1043+1288) eurot.
39.Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (72% hageja kanda) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista asja läbivaatamise kulu 29,52 (41*72%) eurot ja esindajatasu 4403,52 (6116*72%) eurot, kokku 4433,04 eurot Tasaarvestus ja viivis
40.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Hageja on esitanud tasaarvestuse ja viivise taotluse. Äriregistrist nähtub, et kostjale on 19.10.2015 välja kuulutatud pankrot (tsiviilasi 2-15-8888). Riigikohtu lahendi 3-2-1-176-13 punktis 14 on kolleegium leidnud, et olukorras, kus tsiviilasjas tehtud lahend on jõustunud ja
enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Juhindudes Riigikohtu lahendist leiab kohus, et hageja tasaarvestuse nõue ja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjale on peale lahendi jõustumist ja enne menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemist välja kuulutatud pankrot.
43.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.