Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

perspektiivitu; maksejõuetuse põhjuseks on tsiviilasjas nr 2-13-53327 negatiivse kohtulahendi saamine ja AS-i XXX keeldumine kahjunõude hüvitamisest; ainus võlausaldaja on KÜ XXX– võla jääk ca 109 692,23 eurot; kassas on sularaha 1 986,15 eurot; kohtuvaidluses jagati kohtukulud selliselt, et 72% jäi KÜ XXX kanda - kui rahalise jagamise tulemusel kinnitatakse võlgniku menetluskulud 9 633,30 eurot, saaks proportsionaalse osa tasaarvestada KÜ XXX nõudega ning KÜ XXX nõue mõnevõrra väheneks. Vastuses ajutise halduri teabenõudele selgitas võlgnik muu hulgas järgmist: majandustegevus lõppes 20.04.2015. a, kui võõrandati XXX kinnistu mõtteline osa; püsiv maksejõuetuse sai võlgnikule selgeks 11.06.2015. a, kui AS XXX keeldus hüvitamast võlgnikult KÜ XXX kasuks väljamõistetud summat; puuduvad töötajad ja kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud; raamatupidamisdokumentatsioon on asukohaga Liivalaia 14 raamatupidaja valduses; 2013. a, 2014. a ja 2014. a juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatas võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis on ainsa varana näidatud real „raha“ 1 986 eurot. Ajutise halduri kogutud andmetel puudub võlgnikul muu vara, sealhulgas puuduvad osalused äriühingutes, väärtpaberid ning sõidukid. Pangakonto on tühi. 20.04.2015. a võõrandas võlgnik 45/100 suuruse mõtteline osa XXX kinnistust (registriosa nr XXX). Kinnisasi müüdi kirjalikul enampakkumisel, mille korraldas Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid OÜ. Müügitehing on küll sõlmitud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mis PankrS § 110 lg 2 alusel oleks isegi tagasivõidetav, kuid kuna see vara müüdi enampakkumisel, siis puudub kahtlus, et müüdi võlgniku ja võlausaldajate huve kahjustavalt. Tagasivõitmise õnnestumise korral tuleks ju omandajale tagastada ostuhind 11 000 eurot, mis võlgnikul puudub. Seda enam, et müüdi kinnisasja mõttelist osa, kinnistul puudus kasutuskord ja hooned olid amortiseerunud ja müüdud sai see vara enampakkumise kolmandas voorus – esimese vooru alghind oli 23 000 eurot, teise vooru alghind oli 15 000 eurot. Võlgniku poolt kahjunõude esitamise võimalusest AS XXX vastu ja võimaliku kohtuvaidluse kulude katteks vajaminevate rahaliste vahendite puudumisest on teavitatud ka KÜ XXX esindajat. KÜ XXX teatas küll huvist kahjunõuete esitamise võimaluse vastu, kuid pole seda soovi veel kinnitanud. From: Paul Keres [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, July 28, 2015 12:50 PM To: XXX Cc: [email protected]; Artur Sanglepp Subject: XXX Tere Olen suhelnud kliendiga nõuete esitamise teemadel ja üldiselt on klient nõus pankrotimenetlust finantseerima, kas siis nõuete esitamiseks XXX vastu või siis juhatuse vastu. Ilmselgelt on näha, et kohtumenetluse ajal on likviidsest ja tegutsevast äriühingust saanud maksejõuetu keha, kusjuures likvideerimisavaldus esitati veel kohtumenetluse ajal, lõppfaasis kui oli ülitõenäoline, et Riigikohus asja menetlusse ei võta. Hr. Tootsman, paluksin teilt hinnangut, mis on pankrotimenetluse eeldatavad kulud nõuete väljaselgitamiseks jms tarvis. Meie büroo on kliendi palvel nõus ka pesa esindama, ilma et sellega kaasneksid pesale olulised kulutused. Tervitades Paul Keres Võlgniku vara arvelt jätkuva pankrotimenetluse kulusid katta ei saa, sest kassas olevast rahast piisab vaid ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks. Võlgniku pankrotiavalduses ja bilansis seisuga 26.06.2015. a on võlgade suuruseks märgitud 120 667 eurot, mis on võlg KÜ XXX ees. Tänaseks on tekkinud ka maksuvõlg summas 22,50 eurot (saastetasu välisõhk) ning võlgnevus Eesti Väärtpaberikeskus AS-i ees summas 14,40 eurot

(hooldustasu 2015 III kvartal). Seega on teadaolevaid kohustusi kokku 120 703,90 eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgade täpne koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Majandusandmete analüüs ja nende andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta ning hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevusele. Aasta

26.06.2015

Äritulud (käive) 837 147 119 570 69 309 21 021

Kasum/kahjum -852 711 -3 202 -18 871 -190 375

Omakapital 93 768 90 566 71 694 -118 681

Finantsandmete analüüsist nähtub, et alates aastast 2012 on kogu võlgniku majandustegevus olnud kahjumlik. 2015 majandusaasta muutis kahjumlikuks 16.02.2015. a kohtulahend tsiviilasjas nr 213-53327, millega mõisteti võlgnikult KÜ XXX kasuks välja 104 188,13 eurot. Lisaks tekkis kahjum XXX kinnistu 45/100 suuruse kaasomandi müügist enampakkumisel. Kõige selle tulemusel muutis käesoleva aasta suur kahjum omakapitali negatiivseks ning võlgnik talitas õigesti, kui algatas likvideerimismenetluse ja esitas pankrotiavalduse. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumendid on korrektsed. Ajutise halduri hinnangul majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 120 703,90 eurot; vara on vaid 1 986,15 eurot, mis on rahana kassas; netovara ei ole väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; majandustegevus on lõppenud; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid saneerimismenetlust või kompromissi; majandustegevuse jätkamiseks puudub raha, äriplaan ja ka kavatsus; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu - PankrS § 31 lg 4. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuse põhjuseks on negatiivse kohtulahendi saamine tsiviilasjas nr 2-13-53327 ja AS-i XXX keeldumine kahjunõude hüvitamisest. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa XXX projekti osaline ebaõnnestumine erinevate asjaolude koosmõjul - vaja oli etteantud projekti järgi korraldada ehitus täites muinsuskaitsenõudeid - ilmselt ei näinud ka projekteerija ette kõiki keerukusi, teatud piirid seadis ehitustehnoloogia, jne. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3 000 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 836 eurot (1 530 eurot + käibemaks 306 eurot) ning võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks likvideerija. 18.08.2015. a tegi kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepaneku võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 26.08.2015. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei tasunud ning 27.08.2015. a määrusega lõpetas kohus AS XXX pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Korteriühistu XXXmääruskaebus 10.09.2015. a esitas AS XXXvõlausaldaja Korteriühistu XXXkohtule määruskaebuse paludes tühistada täies ulatuses Harju Maakohtu 27.08.2015. a kohtumäärus, millega lõpetati AS XXXpankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning teha tsiviilasjas nr 2-15-8888 uus kohtumäärus, millega kuulutada välja AS XXXpankrot. Määruskaebuse kohaselt saatis võlausaldaja lepinguline esindaja 28.07.2015. a võlgniku ajutisele pankrotihaldurile e-kirja, milles teatas, et võlausaldaja on nõus pankrotimenetlust finantseerima nõuete esitamiseks AS-i XXX või võlgniku juhatuse vastu. Kuigi ajutine haldur oli teatavaks võtnud võlausaldaja kavatsuse pankrotimenetlust finantseerida, ei teavitanud haldur võlausaldajat pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramisest. Kuna ajutine haldur oli teadlik võlausaldaja kavatsusest pankrotimenetlust finantseerida, eeldas võlausaldaja, et pankrotihaldur vähemalt teatab võlausaldajale, kui suures summas on kohus deposiidi määranud ning millal see tasuda tuleb. Deposiidi määramise kohta avaldati aga üksnes teade Ametlikes Teadaannetes, millest võlausaldaja ei saanud teadlikuks enne deposiidi maksmise tähtaja möödumist. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotikulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Võlausaldaja tasus 18.08.2015. a kohtumäärusega määratud deposiidi ning muutunud olukorras ei ole pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu põhjendatud, kuivõrd võlausaldaja tasutud deposiidi arvel on võimalik pankrotimenetlus läbi viia, sh selgitada välja võimalused pankrotivarasse kuuluvate nõuete sissenõudmiseks ning vara tagasivõitmiseks. Võlausaldajal on ka tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetus on tahtlikult põhjustatud. Ajutine pankrotihaldur palus oma 28.09.2015. a kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Ajutine haldur teavitas võlausaldaja esindajat pankrotiavalduse menetlusest ja sellega seotud asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust olukorrast ja deposiidi tasumise vajalikkusest. Määruskaebuses viidatud PankrS § 22 lg 2 p 42 ei reguleeri, millisel ajahetkel ja millises vormis peaks ajutine pankrotihaldur teadaolevaid võlausaldajaid deposiiti maksmise võimalusest teavitama. Pankrotiseadusest ei tulene, et ajutine pankrotihaldur peaks teadaolevatele võlausaldajatele teavituse saatma just peale nn deposiidimääruse tegemist. Seda ei sätesta ka PankrS § 30, milles on viide vaid ametlikule teadaandele. 28.09.2015. a vastuses palus ka võlgnik jätta võlausaldaja 10.09.2015. a määruskaebus rahuldamata. Võlgnik on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri poolne väidetav teavitamiskohustuse rikkumine ei saa tuua kaasa vaidlustatava kohtumääruse õigusvastasust ja tühistamist (kuivõrd määruskaebemenetluse eesmärgiks on kontrollida, kas kohus on kohtumääruse tegemisel pannud toime õigusrikkumise, mitte kontrollida kolmandate isikute kohustuste täitmist), ka leiab võlgnik, et ajutine pankrotihaldur ei ole teavitamiskohustust rikkunud, vaid täitis oma kohustusi korrektselt. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotikulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Korteriühistu XXX on tasunud 09.09.2015. a kohtu deposiitkontole 3 000 eurot selgitusega „deposiit tsiviilasjas nr 2-15-8888“ ning kohus nõustub võlausaldaja määruskaebuses märgitud seisukohaga, et olukorras, kus võlausaldaja on tasunud AS XXX pankrotikulude katteks kohtu

poolt määratud deposiidi, ei ole pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu enam põhjendatud, kuivõrd tasutud deposiidi arvel on võimalik pankrotimenetlus läbi viia. Seega asub kohus seisukohale, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tulenevalt TsMS § 663 lg 4 rahuldab kohus Korteriühistu XXX10.09.2015. a määruskaebuse ning tühistab Harju Maakohtu 27.08.2015. a määruse, millega kohus lõpetas AS XXX pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi enam kui 120 703,90 eurot, kuid vara on vaid 1 986,15 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 4 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.08.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 26.08.2015. a. Võlausaldaja Korteriühistu XXX on tasunud 09.09.2015. a deposiiti 3 000 eurot, mistõttu tuleb välja kuulutada AS XXX pankrot. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud likvideerija XXX ja juhatuse liige XXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 530 eurot, millele lisandub käibemaks 306 eurot, kokku 1 836 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab

kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 836 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.