1.Tühistada Harju Maakohtu 18.05.2015 otsus osas, milles maakohus rahuldas Korteriühistu Kalevipoja põik 2 hagi VR vastu 4850,56 eurot ületavas osas. Jätta selles osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 18.05.2015 otsus menetluskulude jaotuse osas ning määrata uus menetluskulude jaotus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 18.05.2015 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1.Hagi rahuldada osaliselt. 5.2.Välja mõista VRlt võlgnevus ja kahjuhüvitis kokku 4 850,56 eurot (neli tuhat kaheksasada viiskümmend eurot ja viiskümmend kuus senti) Korteriühistu Kalevipoja põik 2 kasuks.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 5.3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 75 % ulatuses Korteriühistu Kalevipoja põik 2 kanda ja 25 % ulatuses VR kanda.
6.Keelduda VR poolt 15.06.2016 esitatud järgmiste tõendite vastuvõtmisest: kliendileping nr 14/9/2011, 19.09.2011 Korteriühistu Kalevipoja põik 2 juhatuse koosoleku protokoll vene keeles, 04.06.2016 teavitus Swedbank AS-ile, kinnistu majandamise 2016. aasta eelarve projekt, teade korteriomanikele vene keeles ja 26.05.2012 revidendi aruanne. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Kalevipoja põik 2 (hageja, korteriühistu) esitas 27.11.2014 Harju Maakohtule hagi VR (kostja) vastu. 20.01.2015 hageja täiendas oma hagi. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju ja alusetult saadu kokku summas 19 522,68 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt valiti kostja 17.04.2011 hageja üldkoosoleku otsuse punktiga 6 korteriühistu juhatuse liikmeks. Hageja 13.09.2012 üldkoosolekul otsustati kutsuda kostja seoses usalduse kaotamisega juhatusest tagasi. 17.04.2011 üldkoosoleku otsuse punkte 7 ja 8, mis puudutavad juhatuse liikmele ühes kuus tasutavat summat ja telefonihüvitise tasu, polnud vastu võetud, kuid sellele vaatamata tasus kostja endale hageja arvelduskontolt juhatuse liikme tasu ja telefonihüvitist. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejalt perioodil 17.04.2011-13.09.2012 saanud alusetult juhatuse liikme tasu summas 7 513,36 eurot (bruto), mobiiltelefoni kasutamise hüvitist summas 399,94 eurot ning tekitanud hagejale kahju summas 2 479,43 eurot (sotsiaalmaks) ja 105,23 eurot (töötuskindlustusmakse).
3.05.12.2013 hageja koosoleku otsusega valiti kostja korteriühistu esimeheks. Antud otsuses oli eraldi punktina (punkt 4f) ära märgitud tähtaeg, millal toimub asjaajamise üleandmine ümbervalitud juhatuselt, nimelt hiljemalt kahe nädala jooksul peale uue juhatuse registreerimist registris. Uue juhatuse registreerimine viibis kuni 11.03.2014
2(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 ning hageja vara ning asjaajamine anti üle uuele juhatusele alles 12.03.2014. Kostja ignoreeris koosoleku otsust ja maksis endale 28.03.2014 välja juhatuse liikme tasu summas 1 452,32 eurot (bruto) perioodi 05.12.2013 - 28.02.2014 eest, ehk ajal, mil ta ei omanud juurdepääsu asjaajamisele ega tegelenud üldse korteriühistu tööga. Samaaegselt sai ka kostjale arvestatud sotsiaalmaksu ühistu arvelt summas 479,27 eurot. Selle perioodi eest oli tasu juba välja makstud eelmisele korteriühistu juhatuse esimehele. 01.04.2014 kostja maksis endale ka välja hüvitise mobiiltelefoni kasutamise eest detsembris, jaanuaris ja veebruaris, kokku summas 30 eurot. Lisaks sellele on hageja kuludeks 1% väljamakstud brutotöötasust, milleks on töötuskindlustusmaks, mida hageja maksis riigile summas 14,52 eurot. Seega tekitas kostja perioodil 05.12.2013 – 12.03.2014 hagejale õigusvastaselt kulusid kokku 1 976,11 eurot.
4.Hageja 15.05.2014 üldkoosoleku otsusega kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi. Kostja on perioodil 28.11.2014 – 01.12.2014 teinud endale töötasu väljamakse 3567,59 eurot (bruto), töötasult on makstud sotsiaalmaksu 1 177,30 eurot ja töötuskindlustusmaksu 35,67 eurot. Lisaks on ta võtnud hüvitist mobiiltelefoni kasutamise eest 70 eurot. Kuna kostja vabastati juhatusest 15.05.2014, siis ei tohtinud ta väljamakseid teha. Sellel perioodil on kostja tekitanud hagejale kahju kokku 4 850,56 eurot.
5.Aprillis 2014 vahetas kostja korteriühistu lukud ning tõkestas hageja koristajatele NL ja T.S ligipääsu tööjuurde. NL pöördus töövaidluskomisjoni poole ja töövaidluskomisjoni 08.07.2014 otsusega mõisteti hagejalt NL kasuks hüvitisena välja kolme kuu keskmine töötasu summas 1 200 eurot, 2014 märtsi ja aprilli töötasu summas 590,47 eurot, 2014 mai töötasu 38,10 eurot, puhkusehüvitis 136,32 eurot ja viivis seisuga 01.07.2014 25,35 eurot ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kokku moodustas NL tehtud väljamaksete brutosumma 1642,88 eurot, millele lisandus arvestatud sotsiaalmaks summas 538,74 eurot. Lisaks sellele on hageja kuludeks 1% väljamakstud brutotöötasust, milleks on töötuskindlustusmakse, mida hageja maksis riigile. Seega hageja kulu on veel 16,43 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus aprillis 2014 tekitas hagejale kahju kokku summas 2 198,05 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et hageja esindajal puudub õigus esindada hagejat, kuna kohtule ei ole esitatud hageja üldkoosoleku või juhatuse otsust. Kostja märkis, et kõik kostjale ülekantud summad on kookõlas korteriühistu üldkoosoleku otsusega ja teostatud nende alusel. Kostja leidis, et hagi esitamise tähtaeg 2011 ja 2012 esitatud nõude eest on möödunud.
7.Kostja märkis seoses koristajate NL ja TS töötasuga, et nendega sõlmis töölepingu eelmine juhatuse liige KŠ. Koristajate tööülesandeks oli maja ja trepikodade ning territooriumi koristamine, koristajad aga enda tööülesandeid nõuetekohaselt ei täitnud. Sellest hoolimata tasus hageja endine juhatuse liige KŠ koristajatele töötasu. Korteriühistu juhatuse liige KŠ kutsuti 05.12.2013 juhatuse liikme kohalt tagasi. Pärast 05.12.2013 tehti mõlemale koristajale ettepanek oma tööülesandeid korrektselt täita, mida koristajad aga ei teinud ning seetõttu lõpetati nendega leping. Korteriühistu juhatuse liige JU algatas selle, et NL pöörduks töövaidluskomisjoni poole. JU ei esitanud ka hagejapoolseid vastuväiteid töövaidluskomisjonile.
8.Kostja leidis, et hagiavaldusest pole aru saada, milliseid juhatuse liikme kohustusi on kostja rikkunud, milline on põhjustatud kahju ning milline on põhjuslik seos kostja
3(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Samuti avaldas kostja seisukoha, et tema rikkumise tuvastamisel vastutab kostjaga solidaarselt ka teine juhatuse liige JU. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 18.05.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse ja kahjuhüvitise kokku 19 522,68 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 (s.o pärast otsuse jõustumist).
10.Hageja 15.05.2014 üldkoosoleku protokollis on märgitud, et kostja vastu kohtusse pöördumine on hageja liikmete poolt heaks kiidetud (kd I tl 47-53). Hageja põhikirjast ega üldkoosoleku otsustest ei tulene, et üldkoosolek peab heaks kiitma õigusabi teenust osutava ettevõtte. Seega puudub maakohtul alus arvata, et hageja lepingulisel esindajal puudub esindusõigus.
11.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja nõue, perioodi 17.04.2011-13.09.2012 eest, on aegunud. Korteriühistu 13.09.2012 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud (tlk 28-32). Hageja väidete kohaselt sai hageja kostja rikkumisest teada 2012 august-september. Maakohus asus seisukohale, et asjas ei ole esitatud tõendeid, millest tulenevalt saaks väita, et hageja on kostjapoolsest rikkumisest varem teada saanud. Kohus leidis, et hageja nõue sai muutuda sissenõutavaks 13.09.2012, ehk ajal, mil hageja liikmed said kostjapoolsest rikkumisest teada. Seega oleks hageja nõue aegunud 14.09.2015. Hageja on aga hagiavalduse esitanud 27.11.2014.
12.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 281 lg 1 sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab üldkoosolek juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele mittetulundusühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga. Maakohus märkis, et hageja põhikirjas ei ole välistatud juhatuse liikmele tasu maksmine (kd I tl 112-114).
13.Korteriühistu 17.04.2011 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on valitud hageja juhatuse liikmeks alates 17.04.2011 (kd I tl 33-35). Kostja on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsustud 13.09.2012 (kd I tl 28-32). 17.04.2011 üldkoosoleku protokolli punkti 8 kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras kinnitada juhatuse liikmele tasu teenuse osutamise eest või juhatuse liikmetele ühes kuus tasutav summa ja telefonihüvitise tasu, kuid nimetatud küsimust ei arutatud ning selles osas otsust vastu ei võetud (kd I tl 3335). Hageja põhikirja punkti 4.10 kohaselt üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmise hetkest, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti (kd I tl 113). Käesoleval juhul ei ole asjas esitatud tõendeid, millest nähtuks, et üldkoosoleku otsus ei ole jõustunud. Eeltoodust tuleneb, et perioodil, mil kostja valiti hageja juhatuse liikmeks, ei ole MTÜS § 281 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsusega kostjale ja teistele hageja juhatuse liikmetele tasu maksmise suurust ja muude hüvitiste tasustamise korda kehtestatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et juhatuse liikme tasu maksmise kord ja ulatus oleks kindlaks määratud hilisemas üldkoosoleku protokollis. Eeltooduga asus kohus
4(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 seisukohale, et kostja on hagejalt õigusliku aluseta saanud juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist perioodi 17.04.2011–13.09.2012 eest.
14.Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostjale on perioodil 01.08.201101.09.2012 makstud juhatuse liikme tasu 7 513,36 eurot (bruto) (6 353,93 eurot neto), mobiiltelefoni kasutamise hüvitist alates 15.06.2011-10.09.2012 summas 399,94 eurot ning kostja eest on tasutud sotsiaalmaksu 2 479,43 eurot ja töötuskindlustusmakset 105,23 eurot. Seega on kostja hagejalt perioodil 17.04.2011-13.09.2012 alusetult saanud 6 753,87 (6 353,93 + 399,94) eurot ning tekitanud hagejale kahju 3 744,09 eurot hageja poolt tasutud juhatuse liikme tasust kinnipeetavate ja mahaarvestatavate maksude tasumisel (7513,36 - 6353,93 + 2479,43 + 105,23). Kostja hageja poolt nimetatud summa osas vastuväiteid esitanud ei ole, seega kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks nõutavat summat (kokku 10 497,96 eurot).
15.Järgmisena maakohus analüüsis, kas kostja on hagejalt saanud perioodi 05.12.201312.03.2014 eest juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni hüvitist alusetult ning tekitanud seetõttu hagejale ka kahju. Maakohus põhjendas, et hageja 05.12.2013 erakorralise korduskoosoleku protokollist nähtub, et hageja juhatuse esimeheks on kinnitatud kostja (kd I tl 9-12). Samuti nähtub eelnimetatud protokolli punktist 4f, et pärast juhatuse registreerimist registriosakonnas peab korteriühistu kohustused ja vara üle andma uuele juhatusele hiljemalt kahe nädala jooksul (kd tlk 11-12). Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljavõttest nähtub, et kostja on 11.03.2014 äriregistrisse hageja juhatuse liikmena sisse kantud (kd I tl 13-14). 12.03.2014 sõlmitud hageja vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on vara ülevõtmist kinnitanud oma allkirjaga kostja 12.03.2014 (kd I tl 15).
16.Hageja väidete kohaselt ei täitnud kostja perioodil 05.12.2013-12.03.2014 juhatuse liikme kohustusi. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest tulenevalt kohus saaks jõuda järeldusele, et kostja täitis eelnimetatud perioodil juhatuse liikme kohustusi. Hageja on kohtule tõendanud, et perioodil 05.12.201312.03.2014 sai kostja juhatuse liikme tasu veel endine hageja juhatuse liige, kes vastavaid ülesandeid ka täitis, kuna asjaajamine oli kostjale üle andmata (kd I tl 18-19). Samuti nähtub hageja raamatupidaja õiendist, et perioodil detsembrist 2013 kuni veebruarini 2014 tehti kahekordne väljamakse juhatuse liikme tasude osas nii endisele juhatuse liikmele kui ka kostjale (kd I tl 20-21). Lähtudes asjas esitatud tõenditest, asus kohus seisukohale, et uuele juhatusele, kuhu kuulus kostja, läksid hageja kohustused üle alates 12.03.2014, mil kostja hageja vara vastu võttis, seega ei olnud kostja enne 12.03.2014 õigustatud saama juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist.
17.Maakohus tuvastas, et kostja on perioodil 05.12.2013-12.03.2014 saanud hagejalt alusetult 1 268,05 eurot ((1238,05 eurot juhatuse liikme tasu (neto) + 30 eurot mobiiltelefoni kasutamise hüvitis)) ning tekitanud kahju seoses juhatuse liikme brutotasust mahaarvestatavate maksude näol summas 214,27 eurot, sotsiaalmaksu tasumisega 479,27 eurot ja töötuskindlustusmakse tasumisega 14,52 eurot, kokku 708,06 eurot.
18.Järgmisena maakohus analüüsis, kas kostjale makstud juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitis perioodi 28.11.2014-01.12.2014 eest on saadud alusetult ning kas hagejale on seeläbi tekkinud kahju.
5(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626
19.Korteriühistu 15.05.2014 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on hageja juhatusest vabastatud 15.05.2014 (kd I tl 47-53). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on 28.11.2014 ja 01.12.2014 tasutud juhatuse liikme tasu kokku 2 822,51 eurot ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist kokku 70 eurot (kd I tl 104-105). Hageja raamatupidaja on 22.12.2014 kinnitanud, et palga arvestamist teostas kostja ise (kd I tl 109). Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ei olnud hageja juhatuses alates 15.05.2014, siis puudus kostjal seaduslik alus hagejalt juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitise saamiseks perioodil 28.11.2014-01.12.2014, mil kostja kandis endale juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist maikuu kuni novembrikuu eest tagasiulatuvalt. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks juhatuse liikme tasu ja hüvitise saamise alus. Seega kohus leidis, et kostja on hagejalt saanud alusetult 2 892,51 eurot (juhatuse liikme tasu 2 822,51 eurot (neto) ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist summas 70 eurot) ning tekitanud hagejale kahju 1 958,05 eurot (juhatuse liikme brutotasust mahaarvestatud maksud summas 745,08 eurot, tasutud sotsiaalmaks 1 177,30 eurot ja tasutud töötuskindlustusmakse 35,67 eurot) seoses kostjale väljamakstava tasuga kaasnevate maksude näol.
20.Järgmisena kohus analüüsis, kas kostja on hagejale tekitanud kahju seoses hageja poolt NL töövaidluskomisjoni otsuse alusel tasutud summadega.
21.Maakohus põhjendas, et töövaidluskomisjoni otsusest töövaidlusasjas nr 4-1/1049 nähtub, et hagejalt on NL kasuks välja mõistetud kolme kuu keskmise töötasu hüvitis summas 1 200 eurot, töötasu 2014 märtsi ja aprilli eest summas 590,47 eurot, 2014.a mai töötasu 38,10 eurot, puhkusehüvitis 136,32 eurot ja viivis 01.07.2014 seisuga 25,35 eurot ning edasi kuni kohase täitmiseni (kd I tl 22-24). Hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt on hageja tasunud NL 1 319,02 eurot seoses töövaidluskomisjoni otsusega (kd I tl 25). Hageja tasude maksmise õiendist nähtub, et NL on kokku tasutud seoses töövaidluskomisjoni otsusega 2 181,62 eurot (kd I tl 26).
22.NL on avalduses kinnitanud, et kostja on keeldunud talle töö andmisest ja palga maksmisest (kd I tl 115-119). Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt kohus saaks jõuda järeldusele, et kostja ei ole takistanud koristajal töö tegemist. Olukorras, kus kostja takistas koristajal töö tegemist ega maksnud töötasu, kuid ei olnud koristajaga töösuhet ka korrektselt lõpetanud, pidi kostjal olema arusaam, et koristajal võib tekkida hageja vastu nõue. Kui kostja ei olnud rahul koristaja poolt tehtud tööga, oleks kostja pidanud võtma tarvitusele seadusest tulenevaid meetmeid, kostja seda aga ei teinud ning tekitas seeläbi hagejale kahju. Maakohus leidis, et hageja kohustus NL hüvitise maksmiseks töövaidluskomisjoni otsuse alusel, on tingitud kostja käitumisest. Kostja on tekitanud hagejale kahju, jättes rakendamata seadusest tulenevad meetmed, mida kostjal oli võimalik kasutada, kui ta ei olnud rahul koristaja töötulemuslikkusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista NL tasutud hüvitis, mis koosneb NL seoses töövaidluskomisjoni otsusega tasutud summast 2 181,62 eurot ja töötuskindlustusmaksest 16,43 eurot, kokku 2 198,05 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 15.06.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626
24.Kostja leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid ja asjaolusid vääralt ning on viidanud otsuses mitmetele vasturääkivatele asjaoludele, millest tingituna on maakohtu otsus ebaõige. Lisaks rajaneb otsus ebaobjektiivsetele tõenditele. Maakohus on jätnud kostja vastuväited tähelepanuta. Samuti ei olnud maakohus toimetanud kostjale kätte kõiki hagimaterjale.
25.Kostja selgitas, et 2011. aasta aprillis valiti uus viieliikmeline juhatus, sh kostja ja KŠ. KŠ takistas auditi läbiviimist seoses eelmise juhatuse poolt ühistu koosolekute otsuste mittetäitmise ja rahaliste vahendite väärkasutamisega. Auditi tulemusel tuvastati rikkumised juhatuse töös, milliste rikkumiste eest on vastutav. Näiteks olenemata sellest, et ükski koristaja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, jätkas KŠ nendele töötasu maksmist. Lisaks on arvukaid rikkumisi korteriühistu vahendite kasutamisel, mille eest vastutab KŠ. Kui korteriühistule on tekkinud kahju, siis selle eest peaks vastutama solidaarselt ka JU.
26.Kostja juhtis tähelepanu sellele, et otsus temale juhatuse liikme tasu määramise kohta alates 18.04.2011 on võetud vastu korteriühistu juhatuse 23.11.2011 koosolekul. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus materiaalõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi 4850,56 eurot ületavas osas. Nimetatud summat ületavas osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Kolleegium ei nõustu maakohtu põhjendustega, et perioodil 17.04.2011-13.09.2012 tehtud väljamaksetega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning tekitanud hagejale kahju. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna juhatuse liikme ja korteriühistu vahel on lepingulaadne suhe, siis ei saa ilma üldkoosoleku otsuseta tasu maksmist käsitleda alusetu rikastumisena. Juhatuse liikmele tasu maksmist reguleerib MTÜS § 281 lg 1, mis sätestab, et kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu, ning et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu 17.04.2011 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt valiti kostja küll juhatuse liikmeks, kuid päevakorras olnud juhatuse liikme tasu ja telefonihüvitise tasu küsimust ei arutatud ega otsustatud (kd I tl 33-35). Kolleegium leiab, et ilma üldkoosoleku otsuseta kostja poolt endale juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitise maksmine on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine (MTÜS § 32 lg 1). Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski ainult üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldustest. Hinnata tuleb ka seda, kas korteriühistul tekkis rikkumise tagajärjel kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Vaidlus puudub, et kostja täitis juhatuse liikme ülesandeid, st osutas hagejale teenust. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et temale osutatud teenus oli tarbetu, st hagejal ei olnud selle järgi vajadust ning ta ei saanud sellest mingit kasu. Korteriühistu 05.12.2013 üldkoosoleku otsusest nähtuvalt otsustati juhatuse esimehele maksta tasu 511 eurot kuus. 15.05.2014 üldkoosoleku otsustest nähtuvalt on otsustatud maksta tasu nii juhatuse esimehele (350 eurot kuus) kui juhatuse 7(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 liikmetele (120 eurot kvartalis). Sellest saab järeldada, et vähemalt ühe juhatuse liikme koormus on selline, mille eest on hagejal tavaks maksta tasu. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja poolt hagejale osutatud teenuse väärtus oli väiksem kostjale makstud tasu (valdavalt 447,63 eurot kuus) suurusest. Samuti on tõendamata, et kostja poolt juhatuse liikme ülesannete täitmiseks kasutatud telefoniteenus maksis vähem kui kostja saadud telefoniteenuse hüvitis. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendamatult kostjalt välja mõistnud perioodil 17.04.2011-13.09.2012 tehtud väljamaksete hüvitamiseks 10 497,96 eurot.
30.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei olnud perioodil 05.12.201312.03.2014 õigustatud saama juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist. 05.12.2013 toimunud korteriühistu üldkoosolekul valiti kostja korteriühistu juhatusse ja juhatuse esimeheks. Samal üldkoosolekul võeti ka vastu otsus maksta juhatuse esimehele telefoni kasutamise hüvitamiseks 10 eurot kuus ja kinnitati esimehe igakuiseks tasuks 511 eurot kuus (otsused p 4c ja 4d, kd I tl 11). Üldkoosoleku otsus loetakse kehtivaks alates selle vastuvõtmisest üldkoosolekul (MTÜS § 22 lg 1). Kolleegium on seisukohal, et olenemata sellest, et korteriühistu varad anti uuele juhatusele üle alles 12.03.2014, tekkis kostjal alates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest õigus saada hüvitist telefoni kasutamise eest ja ka igakuist juhatuse esimehe tasu. Asjaolu, et samal ajal maksti tasu veel eelmise juhatuse liikmele, ei välista kostja õigust saada juhatuse esimehe tasu ja telefoni kasutamise hüvitist vastavalt 05.12.2013 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsustele. Seejuures ei oma tähtsust, millal kanti kostja äriregistrisse hageja juhatuse liikmena. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et ajavahemiku 05.12.2013 kuni 12.03.2014 eest kostjale tasutud juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitis on makstud õiguspäraselt. Seega on maakohus põhjendamatult mõistnud kostjalt nimetatud ajavahemikus tehtud väljamaksete hüvitamiseks 1 976,11 eurot.
31.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on perioodi 28.11.201401.12.2014 eest saanud hagejalt alusetult 2 892,51 eurot ((juhatuse liikme tasu 2 822,51 eurot (neto) ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitist summas 70 eurot)) ning tekitanud hagejale kahju 1 958,05 eurot (juhatuse liikme tasult makstud maksud), mistõttu on hageja nõue selles osas põhjendatud 4 850,56 euro ulatuses. Kostja ei ole nõude arvestuslikule küljele vastu vaielnud.
32.Kostja kutsuti juhatusest tagasi korteriühistu 15.05.2014 üldkoosoleku otsusega. Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd kostja ei olnud hageja juhatuses alates 15.05.2014, siis puudus kostjal seaduslik alus hagejalt juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni kasutamise hüvitise saamiseks.
33.Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-14-52738 vaidlustas kostja korteriühistu 15.05.2014 üldkoosoleku otsuse, muuhulgas tema juhatusest tagasikutsumise osas, ei mõjutanud üldkoosoleku otsuse jõustumist. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. See tähendab, et otsus kehtib alates selle vastuvõtmisest üldkoosolekul. Järelikult ei mõjutanud juhatuse liikme tagasikutsumise jõustumist asjaolu, et kostja vaidlustas selle kohtus. Harju Maakohus ei tunnistanud 26.09.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-52738 kehtetuks kostja korteriühistu juhatusest tagasikutsumist. Järelikult oli kostja alates 15.05.2014 juhatusest tagasikutsutud ja tal ei olnud alust maksta endale perioodil 28.11.2014-01.12.2014 juhatuse liikme tasu ja mobiiltelefoni hüvitist.
8(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626
34.Järgmisena esitab kolleegium põhjendused hageja nõude osas seoses NL tasutud summadega. Ringkonnakohtu hinnangul rahuldas maakohus selles osas hagi põhjendamatult. NL esitas töövaidluskomisjonile avalduse 02.06.2014 (kd I tl 115-119) ning tema avaldus rahuldati töövaidluskomisjoni 08.07.2014 otsusega (kd I tl 22). Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt ei vastanud hageja NL avaldusele (kd I tl 23). Seega ei vaielnud korteriühistu NL nõudele vastu ning sisulist vaidlust ei toimunud. Kostja oli korteriühistu 15.05.2014 üldkoosoleku otsusega juhatusest tagasi kutsutud. Seega ajal, mil NL esitas töövaidluskomisjonile avalduse ning töövaidluskomisjon seda avaldust menetles, ei olnud kostjal enam korteriühistu esindamise õigust ega võimalust töövaidlusasjas esitatud nõudele korteriühistu nimel vastu vaielda. Kostja on selgitanud, et NL ei täitnud oma tööülesandeid nõuetekohaselt. Kostja on esitanud ka tõendi, et ta on korteriühistu nimel esitanud N. L töölepingu lõpetamise avalduse alates 01.04.2014 (I kd lk 75). Kuna kostjal ei olnud võimalik korteriühistut töövaidluses esindada ning korteriühistu ka ise NL nõudele vastuväiteid ei esitanud, siis ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda tõendatuks, et NL töösuhte lõppemisega seonduvalt on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kahjuhüvitise nõue selles osas (summas 2198,05 eurot) põhjendatud.
35.Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamine põhjendatud 4850,56 euro ulatuses.
36.Kostja on viidanud KŠ ja JU väidetavale ebaseaduslikule tegevusele ning nende solidaarsele vastutusele, samuti palunud võtta JU vastutusele ja nõuda temalt sisse nii hagejale kui kostjale põhjustatud kahju. Kolleegium märgib, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole JU ega KŠ tegevus. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue on suunatud kostja vastu. Juhatuse liikmete võimalik solidaarvastutus ei välista nõude esitamist üksnes kostja vastu. Sellest tulenevalt ei ole eelmärgitud kostja väited ja taotlused asjakohased. Kostja väide, et kõik enne 04.09.2014 korraldatud korteriühistu koosolekud ja nende otsused on ebaseaduslikud, on uus väide, mis on esitatud alles apellatsioonimenetluses. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda väidet juba maakohtus toimunud menetluse ajal. Seetõttu tuleb nimetatud kostja väide jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
37.Põhjendamatu on kostja viide, et talle ei ole kõiki tsiviilasja materjale kätte toimetatud. Kolleegiumi hinnangul peab kostja selle all silmas 20.01.2015 hagi täiendust, mille kohta maakohtus kostjat esindanud lepinguline esindaja väitis 05.05.2015 maakohtu istungil, et kostja ei ole teadet nõude suurendamise kohta saanud. Kolleegium märgib, et maakohus on saatnud 20.01.2015 hagi täienduse kostjale e-posti teel (kd I tl 128). Kiri saadeti kostja e-posti aadressile, mille kostja on avaldanud kohtule oma kontaktandmetena (kd I tl 60, tl 155, tl 171). Samas on kostja 05.05.2015 kohtuistungil väitnud, et „ei ole neid dokumente koos tõenditega enne tänast kätte saanud“ (kd I tl 184). Sellest saab teha järelduse, et hiljemalt kohtuistungi toimumise ajaks sai kostja hagi täienduse kätte. Lisaks on kostja saanud apellatsioonkaebuses esitada vastuväited nõudele perioodi eest 28.11.2014-01.12.2014, mille hageja esitas 20.01.2015 hagi täienduses.
38.Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja esindajal Aleksandra Bolšakoval puudub esindusõigus. 11.11.2014 volikirja korteriühistu esindamiseks on allkirjastanud JU (kd I tl 45). 15.05.2014 otsusega oli JU valitud juhatuse esimeheks. MTÜS § 27 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Hageja põhikirja p 4.11 kohaselt võivad ühistut esindada 9(10)
Tsiviilasi nr 2-14-61626 ja sõlmida lepinguid ainult ühistu juhatuse esimees või tema asetäitja ja üks juhatuse liige (I kd lk 112-114). Järelikult oli JUl õigus volitada Aleksandra Bolšakovat esindama korteriühistut. Kolleegium märgib, et korteriühistu põhikirja p 4.4.6 näeb küll ette, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu organi liikmega tehingu sooritamine, otsuste vastuvõtmine tema vastu nõude esitamise kohta ja selles tehingus või nõudes ühistu esindaja määramine (kd I tl 113). Kuigi käesoleval juhul ei olnud sellise otsuse vastuvõtmine vajalik, kuna kostja ei ole korteriühistu juhatuse liige, nähtub korteriühistu 15.05.2014 üldkoosoleku protokollist, et üldkoosolek on võtnud vastu otsuse hagi esitamise kohta kostja vastu.
39.Kostja on 15.06.2016 uute tõenditena (lisaks menetluskuludena esitatud tõlketeenuse arvetele) esitanud korteriühistu poolt advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu nr 14/9/2011, 19.09.2011 korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli vene keeles, 04.06.2016 teavituse Swedbank AS-ile, kinnistu majandamise 2016. aasta eelarve projekti, teate korteriomanikele vene keeles ja 26.05.2012 revidendi aruande. Kolleegium keeldub nende tõendite (välja arvatud tõlketeenuse arved) menetlusse võtmisest ja tagastab need. 26.05.2012 revidendi aruanne on juba maakohtule esitatud, mistõttu puudub vajadus selle täiendavaks esitamiseks ringkonnakohtule. Ülejäänud tõendite esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses ei ole kostja põhistanud (TsMS § 652 lg 4). Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel tuleb ringkonnakohtul jaotada ka menetluskulud. Tuginedes TsMS § 163 lg 1 ja lähtudes hagi rahuldatud osast, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 75 % ulatuses hageja kanda ja 25 % ulatuses kostja kanda.
41.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.