2.Mõista välja kostjalt H.X hageja I P.C kasuks: a. tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 564,77 eurot; b. igakuine elatis summas 134 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja I P.C omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
3.Mõista välja kostjalt H.X hageja II K.Y kasuks: a. tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 457,69 eurot; b. igakuine elatis summas 124,83 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja II K.Y omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada kostjat H.X maksma: a. punktis 2 nimetatud elatise hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval P.C arveldusarvele nr XXX selgitusega: „elatis“. b. punktis 3 nimetatud elatise hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval K.Y 1(11)
arveldusarvele nr XXX selgitusega: „elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagist nähtub, et kostja on täisealiste hagejate ema. Hagejad elavad oma isaga ja on tema ülalpidamisel. Hagejate pere on 5-liikmeline – lisaks hagejatele ja isale ka isa abikaasa ja nende ühine alaealine laps K.Y (ik: xxx). Hagejate isale laekub lasterikka pere toetus kuni hagejate 19-aastaseks saamiseni.
2.Hageja I omandab kutseharidust xxx täiskoormusega õppes, kus eeldatav õpingute lõpp on 29.08.2025. Hageja II omandab keskharidust xxx, XI kassis, kus eeldatav õpingute lõpp on 2025. a juunis. Hagejatel ei ole vara enda ülalpidamiseks ja nendelt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Hageja I igakuised keskmised ülalpidamiskulud kokku on 736,30 eurot ja hageja II kulud kokku on 729,30 eurot. Kostja rikub ülalpidamiskohustust.
3.Hagejad paluvad mõista kostjalt: a) hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot; b) hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot; c) hageja I kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja I õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni; d) hageja II kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja II õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja II 21-aastaseks saamiseni. 2(11)
Hagejad paluvad määrata, et: P.C-le välja mõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks P.C arvelduskontole XXX selgitusega: elatis; K.Y-le välja mõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks K.Y arvelduskontole XXX selgitusega: elatis.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Kostja majanduslik seis on hea. Ta tegeleb ettevõtlusega ning talle kuulub märkimisväärne hulk kinnisvara, kuid ta püüab oma tegelikku majanduslikku olukorda varjata.
5.Hagejad on tõendanud kõik oma vältimatud kulutused, v.a toidu-, riiete-, hügieeni jmt esmavajadustega seotud kulutused, mis on üldtuntud ja igapäevaelus vältimatud. Vaatamata hagejate igakuiste kulutuste tegelikule suurusele, ei nõua nad kostjalt üle 220 eurost elatist kuus hageja kohta. Kostja vastuse punktis 15 esitatud vastuväide, mille kohaselt mõned hagejate kulud on tõendamata, on pahatahtlik, sest kostja ei arvesta hagejate vajadusega omandada iseseisvaks eluks haridus ja omada arenemisvõimalust.
6.Kuna hagejad õpivad päevases õppes, siis pole neil eelnevast tulenevalt võimalik töötada. Hageja I töötas 2023. a ühe kuu suvevaheajal, et teenida endale taskuraha, kuid sel aastal peab hageja I vajalikuks suvel enne kooli lõpetamise õppeaastat puhata.
7.Hagejad on hagis märkinud, et peretoetused laekuvad nende isale ja seetõttu on hagejad kostja vastu ka madalama elatise nõude esitanud.
8.Kostja ei ole tõendanud oma alaealise lapse vähemkindlustatuks jäämist hagejatele elatise maksmisel.
9.Hagejate isale kuulub järgmine kinnisvara: kinnistu nr xxx. Hagejate isale kuulub järgmine vallasvara: sõidukid. Hagejate isa vältimatud kulud lisaks hagejate kulutuste kandmisele on: eluasemelaen keskmiselt 368,2 eurot kuus; kommunaalkulud keskmiselt 222 eurot kuus; TV ja sideteenus keskmiselt 77,8 eurot kuus; elekter keskmiselt 56,2 eurot kuus; internetiteenus keskmiselt 31,5 eurot kuus; elukindlustus keskmiselt 42 eurot kuus; eluaseme kindlustused keskmiselt 42,70 eurot kuus; XXX KÜ keskmised kommunaalkulud 118,1 eurot kuus; pere toidu-, ravimite, majapidamistarvete, riiete ja jalanõude kulu keskmiselt 2405,90 eurot kuus. Hagejate isa kohustuseks on kodulaen, mille jääk on 40 857,15 eurot. Hageja isa sissetulekuks on töötasu AS-st E.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hagejad ei esitanud erandlike asjaolusid, mis tõendavad, et hagejad ei suuda iseseisvalt ennast ülal pidada.
11.13.06.2023, mil hageja I oli veel alaealine tuli kostjale e-posti teavitus Maksu- ja Tolliametilt, et hageja I asus tööle tööandja X OÜ juurde. Seoses sellega on kostja seisukohal, et hageja I saab ise töötada ja ennast ülal pidada. Kuna antud hetkel on 3(11)
mõlemad hagejad täisealised, ei saa kostja enam teavitusi tööhõive või töösuhte alustamise kohta, kuid on ilmselge, et hageja 1 omas võimalust töötada olles vee alaealine.
12.Laste isa saab lasterikka pere toetust summas 720 eurot. Antud toetust saab laste isa kuni laste 19 aastaseks saamiseni. Ema andmetel ei käi hageja II koolis, sellisel viisil saab ta täisväärtuslikult tööl käia ja ennast ise ülal pidada. Hagejad esitasid haridust tõendavad dokumendid, kuid kuskil asutuses nimekirjas olla ei tähenda veel seda, et lapsed asutust külastavad.
13.Kostja on seisukohal, et hagejate kulutused on ülepaisutatud ja mõned nendest ei ole tõendatud: kulutused vabale ajale 200 eurot: kulud pole tõendatud. Kui hagejad leiavad aega vaba aja veetmiseks, siis on neil võimalik seda aega mitte kulutada meelelahutusele, vaid leida tööd ja teenida endale raha elamiseks. Lisaks sellele, taskuraha, mida saab endale lubada teine lapsevanem, on tema isiklik soov ja ei kuulu täisealiste laste eluks vajalike kulude hulka; transpordikulu 30 eurot - ei ole tõendatud. Tallinnas on ühistransport tasuta ja hagejad ei ole sellises vanuses, et neid peaks kusagile viima. See on lastega koos elava lapsevanema isiklik initsiatiiv; sidekulud (telefoni- ja interneti kulud) 13 eurot - ei ole tõendatud. Pangakonto väljavõte maksega ei tõenda, et antud kulu on seotud hagejatega, veel enam, et makse toimus teise isiku arvelt. Lisaks lisa 16 on võõrale isikule esitatud arve; kulutused hügieenitarvetele (vältimatud hügieenivahendid ja juuksur) 30 eurot - ei ole tõendatud; koolitarbed (õppevahendid, koopiad) 10 eurot - ei ole tõendatud; trennid - kui hagejatel on aega trennide, jõusaalide ja hobide jaoks, on ilmselge, et neil on ka aega töö ja raha teenimise jaoks; kulutused riietele ja jalanõudele - ei ole tõendatud; kulutused toidule 180 eurot - ei ole tõendatud. tervishoiukulud 54,70 kuus - ei ole tõendatud. Hagejad esitasid aasta 2022 tõendi. Selle aja jooksul, kui arvestada, et on märgitud, et prille vahetatakse kord aastas, siis arved oleks pidanud olema minimaalselt ka aasta 2023 või 2024 prillide eest.
14.Kostja töötab täiskoormusega. Tema töötasu on netos suuruses 725 eurot. Kostja selgitab kohtule, et kostja saab oma töötasu sularahas ja poes ta samuti maksab sularahas. Lisaks saab kostja peretoetust summas 80 eurot. Nendest rahalistest vahenditest peab kostja ülal oma alaealist last summas 300 eurot ning samuti kannab oma igakuised ja vajalikud kulud. Kostja toidu peale läheb kuskil 200 eurot kuus, ülejäänud maksab kostja abikaasa. Eluasemega seoses katab kõik kulud abikaasa, suurus umbes 250 eurot. Kõik kohustused ja liisingud tasub kostja abikaasa. Telefoni kulud on umbes 30 eurot. Kostjal on samuti probleeme tervisega, kostjal on diabeet, mille raviks kulub umbes 60 – 70 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline täitma hagejate ülalpidamiskohustust ilma alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata. Kinnisvara: korteriomand aadressil Xxx-66, mis on ühisomandis hagejate seadusliku esindajaga. Korteriomand aadressil xxx, mis on kaasomandis kostja isaga. Garaaži boks aadressil xxx, mis on kostja isaga kaasomandis. K.Y: puudub.
4(11)
Enda sissetulekust annab ta 200 eurot sularahas oma abikaasale, kes peamiselt tasub arveid ja ostab toitu. Enda sissetulekust kostja tasub ainult oma telefoni kulud, kulud lapse vajadustele, mis on keskmiselt umbes 250-300 eurot. Arvestus: sissetulek 725 – alaealise lapse kulud minimaalses summas 250. Jääb 475 eurot – 200 eurot, mis kostja annab oma abikaasale. Jääb 275 eurot - 60 eurot, mis kostja kuulutab ravimitele. Jääb 215 eurot – 20 hügieenikulud, mis kostja ostab sularaha eest. Jääb 205 eurot- telefoni kulud summas 70 eurot. Jääb 135, mis kostja on nõus jagama 2 lapse peale ja sellest rahast tasuda elatist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hagejad on täisealised lapsed; kostja on hagejate ema (dtl 5 ja 13 - sünnitunnistused); hagejad elavad isa juures ning on tema ülalpidamisel; kostja ei ole hagejatele pärast nende täisealiseks saamist maksnud elatist; hageja I omandab kutseharidust Tallinna xxx täiskoormusega õppes (dtl 3-4), kus eeldatav õpingute lõpp on 29.08.2025; hageja II omandab keskharidust xxx (dtl 2), XI kassis, kus eeldatav õpingute lõpp on 2025. a juunis.
18.Hagejad paluvad mõista kostjalt: hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot; hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku alates 11.01.2024 – 14.05.2024 eest summas 908,15 eurot; hageja I kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja I õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni; hageja II kasuks välja elatise alates 15.05.2024 summas 220 eurot kuni hageja II õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja II 21-aastaseks saamiseni. 5(11)
19.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (ii) hagejate kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja tõendamata; (iii) nõude rahuldamisel jääks kostja alaealine laps majanduslikult vähem kindlustatuks, kusjuures kostja alaealisel lapsel on ülalpidamise saamisel eelisõigus; (iv) hagejatel on võimalik ise end ülal pidada.
20.Ülalt nähtub, et hagejad omandavad haridust. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Kohus leiab, et hagejad on piisavalt põhistanud, et neil ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Asjaolu, et lapsed koolivälisel ajal tööampse on teinud, ei tähenda, et seda oleks võimalik kooliaasta käigus teha. Seega on hagejatel õigus kostjalt ülalpidamist nõuda. Paljasõnalised on kostja väited, mille kohaselt teenivad hagejad sissetulekut.
21.Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 736,30 eurot ja 729,30 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hagejate poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad nende kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus
HI märgitud suurus, eurot
H II märgitud suurus, eurot
Eluasemekulu
146,60
146,60
Sidekulu (telefon ja internet)
Kohtu märgitud suurus, H
I / H II,
eurot 146,60 / 146,60 13 / 13
Toit
180 / 180
Kohtu kommentaar
Kulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Tõend dtl 27-28, 30-31. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja vajalik. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on arvetel kajastatud telefoninumbrid hagejate kasutuses. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole ülemäärane, arvestades sealjuures hagejate vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust.
6(11)
Riided ja jalanõud (riided, üleriided, jalanõud, spordiriided ja -jalanõud, sukad, sokid, pesu, ööriided, aksessuaarid) Kooliga seotud kulud Transport
50 / 50
Tõendamata. Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 50 euro ulatuses kuus (s.o 600 eurot aastas). Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja ei ole enam kasvueas ning täiskasvanu riiete kasutusiga on nende eluviisist tulenevalt pikem kui nt algkooliealistel.
0/0
Tõendamata.
0/0
Tervisehoid (ravimid, vitamiinid, arsti visiiditasud, sh tasuline hambaarst, prillid ca 140 eurot aastas, ehk 11,7 eurot kuus, läätsed mõlemal hagejal 13 eurot kuus) Hügieen (sh juuksur)
54,70
54,70
10 / 10
Hagejatel on võimalik liigelda ühistranspordiga, mis on Tallinnas tasuta. Kulu on ka tõendamata. Tõenditest dtl 32 ja 34 nähtub, et hagejatel on kulu prillidele, vastavalt 155 eurot ja 128 eurot. Pole tõendatud, et prille peab igaaastaselt vahetama. Kohus lähtub eeldusest, et prillide eluiga on 3 aastat ning nende maksumus on keskmiselt ca 140 eurot. Igakuine kulu seega 3,80 eurot. Läätsede kulu on tõendamata. On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Seega loeb kohus põhjendatuks tervishoiukulu kummagi hageja kohta 10 eurot kuus.
30 / 30
Trennid
22 / 0
Vaba aeg (kino, teater, muuseum, kontsert, kino, raamatud, sünnipäevad, jõulud – kokku u 50 eurot kuus hageja kohta) taskuraha 150 eurot kuus hageja kohta Kokku:
100 / 100
736,30
729,30
551,60 / 529,60
Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil vastav kulu tekib. Kohus, arvestades hageja sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite ja juuksuriteenuse keskmist maksumust, loeb kulu põhjendatuks. P.C-l trenni kuutasu 22 eur (dtl 35), K.Y kulu tõendamata. Tõendamata. Taskuraha andmine on küll tõendatud (dtl 247 ja 249), kuid kohus leiab, et selle suurus on elatise kontekstis ülemäärane. Kohus loeb kulu põhjendatud suuruseks 100 eurot kuus. Taskuraha arvelt on võimalik kanda igapäeva toimetuste vältel tekkivaid erinevaid kulusid (nt söök, meelelahutus jms).
Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks 551,60 eurot kuus ja hageja II põhjendatud kulutuste suuruseks 529,60 eurot kuus. Hagejad on otsuse tegemise ajal 18-aastased, mistõttu makstakse nende eest hagejate isale jätkuvalt lapsetoetust (PHS § 17 lg 1; suurus 80 eurot kuus lapse kohta kuus) ja lasterikka pere toetust (PHS § 21 lg 1, suurus 450 eurot kuus). Kohus leiab, et eeltoodut tuleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus leiab, et hageja I kulud on toetuste 7(11)
arvelt kaetud 230 euro (80 eurot lapsetoetus + 150 eurot lasterikka pere toetuse osa) ulatuses ning seda kuni 10.01.2025, mil ta saab 19-aastaseks. Hageja II kulud on toetuste arvelt kaetud 230 euro (80 eurot lapsetoetus + 150 eurot lasterikka pere toetuse osa) ulatuses ning seda samuti kuni 10.01.2025, mil ta saab 19-aastaseks. Seega kuni 10.01.2025 tuleb kummalgi vanemal kanda hageja I põhjendatud kulutusi summas 160,80 eurot kuus (551,60 – 230 = 321,60; 321,60 / 2) ja hageja II põhjendatud kulutusi summas 149,80 eurot kuus (529,60 – 230 = 299,60; 299,60 / 2).
22.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
23.Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja sissetulek on 725 eurot kuus (töötasu; dtl 73) ja lapsetoetus 80 eurot kuus, kokku 805 eurot kuus. Kostja omandis on (dtl 190-196): korteriomand aadressil Xxx-66, mis on ühisomandis hagejate seadusliku esindajaga; korteriomand aadressil xxx, mis on kaasomandis kostja isaga; garaažiboks aadressil xxx, mis on kaasomandis kostja isaga. Kostja kulud on järgmised: alaealise lapse ülalpidamine 250 eurot; toidukulu 200 eurot; telefonikulu 30 eurot; tervishoiukulu 60 eurot; hügieenikulud 20 eurot. Kõik kulud kokku: 560 eurot. Hagejad ei ole kostjate kulude suurust ja koosseisu vaidlustanud. Seega jääb kostjal üle 245 eurot, mille arvelt on võimalik hagejate ülalpidamiskohustust täita.
8(11)
Kohus märgib, et kostjale kuulub kinnisvara, mis on elatise tasumise kohustuse täitmiseks võimalik võõrandada (nt ühisvara ja pärandvara jagamise tulemusel). Mitmete kinnisasjade omamise huvi ei kaalu üles hagejate huvi saada seaduses sätestatud ülalpidamist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et võimaldab hagejatele kulupõhises ulatuses elatist tasuda. Ülalviidatud olukorras ei ole ka asjakohane väide, mille kohaselt jääks hagejale kulupõhises ulatuses elatist tasudes majanduslikult vähemkindlustatuks kostja alaealine laps. Viidatud isiku ülalpidamist hagejate kasuks elatise väljamõistmine ei mõjuta.
24.Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka seda, et hagejad on täisealised ning 2kuuse (juuli-august; õppetöö lõppeb üldjuhul juunikuus) suvepuhkuse vältel võimelised enesele ise sissetulekut teenima. Seega vajavad nad rahalises mõttes ülalpidamist üksnes 10 kuul aastast, mil sissetuleku teenimine on õppetööst tulenevalt välistatud. Lähtuvalt nimetatud eeldusest on kohus elatise summat korrigeerinud, jaotades hageja I 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 160,80 = 1608) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 134 eurot (1608 / 12). Samuti on kohus jaotanud hageja II 10 kuuse elatise kogusumma (10 x 149,80 = 1498) ühtlaste ja korrapäraste maksetena kogu aasta peale, mille tulemusel on igakuise elatise suuruseks 124,83 eurot (1498 / 12). Arvestades hagejate ja kostja majanduslikku seisundit, hagejate põhjendatud kulutusi ja elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis summas 134 eurot kuus ja hageja II kasuks summas 124,83 eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hagejate põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Kohus mõistab elatise välja kuni hagejate õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hagejad lõpetavad õpingud, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda ega hagejatel õigust elatist nõuda. Alates 10.01.2025 ei tasuta hagejate eest enam riiklikke peretoetusi, kuid kohus siiski ei suurenda sellest tulenevalt elatise makseid, kuivõrd kostjal puudub majanduslik võimekus hagejaid suuremas summas ülal pidada.
25.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid 9(11)
asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja ei ole tagasiulatuvale elatisele vastuväiteid esitanud. Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud ulatuses elatise tasumiseks piisav. Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue kuulub rahuldamisele kohtu poolt tuvastatud suuruses.
26.Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista: hageja I kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 564,77 eurot (90,77 eurot 2024. a jaanuari 21 päeva eest + 1 474 eurot ülejäänud 2024. a 11 kuu eest); hageja II kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 11.01.2024 – 31.12.2024 eest summas 1 457,69 eurot (84,56 eurot 2024. a jaanuari 21 päeva eest + 1 373,13 eurot ülejäänud 2024. a 11 kuu eest); hageja I kasuks igakuine elatis summas 134 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja I omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; hageja II kasuks igakuine elatis summas 124,83 eurot alates 01.01.2025 kuni hageja II omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
27.Hagejad paluvad täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10. kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate pangakontodele. Samadele kontodele tuleb kohtuotsuse jõustumisel tasuda ka tagasiulatuv ja sissenõutavaks muutunud elatis.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hagejad nõudsid. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 10(11)
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.