Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-24-14564
Tsiviilasi
K.B ja B.X-i hagi M.M-i vastu elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
4790,52 eurot Hagejad (alaealised lapsed): 1) K.B (isikukood: XXX); 2) B.X (isikukood XXX); Hagejate seaduslik esindaja (ema): A.Q (isikukood: XXX ); Kostja (isa): M.M (isikukood: XXX ).
Viimase kohtuistungi aeg
11.12.2024
Rahuldada K.B ja B.X-i hagi M.M-i vastu. Mõista A. K.B B.X-i kasuks alates 27. detsembrist 2024 kuni K.B täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 287 eurot 72 senti [272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Mõista A. B.X B.X-i kasuks alates 27. detsembrist 2024 kuni B.X-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 244 eurot 56 senti [272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot 96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 43 eurot 16 senti (kuna K.B ja B.X-i vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb B.X-i elatise summat vähendada 15%)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Kohustada M.M-i tasuma kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 K.B kasuks väljamõistetud igakuist elatist ja kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 3 B.X-i kasuks väljamõistetud igakuist elatist, mis muutuvad sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, A.Q pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks selgitusega „K.B ja B.X-i elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil. Kui pool taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.
K.B ja B.X (edaspidi ka hagejad või lapsed) esitasid läbi oma seaduslikust esindajast ema A.Q (edaspidi ka laste ema) 26.09.2024 kohtule hagiavalduse M.M-i (edaspidi ka laste isa või kostja) vastu elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt soovivad hagejad, et kohus mõistaks kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni laste täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos laste emaga üürikorteris ning laste isa laste ülalpidamisel ei osale.
Kostja teatas 29.10.2024 vastuses, et esitab hagile vastulause ja nõus kompromissiga.
Kohus pidas asjas 11.12.2024 kohtuistungi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega esitanud oma puudumise kohta mõjuvat põhjust. Laste ema selgitas istungil, et elavad kostjaga lahus juba 2 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud. Laste ema kinnitas, et soovib elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on laste (hagejate) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Laste ema kinnitusel ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud ei elatise maksmise kaudu ega ka muul viisil. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Seega on kohtu hinnangul täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.
PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a
seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks sätestab PKS § 101 lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et riik maksab lapsetoetust (80 eurot lapse kohta kuus) laste emale, sest laste ema ise kinnitas seda kohtuistungil. Laste ema kinnitusel ei ole lapsed viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmiselt üle 5 ööpäeva kuus. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 III lause alusel elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust.
Hagejad on taotlenud kohtult PKS § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise välja mõistmist kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua,
millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse.
Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab PKS § 101 alusel välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis K.B puhul 287,72 eurot kuus ja B.X-i puhul 244,56 eurot kuus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.