2-16-7547/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kokku moodustab XXXXOÜ võlgnevus erinevate võlausaldajate ees pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirja kohaselt 30 260,57 eurot. Võlgade hulgas kajastub töötasu võlg töötaja XXXX ees perioodil 10.04.2014 kuni 01.05.2015 maksmata töötasu ja puhkusetasu eest. XXXX vabastati töölt TLS § 91 lg 2 punkti 2 alusel (tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega). Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 30 260,57 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 30 260,57 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Võlgnikul vara sisuliselt puudub, ainukeseks käesoleval hetkel teadaolevaks varaks on Nordea Bank AB Eesti filiaali arvelduskontol 0,03 eurot ja lootusetud nõuded summas 115,56 eurot. Võlgnikul on suured kohustused, vara puudub ning majandustegevus on lõppenud. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Käesoleva aruande kirjutamise hetkel ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. XXXXOÜ kanti registrisse 28.12.2011.a. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli erinevate koolituste korraldamine, äriregistris märgitud „muu mujal liigitamata koolitus“. Võlgniku 2012.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 2012.a. 101 387 eurot, aruandekasum moodustas 6165 eurot. 2013.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 2013.a. 123 316 eurot, aruandekasum moodustas 634 eurot. 2014.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte müügitulu 2014.a. 79 179 eurot, aruandekahjum moodustas – 13 905 eurot ja omakapital 31.12.2014.a. seisuga negatiivne: – 4606 eurot. Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 12.05.2016 oli – 30 146 eurot. Võlgnik ei ole Äriseadustiku § 176 sätteid täitnud. Võlgniku juhatuse liige XXXXselgitas täiendavas vastuses ajutisele pankrotihaldurile negatiivse omakapitali kohta, et seisuga 01.09.2014 oli XXXX õigeaegselt täitnud kõik kohustused. Keskmine kasum kuus 2014.a. oli 2014 eurot, aasta lõpuni omakapital kasvaks vähemalt 2500 euroni. Septembris 201.aastal kohustas Maksu-ja Tolliamet XXXX OÜ-t tasuma XXXX AS võlgnevuse, XXXXOÜ vaidlustas selle kohtus, Tallinna

Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 3-14-52994 jõustus mais 2016. aastal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul, kui võlgniku raamatupidamisest selgub, et omakapital on negatiivne, siis tuleb juhatusel käituda Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 sätestatule vastavalt. 2014. aasta OÜ XXXXmajandusaasta aruande allkirjastamisel selgus, et äriühingu omakapital on negatiivne, võlgniku seisukoht, et peab ootama kohtuvaidluste lõpuni, on ekslik. Ka on võlgniku juhatuse liikme väide, mille kohaselt seisuga 01.09.2014 oli XXXXOÜ õigeaegselt täitnud kõik kohustused, vastuolus raamatupidamise andmetega: ainuke töötaja XXXX lahkus töölt, kuna talle oli tasumata töötasu alates 10.04.2014, samuti nähtub täiendatud võlanimekirjast, et osad võlad olid tekkinud juba 2013.aastast. Võlgnik on selgitustes XXXXOÜ maksejõuetuste põhjuste kohta kirjutanud, et Maksu- ja Tolliameti 4.09.2014.a. korraldusega nr 13-7/306-34 kohustati XXXXOÜ-d tasuma AS XXXX(kustutatud) maksuvõlga 12 052,26 eurot ja 6359,41 viiviseid. Maksu- ja Tolliameti arvamusel pidi XXXXOÜ tasuma pankroti tulemusel 2012 aastal likvideeritud firma AS XXXXvõlgnevuse. Maksu- ja Tolliamet 20.10.2014.a. blokeeris juurdepääsu XXXXOÜ pangaarvetele, mis ei võimaldanud teostada firma majandustegevust. XXXXOÜ vaidles MTA otsusele vastu, esitades väited nii MTA-le, kui ka kaebused Tallinna Halduskohtusse, Tallinna Ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. 07.04.2016.a. jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2015.a. otsus, millega jäeti XXXXOÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Võlgnik selgitas, et peale Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumist ja AS XXXX(kustutatud) üleminekut XXXXOÜ-le oli selgeks tehtud, et XXXXOÜ on maksejõuetu, kuna kolmanda isiku ees võlgnevuse tasumiseks võimalused puuduvad. Võlgniku poolt esitatud kasumiaruandest nähtub, et võlgnik lõpetas majandustegevusega tegelemise 2014.a. lõpus (2014 oli müügitulu kokku 79 179 eurot) ning alates 01.01.2015.a. puudub võlgnikul igasugune tulu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks kaotatud kohtuvaidlus, mille tulemusena jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2015.a. otsus, millega jäeti XXXXOÜ kaebus rahuldamata ning sellest tulenevalt kohustus Võlgnik Maksu- ja Tolliameti korraldusega nr 13-7/306-34 tasuma AS XXXX(kustutatud) maksuvõlga summas 12 052,26 eurot ning viiviseid 6 359,41 eurot. Lisaks võib üheks maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse liikmete halba käitumist, ei täidetud Äriseadustiku § 176 sätteid, ei otsitud uusi väljundeid ning loobuti tegutsemast. Tulenevalt eeltoodust on XXXXOÜ maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrs § 162 lg 3 mõttes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, võlgnikul puudub igasugune vara suuremahuliste kohustuste katmiseks – tervendamine eeldaks ulatuslikku lisafinantseeringut. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik XXXXOÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 918 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) välja mõista riigi vahenditest, ülejäänud osas võlgnikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 30 260,57 eurot ja võlgniku varaks on laekumata arved 45,08 eurot ja 70,56 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 14.06.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 26.06.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXXX. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 765 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulutuste katteks 72 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul piisav vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikult kuulub väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 441,60 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.