Perekonnaõigus › Abielulahutus

ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik 21.07.2023. a saabus kohtusse V.V. hagi S.V. vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu registreeriti cxxxxxxxxx. a Tartu notar Kairi Aariku poolt Tartus. Poolte abielulised suhted on lõppenud vähemalt 2 aastat tagasi. Hageja viibib Tartu Vanglas, kostjast ei tea ta midagi ega suhtle. Hageja ei tea kostja elukohta. Hageja soovib abielu lahutada ja eluga edasi minna. Hageja kõrvaldas hagis puudused ja määrusega 02.10.2023 võttis kohus hagi menetlusse. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja hagile ei vastanud. Kohus määras kohtuistungi 04.detsembrile 2023.a. Kohtuistungile ilmus hageja. Hageja kinnitas, et ta soovib abielu kostjaga lahutada. Hageja tutvus kostjaga vanglas viibimise ajal ja siin ka abielu sõlmiti. Hageja ei ole saanud kostjaga rohkem kui kaks aastat suhelda. Kostja ei vasta telefonile. Pooltel ei ole ühiseid lapsi. Kohus selgitas hagejale, et vajalik on ka kostja ära kuulata ja seejärel teeb kohus kohtuotsuse. Kohtul ei õnnestunud korraldada kostja ilmumine kohtuistungile. Määratud kohtuistungile 11.12.2023 kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjusi ei teatanud. Kohtuistungile 18.12.2023 kutsus kohus kostja, tehes selleks 11.12.2023 sundtoomise määruse. Sundtoomine ei õnnestunud. Lõuna Prefektuur teatas kohtule sundtoomise võimatusest. Kogutud andmete kohaselt viibib S.V. ilmselt Soomes, täpsemad andmed teadmata. Politsei andmebaasis puuduvad kontaktandmed isiku viibimiskoha kohta. Kohus on otsinud kostja andmeid erinevatest registritest. Kostja telefonile helistatud 18 korda, telefon annab kinnist tooni või kutsub ja ei vastata. Kohtukutse kätteandmine tööandja vahendusel ei õnnestunud. Kostja on kohtule vastanud kolmel korral meili teel, neist 06.12.2023 e-kiri võimaldab teha sisulisi järeldusi kostja seisukoha kohta abielu lahutamise osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja tahe abielu lahutamiseks on kestev. Hageja viibib kinnipidamiskohas, tema tutvus kostjaga algas kinnipidamiskohas viibimise ajal ja seal sõlmiti ka abielu. Hageja sooviks pigem uue abielu sõlmida. Kostja suhtumise sellesse abielusse saab järeldada 06.12.2023.a kohtule saadetud e-kirjast. Kostja kirjutab, et see on võltsabielu, mis tuleb tühistada. On arusaadav, et ta on pettunud abieluga kaasnenus. Kohus peab võimalikuks asja lahendada ja poolte abielu lahutada, ilma et kostja on isiklikult kohtuistungil ärakuulatud TsMS § 346 lg.2 alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-149-11 p.31

öelnud: Kolleegiumi arvates tuleb pooli kohustada isiklikult kohtusse ilmuma eelkõige juhtudel, kui vaidluse all on abielu kehtivus või kestus või abikaasade vahelised abielusuhtest tulenevad isiklikud nõuded. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kostja vastusest saab järeldada, et ta on huvitatud selle abielusuhte lõpetamisest. Ka õiguskirjanduses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk.273) on oldud seisukohal, et sanktsioonide kohaldamine isiku suhtes, kes vaatamata kutsele istungile ei ilmu, on kohtu diskretsioon, kohus ei pea alati sanktsioone kohaldama. Menetluse juhtimise seisukohalt võib olla põhjendatud sanktsioonide asemel isikliku ilmumise kohustamisest loobumine. Kohus on kohaldanud sundtoomise, mis ei ole õnnestunud. Enamat kohustamist ei pea kohus põhjendatuks ja lahendab asja kostja kirjaliku vastuse pinnalt. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on pooled sellest kokkuleppest lahti öelnud ja ei soovi seda enam täita. Nende abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja kui ka kostja soovivad sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida pooli täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.