Hiie Lindmets teatavaks- 22. juuni 2016, Tartu kohtumaja
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-104028
Tsiviilasi
OÜ KODULIISING hagi Riina Pajuste ja Liivi Pauluse vastu 750 euro nõudes
Tsiviilasja hind
750 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja OÜ KODULIISING (rk 10892531; asukoht Posti 30, 90504 Haapsalu); hageja esindaja Andrus Post, e-post [email protected]; kostja I Riina Pajuste (ik XXX; elukoht XXX); kostja II Liivi Paulus (ik XXX; elukoht XXX; e-post
4.Määrata tsiviilasjas nr 2-16-104028 Riina Pajuste ja Liivi Pauluse menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot (lepingulise esindaja kulud).
5.Välja mõista OÜ-lt KODULIISING Riina Pajuste ja Liivi Pauluse kasuks menetluskulud 144 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludest kanda 72 eurot Riina Pajuste kontole nr XXX ja 72 eurot Liivi Pauluse kontole nr XXX. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused
1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
2.Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjatelt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 750 eurot. Kostjate arvates on hageja nõue aegunud.
3.Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on palunud kohaldada aegumist.
4.Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostjate vastu kvalifitseerida laenulepingu täitmisnõudena.
5.Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud: - hageja (laenuandja) ja Helju Retpap (laenusaaja, pärandaja) sõlmisid 19.02.2008 laenulepingu nr 7280219180 (tl 25, 28-29), mille kohaselt kohustus laenusaaja alates 19.03.2008 kuni 19.02.2012 tasuma hagejale igakuiseid laenumakseid (põhiosa ja intress) 75,09 eurot vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 26-27) kokku summas 3604,60 eurot; - Helju Retpap suri 18.11.2009; - hageja avalduse alusel algatas Haapsalu notar Eha Naudi 23.03.2010 Helju Retpapi pärimismenetluse (tl 63-66); - 30.08.2012 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt on 18.11.2009 surnud Helju Retpapi seadusjärgseteks pärijateks kostjad (pärandaja tütred) kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas (tl 30-32).
6.Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 151 lg 2 järgi vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, samuti ei ole tegemist kohustusega, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 2 järgi kehtib leping ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Kostjad ei ole hagimenetluses väitnud, et nad oleksid kolme kuu jooksul ema surmast ning oma pärimisõigusest teada saades pärandist loobunud, seega tuleb lugeda nad pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg-d 1 ja 3 ning § 119 lg 1). Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks tagasiulatuvalt pärandi avanemise ajast, so alates pärandaja surmapäevast (PärS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et pärandi vastuvõtmisega astusid kostjad 18.11.2009 õigusjärglastena 2(4)
oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales ja mis ei olnud tema isikuga lahutamatult seotud. Kohus märgib, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ei mõjuta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega üksnes tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on.
7.Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega. Kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS §-i 154. Antud juhul nähti maksegraafikus ette laenu tagastamine kuumaksetena, st lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, mistõttu tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st 154. Viidatud paragrahvi 1. lõige sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Maksegraafikust nähtuvalt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 19.02.2012. Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 II lause järgi 2012. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 154 lg 1 II lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas nõude aegumine 01.01.2013 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 154 lg 1 I lauset arvestades 31.12.2015 kell 24.00. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 26.02.2016, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostjad) võib keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus märgib, et aastatel 2009, 2010 ja 2011 tasumisele kuulunud osamaksed on eeltoodust tulenevalt samuti aegunud.
8.TsÜS § 166 lg 1 näeb ette, et pärandvarasse kuuluva nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Viidatud sätte kohaselt nõuete aegumine peatub võlgniku surmaga, sõltumata sellest, kas ja millal võlausaldaja sellest teada sai, ning aegumise peatumine lõppeb pärandi vastuvõtmisega. Kohus märkis juba kohtu põhjenduste p-s 6, et pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu võtnuks, kui ta ei loobu pärandist üldjuhul kolme kuu jooksul alates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Seega peatus 18.11.2009 hageja nõuete aegumine kolmeks kuuks, kuid selle ajavahemiku aegumise hulka mittelugemine ei mõjuta asjaolu, et hageja laenulepingust tulenev täitmisnõue kostjate vastu on aegunud.
9.Isegi kui lähtuda asjaolust, et hagejal ei olnud võimalik oma nõuet kostjate vastu maksma panna enne 30.08.2012, mil ta sai teada, et Helju Retpapi pärijateks on kostjad, tuli tal nõude kolmeaastast aegumistähtaega arvestades, samuti asjaolu, et kõigi maksegraafiku järgsete osamaksete tasumise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud, kohtusse pöörduda hiljemalt 30.08.2015 (TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lg-d 1 ja 2).
10.Kuna hageja laenulepingu järgne täitmisnõue on aegunud ning kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus OÜ KODULIISING hagi Riina Pajuste ja Liivi Pauluse vastu 750 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
3(4)
millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot, so lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes (1,5 tundi × 96 eurot). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu (aegumise vastuväide), hageja nõude olemust (lepingu täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning kostjate menetlusdokumentides (09.05.2016 ja 09.06.2016) esitatud õiguslikke põhjendusi. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele. Väljamõistetud menetluskuludest on taotletud kanda kummagi kostja kontole 50%, seega antud juhul 72 eurot nii Riina Pajuste kui Liivi Pauluse kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.