2.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Xxxx(isikukood xxxx) nõudes Xxxx(isikukood xxxx) vastu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomandi Xxxx valdusest Xxxx valdusse väljanõudmiseks.
Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) hagiavaldus Xxxx(isikukood xxxx) vastu raha tasumise nõudes.
4.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks 6355,20 (kuus tuhat kolmsada viiskümmend viis koma kakskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
1 (7)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 18.01.2010 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu kaasomandi lõpetamise ja alusetu rikastumise nõuetes (2-10-2403, I kd, tl-d 1-6). Kohus võttis hagi 10.02.2010 määrusega menetlusse (2-10-2403, I kd, tl 99). Kohus andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 30 päeva alates määruse kättesaamisest (2-10-2403, I kd, tl 99). Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kätte 12.02.2010 isiklikult allkirja vastu (2-10-2403, I kd, tl 102). Kostja vastas hagile 10.03.2010 (2-10-2403, I kd, tl-d 105-108). 14.05.2010 toimus asjas eelistung (2-10-2403, I kd, tl-d 174-175). 14.05.2010 esitas kostja kohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks (2-10-2403, I kd, tl 177). Kohus andis 07.06.2010 kohtumäärusega kostjale riigi õigusabi (2-10-2403, I kd, tl 220). Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Marje Mängeli (2-10-2403, I kd, tl 222). 21.09.2010 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks (210-2403, I kd, tl-d 228-232). 23.09.2010 toimus asjas eelistung (2-10-2403, I kd, tl 241). Kohus peatas 27.09.2010 määrusega menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-10-15500 tehtava kohtulahendi jõustumiseni (2-10-2403, I kd, tl 244). Kohus uuendas menetluse 03.04.2013 (2-10-2403, I kd, tl 251). 08.04.2013 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks (2-10-2403, II kd, tl-d 1-2). 06.08.2013 esitas hageja menetlusdokumendi, mida nimetas hagiavalduse täpsustamiseks (2-10-2403, II kd, tl-d 91-95). 15.08.2013 toimus asjas eelistung (2-10-2403, II kd, tl-d 100-102). Kohus peatas 23.08.2013 määrusega menetluse (2-10-2403, II kd, tl 105). Kohus uuendas 04.09.2013 asjas menetluse (2-102403, II kd, tl 123). 16.09.2013 esitas hageja menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (2-10-2403, II kd, tl-d 151-158). Kostja esitas hageja menetlusdokumendile 21.09.2013 vastuse (2-10-2403, II kd, tl-d 172-173). 18.11.2013 esitas kostja vastuhagi (2-10-2403, II kd, tl-d 185-194). Kostja taotles 18.11.2013 riigi õigusabi osutaja vahetamist (2-10-2403, II kd, tl-d 195-196). Kohus rahuldas 20.11.2013 hageja taotluse hagi tagamiseks ja kohaldas hagi tagamise abinõusid (2-10-2403, III kd, tl 10). 13.01.2014 esitas kostja kohtule taotluse dokumentide vastuvõtmiseks (2-10-2403, IV kd, tl 52). Kohus jättis 27.01.2014 määrusega kostja vastuhagi käiguta (2-10-2403, IV kd, tl-d 75-78). 28.01.2014 esitas kostja kohtule taotluse (2-102403, IV kd, tl-d 83-84). 29.01.2014 esitas kostja taotluse vastuhagi esitamise tähtaja pikendamiseks (2-10-2403, IV kd, tl 93). Kohus pikendas 10.03.2014 vastuhagi puuduste kõrvaldamise tähtaega (210-2403, IV kd, tl 106). 10.03.2014 määrusega jättis kohus riigi õigusabi osutaja menetlusest kõrvaldamata (2-10-2403, IV kd, tl-d 107-109). 02.05.2014 määrusega keeldus kohus kostja vastuhagi menetlusse võtmisest (2-10-2403, IV kd, tl-d 151-153). 26.05.2014 eraldas kohus määrusega iseseisvasse menetlusse hageja nõuded korteriomandi valduse üleandmiseks, alusetult saadu hüvitamiseks ja igakuise hüvitise määramiseks kuni korteriomandi valduse üleandmiseni (210-2403, IV kd, tl-d 160-161).
2.Kohus võttis tsiviilasja nr 2-14-52462 toimiku juurde tsiviilasja nr 2-10-2403 toimiku 26.05.2014 seisuga (I kd, tl 1 pöördel). Hageja esitas 26.03.2015 menetlusdokumendi, milles täpsustas hagi aluseks olevaid asjaolusid ja nõuet (I kd, tl-d 17-25). Kostja esitas 20.05.2015 riigi õigusabi taotluse (I kd, tl 39). Kohus jättis taotluse 27.05.2016 määrusega rahuldamata (I kd, tl 59). 2 (7)
Kostja esindaja esitas 07.06.2015 vastuse hageja 26.03.2015 menetlusdokumendile (I kd, tl-d 78-82). Kostja esitas 22.05.2015 taotluse riigi õigusabi osutaja asendamiseks teise isikuga (I kd, tl-d 43-44). Kohus jättis taotluse 08.06.2015 rahuldamata (I kd, tl 87). Eelistung toimus 09.06.2015 (I kd, tl-d 104-105). Kostja avaldas 14.08.2015 kohtule, et ta on riigi õigusabita (I kd, tl 130). Kostja esitas 14.08.2015 taotluse 09.06.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks (I kd, tl-d 122-125). 11.02.2016 palus kostja, et kohus edastaks talle dokumendi, mille alusel kohus jätkab kostja vastu menetlust (I kd, tl 154). Kostja esindaja Marje Mängel esitas 10.03.2016 taotluse riigi õigusabi osutamisest vabastamiseks (I kd, tl 161). Marje Mängel täpsustas 04.05.2016 taotlust ja palus lõpetada kostjale riigi õigusabi andmine (I kd, tl 174). Kohus lõpetas 29.04.2016 eelmenetluse (I kd, tl 165). Kostja esitas 06.05.2016 kohtule riigi õigusabi taotluse (I kd, tl 180). Kohus jättis 06.05.2016 taotluse rahuldamata (I kd, tl 183). Asjas toimus 12.05.2016 kohtuistung (II kd, tl-d 1-2). Kohus lõpetas 12.05.2016 määrusega kostjale riigi õigusabi andmise (I kd, tl 1 pöördel, tl 4).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejale ja kostjale kuulub kummalegi 1⁄2 mõttelist osa Tallinnas Xxxx asuvast korteriomandist (registriosa nr xxxx). Korteriomandit kasutasid kuni hageja isa Xxxx Xxxx surmani hageja isa Xxxx Xxxx ja kostja. Pärast hageja isa surma kasutab kogu korterit kostja. Kostja ei tasu hagejale korteri kasutamise eest ja säästab alates hageja isa surmast poole korteri kui võõra vara kasutamise eest tasumisele kuuluvat tasu. Korteri üüri harilik väärtus arvestades turuhindu on vähemalt 3000 krooni kuus. Hageja soovib kostjalt hagejale kuuluva korteriomandi osa kasutamise eest alusetult säästetud 1500 krooni kuus alates 2009.a märtsist (2-102403, I kd, tl-d 4-5). Hageja sai korteriomandi ainuomanikuks 12.09.2014. Hageja sai korteriomandi valduse 06.11.2014. Hageja nõuab kostjalt alusetult säästetu hüvitamist ajavahemiku 01.03.2009 kuni 06.11.2014 eest kokku summas 6355,20 eurot. Arvestuse aluseks võttis hageja kostja poolt alusetult säästetud summa suurusega 96 eurot ühes kalendrikuus. Hageja avaldas, et ta nõuet ei suurenda (I kd, tl-d 22-23).
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vastuväidete aluseks on järgmised asjaolud. Hageja on keeldunud maksmast oma arveid korteri eest. Hageja kaasomandi suurus 1⁄2 on tekkinud juriidilise vea tagajärjel (2-10-2403, I kd, tl-d 105-107). Hageja kaasomandi suurus ei ole 1⁄2, hageja on saanud 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuks (2-10-2403, II kd, tl 102). Kostjal oli hageja isaga kirjalik leping. Kostja päris hageja isa õigused (I kd, tl 105). Hüvitisnõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja nõuab hüvitist olukorras, kus kaasomanikust kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja ei kavatse hüvitisnõuet esitada (I kd, tl 80, II kd, tl 2 pöördel). Kostja teadis, et hageja elas Soomes ja ei teadnud ega pidanud ootama, et hageja tahab hüvitist (I kd, tl 104 pöördel). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
5.Kostja esitas 14.08.2015 taotluse 09.06.2015 kohtuistungi protokolli parandamiseks (I kd, tld 122-125). Kohtuistungi protokoll allkirjastati 30.06.2015 (I kd, tl 106). Kostja esindaja sai protokolli kätte 30.06.2015 (I kd, tl 107). TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll allkirjastati 30.06.2015, millest tulenevalt oli protokolli parandamise taotluse esitamise tähtpäev 03.07.2015. Kostja on esitanud taotluse 14.08.2015. Seega ei ole protokolli parandamise taotlus eitatud õigeaegselt. Kohus jätab taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus märgib, et kohus protokollib menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Kohus on protokollinud menetlustoimingu olulise käigu ja kostja väited olulises ulatuses. Hageja on vastu vaielnud protokolli parandamise taotlusele (I kd, tl-d 171-172). Seetõttu on kohus seisukohal, et ka taotluse õigeaegse esitamise korral ei kuuluks taotlus rahuldamisele. 3 (7)
6.TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobus oma nõudest anda talle üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomandi valdus (I kd, tl-d 23, 104 pöördel). Kostja esindaja ei vaielnud 07.06.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis hagist osalisele loobumisele vastu ning avaldas, et kostja ei ole hageja nõuet täitnud (I kd, tl-d 79-80). Kostja ei vaielnud kohtuistungil hagist osalisele loobumisele vastu (I kd, tl 104 pöördel). Kohus on seisukohal, et puuduvad seaduses sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ja menetluse osaliseks lõpetamiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab nimetatud nõude osas menetluse.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldustena on hageja toonud välja järgmised hagi aluseks olevad asjaolud: hageja oli Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud korteriomandi kaasomanik 1⁄2 suuruse mõttelise osa ulatuses, kostja valdas kogu korterit ilma õigusliku aluseta ajavahemikus 01.03.2009 kuni 06.11.2014, kostja on alusetult säästnud ühes kuus 96 eurot.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja olid kumbki kantud kinnistusraamatu registriossa nr xxxx korteriomandi 1⁄2 mõttelise osade omanikena. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kinnistusraamatusse kantud hagejale kuuluva mõttelise osa suurus on ebaõige ja peaks olema väiksem. Kostja on leidnud, et hageja kaasomandi suurus ei ole 1⁄2, hageja on saanud 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuks (2-10-2403, II kd, tl 102). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud kaasomanike mõtteliste osade suuruse kohta tehtud kannetest nähtuvate andmete õigsust. Andmete õigsuse eelduse ümberlükkamiseks on kaasomanikul üldjuhul võimalik esitada teiste kaasomanike vastu AÕS § 65 lg 1 alusel hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku nõudmiseks. Kostja ei ole esitanud kohtulahendit, millega on ümber lükatud kinnistusraamatusse kantud andmete õigsus ning tuvastatud kinnistusraamatusse kantust erinev kaasomanike mõtteliste osade suurus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja ja kostja omandiõiguse ja selle ulatuse tõendatuks kinnistusraamatu väljavõttega (2-102403, I kd, tl 8).
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli ajavahemikus 01.03.2009 kuni 06.11.2014 korteriomandi valdus. Kostja ei ole väitnud, et hagejal oli korteriomandi kaasvaldus. Eeltoodust tulenevalt ei vaja tõendamist hageja väide korteriomandi valdamise ja selle kestuse kohta. Kostja on soovinud teada, miks hageja nõuab hüvitist alates 01.03.2009 (I kd, tl 105). Hageja avaldas, et tema isa suri 09.02.2009 ja et ta andis kostjale võimaluse seal elada kolm nädalat (I kd, tl 105). Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus piiritleda aega, mille eest ta oma nõude esitab. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt hüvitist alates hageja isa surma ajast, ei anna alust kostjale oma kohustuse täitmisest keeldumiseks.
10.Hageja leiab, et kostjal puudus õiguslik alus kogu korteri valdamiseks. Kostja avaldas 09.06.2015 kohtuistungil, et tal oli hageja isaga kirjalik leping. Kostja päris hageja isa õigused (I kd, tl 105). Kohus saab kostja avaldatust aru, et kostja hinnangul võis tal olla õiguslik alus kogu korterit kasutada.
4 (7)
Kohus selgitas 09.06.2015 istungil, et kostjal on võimalik esitada vastuväide, mille sisuks on korteri tervikuna valdamine õiguslikul alusel (I kd, tl 104 pöördel). Sellele vaatamata ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul eelmenetluse kestel selgitanud ega tõendanud, milles seisneb ja millest tuleneb tema õigus kogu korterit kasutada. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja õiguslik alus kogu korteriomandi kasutamiseks.
11.Hageja on avaldanud, et korteri üüri harilik väärtus arvestades turuhindu on vähemalt 3000 krooni kuus (2-10-2403, I kd, tl-d 4-5). Sellest poolele korterile vastav summa on 1500 krooni. Hiljem on hageja täpsustanud, et ta võtab arvestuse aluseks 96 eurot ühes kalendrikuus. Hageja avaldas, et ta ei suurenda nõuet (I kd, tl-d 22-23). Hageja tõendab kasutuseelise maksumust sarnase korteri üürihindadega 2009.a detsembri seisuga, mis nähtuvad kinnisvaraportaalis kv.ee avaldatud üürikuulutustest (2-10-2403, tl-d 71-96). Hageja on esitanud viie korteri üürikuulutused ühe kuu üüri maksumusega vastavalt 2800 krooni, 3000 krooni, 3300 krooni, 3500 krooni ja 3700 krooni. Kuigi üürikuulutustest nähtub üüri suurus, millega kortereid soovitakse kasutusse anda, on üürikuulutuste põhjal võimalik siiski hinnata hageja avaldatud üüri vastavust turuhinnale. Üldjuhul ei erine korterite kasutusse andmisel pakutav üürihind oluliselt üürihinnast, milles korteri kasutusse andmisel kokku lepitakse. Seetõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et pooltele kuulunud korteriga sarnase korteri üürihind 2009.a detsembris oli 3000 krooni kuus. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostja ei ole esitanud selgesõnalisi vastuväited hageja avaldatud üürihinna kohta ega tõendanud teistsugust turuhinda sarnase korteri tasu eest kasutusse andmisel. Kostja avaldas 09.06.2015 istungil, et üür on suurem, kui hageja esitatud tõenditest näha – 200-400 eurot (I kd, tl 104 pöördel). Kohus loeb eeltoodut arvestades tõendatuks kasutuseelise väärtuse 1500 krooni kuus.
12.Kostja on avaldanud, et tal on nõue hageja vastu (I kd, tl 105, II kd, tl 2). Kostja ei ole toonud eelmenetluse kestel välja asjaolusid, millest nähtub tema nõude olemasolu. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja nõudele, mille sisuks on kostja nõude tasaarvestamine hageja nõudega. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, mille kohaselt tuleks hageja nõutavat hüvitist vähendada hageja poolt säästetud kulude võrra. Kuivõrd kostja ei ole selliseid vastuväiteid esitanud, ei mõjuta kostja võimalik nõue hageja vastu käesolevas asjas hageja nõude rahuldamist.
13.Kostja esindaja on avaldanud, et hüvitisnõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja nõuab hüvitist olukorras, kus kaasomanikust kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja ei kavatse hüvitisnõuet esitada (I kd, tl 80, II kd, tl 2 pöördel). Kostja teadis, et hageja elas Soomes ja ei teadnud ega pidanud ootama, et hageja tahab hüvitist (I kd, tl 104 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja põhjendanud, milles seisnes hageja käitumine, millest kostja võis aru saada, et hageja ei esita kostja vastu hüvitisnõuet. Kui hageja oma käitumisega sellist kavatsust ei väljendanud, ei saa kohtu hinnangul selliseks käitumiseks lugeda hageja tegevusetust, s.t nõude mitteesitamist ligikaudu ühe aasta jooksul alates hageja isa surmast. Kostja on teinud järelduse nõude mitteesitamise kohta selle põhjal, et hageja elas Soomes. Kohtu hinnangul ei saa hageja elukohta pidada hageja käitumiseks, mis muudab nõude esitamise hageja poolt hea usu vastaseks. Kui hageja ei omistanud oma Soomes elamisele tähendust, mille kohaselt ta kostja vastu nõudeid ei esita ega andnud kostjale sellisest tähendusest teada, ei saa hageja elukoht muuta nõuete esitamist kostja vastu hea usu vastaseks käitumiseks. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja vastuväide on põhjendamatu.
14.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja nõue kostja vastu hüvitise saamiseks on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt hüvitist kokku 68 kuu eest (ajavahemik 01.03.2009 kuni 31.10.2014) ja kuue päeva eest (01.11.2014 kuni 06.11.2014). Kohtu hinnangul on hagejal õigus saada kostjalt nimetatud ajavahemiku eest hüvitist 102 300 krooni, millele vastab 6538,16 eurot ((68 kuud x 1500 krooni)+(1500 krooni : 30 päeva * 6 päeva)= 102 300). Hageja on esitanud kostja vastu 6355,20 euro tasumise nõude. Kohus ei saa ületada hageja nõude piire. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse hageja esitatud nõude ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6355,20 eurot. 5 (7)
15.TsMS § 136 lg 4 lause 2 sätestab, et kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus on käesolevas asjas lahendatavad nõuded eraldanud iseseisvasse menetlusse tsiviilasjast nr 2-10-2403. Sellest tingituna on ebaselge, milline on käesoleva tsiviilasja hind. Kohus peab seetõttu kindlaks määrama tsiviilasja hinna. Hageja on esitanud kaks eraldiseisvat sooritusnõuet, mida ei ole võimalik liita. Hageja ei ole esitanud kostja vastu tuvastusnõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu TsMS § 134 lõiked 1 ja 3. Kohus määrab seetõttu kummalegi hagis esitatud nõudele eraldi hagihinnad, mida ei liideta. TsMS § 132 lg 4 p 3 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka järgmised nõuded: [---] 3) kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 128 teises lauses sätestatud juhul. TsMS § 132 lg 11 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Hageja esitas kostja vastu kinnisasja kostja valdusest oma valdusse väljaandmise nõude. Vastavalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 3 on nimetatud nõude osas hagihind 3500 eurot. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja esitas kostja vastu 6355,20 euro tasumise nõude. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 on nimetatud nõude osas hagihind 6355,20 eurot.
16.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus korteriomandi kostja valdusest hageja valdusse väljaandmise nõudest. Hageja on saanud korteriomandi valduse kohtutäituri vahendusel muu täitedokumendi täitmisel. Kohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg 4 alusel saab hageja vabastada kostja menetluskulude kandmisest üksnes siis, kui kostja rahuldab hagis esitatud nõude pärast hagi esitamist. TsMS § 168 lg 4 ei anna alust hageja vabastamiseks kostja menetluskulude kandmisest siis, kui hageja on hagiga taotletud eesmärgi saavutanud muul viisil kui nõude täitmine kostja poolt. Käesoleval juhul ei ole kostja täitnud hagis esitatud tulevikku suunatud nõuet, vaid sundtäitmise korras on täidetud enampakkumise akti kui täitedokumenti täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 15 mõistes. Hageja on saavutanud oma eesmärgi saada korteriomandi valdus muul viisil. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul alust jaotada menetluskulud TsMS § 168 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Kohtu hinnangul esineb seetõttu TsMS § 168 lg-s 1 sätestatud alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks osas, mis puudutab korteriomandi kostja valdusest hageja valdusse andmise nõuet. Kui kohus on asjas lõpetanud osade nõuete suhtes menetluse hagist loobumise tõttu ja ülejäänud nõuete osas hagi rahuldanud, saab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks määrata TsMS § 162 lg 1 alusel üksnes siis, kui nõuete osas, milles kohus menetluse lõpetas, esineb menetluskulude kostja kanda jätmise alus. Kui menetluskulusid ei saa jätta tervikuna kostja kanda, peab kohus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel juhinduma TsMS § 163 lõikest 1. Kohus arvestab seejuures, et hagiavalduse tervikuna rahuldamist ei ole toimunud, sest ühe hagis esitatud nõude osas menetlus lõpetati. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
6 (7)
Kohus jätab TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.