5.Välja mõista LL-A-lt EA kasuks viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
7.Jätta rahuldamata LL-A 12.09.2017 taotlus Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2017 kohtuistungi edasilükkamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.01.2010 esitas EA (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse LL-A (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks. 06.08.2013 ja 16.09.2013 täpsustas hageja oma nõudeid ning palus lõpetada kaasomandi Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) osas, jättes korteriomandi hagejale ja pannes hagejale kohustuse maksta kostjale hüvitist 22 049,52 eurot. Hageja palus kohustada kostjat andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vastav tahteavaldus. Samuti palus hageja kohustada kostjat andma hagejale üle eelnimetatud korteriomandi valdus alates hageja korteri ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja korteriomandi hagejale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kasutamise eest alusetult säästetud 96 eurot kuus alates 01.03.2009 kuni valduse üleandmiseni. Harju Maakohus menetles nõudeid tsiviilasjas nr 2-10-2403 ning eraldas 26.05.2014 määrusega iseseisvasse menetlusse korteriomandi valduse üleandmise nõude ja alusetust rikastumisest tuleneva nõude (tsiviilasi nr 2-14-52462). 26.03.2015 loobus hageja valduse väljaandmise nõudest ning palus mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX 1⁄2 mõttelise osa kasutamise eest ajavahemikus 01.03.2009-06.11.2014 alusetult säästetud 6355,20 eurot.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt kuulus hagejale ja kostjale kummalegi 1⁄2 mõttelist osa Tallinnas XXX asuvast korteriomandist (registriosa nr XXXXXXXX). Vastavalt 20.06.1996 väljastatud pärimistunnistusele pärisid hageja ja tema isa U-RA hageja ema LK surma järel eelnimetatud korteri võrdsetes osades. 07.01.2003 abiellus hageja isa kostjaga. Hageja isa ja kostja vahel sõlmiti 14.05.2008 ühisvara jagamise leping ning kinkeleping, millega hageja isa kinkis temale kuuluva 1⁄2 osa korteriomandist kostjale. Hageja isa surmani 09.02.2009 kasutasid korterit hageja isa ja kostja ühiselt. Pärast hageja isa surma kasutab kogu korterit kostja ainuisikuliselt. Kostja ei tasu hagejale korteri kasutamise eest ja säästab alates hageja isa surmast poole korteri kasutamise eest tasumisele kuuluvat tasu. Korteri üüri harilik väärtus arvestades turuhindu on vähemalt 3000 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista hagejale kuuluva korteriomandi osa kasutamise eest alusetult säästetud 1500 krooni kuus alates 2009.a märtsist. 26.03.2015 teatas hageja,
et ta sai 12.09.2014 korteriomandi ainuomanikuks ning 06.11.2014 toimus hagejale korteriomandi valduse üleandmine. Hageja täpsustas, et nõuab kostjalt alusetult säästetu hüvitamist ajavahemiku 01.03.2009-06.11.2014 eest kokku 6355,20 eurot. Arvestuse aluseks võttis hageja kostja poolt alusetult säästetud summa suurusega 96 eurot ühes kalendrikuus. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja keeldunud maksmast oma arveid korteri eest. Hageja kaasomandi suurus ei ole 1⁄2, hageja on saanud 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuks. Hüvitisnõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja nõuab hüvitist olukorras, kus kaasomanikust kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja ei kavatse hüvitisnõuet esitada. Hageja elas Soomes ja kostja ei teadnud, et hageja tahab hüvitist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 22.06.2016 otsusega vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse korteriomandi kostja valdusest hageja valdusse väljaandmise nõudes. Maakohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõudes ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6355,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja olid kumbki kantud kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX korteriomandi 1⁄2 mõttelise osade omanikena. Kostja on leidnud, et hageja kaasomandi suurus ei ole 1⁄2, vaid hageja on saanud 1⁄4 suuruse mõttelise osa omanikuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud kaasomanike mõtteliste osade suuruse kohta tehtud kannetest nähtuvate andmete õigsust. Andmete õigsuse eelduse ümberlükkamiseks on kaasomanikul üldjuhul võimalik esitada teiste kaasomanike vastu AÕS § 65 lg 1 alusel hagi kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku nõudmiseks. Kostja ei ole esitanud kohtulahendit, millega on ümber lükatud kinnistusraamatusse kantud andmete õigsus ning tuvastatud kinnistusraamatusse kantust erinev kaasomanike mõtteliste osade suurus. Eeltoodust tulenevalt luges kohus hageja ja kostja omandiõiguse ja selle ulatuse kinnistusraamatu väljavõttega tõendatuks.
6.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli ajavahemikus 01.03.2009 kuni 06.11.2014 korteriomandi valdus. Kostja ei ole väitnud, et hagejal oli korteriomandi kaasvaldus. Kostja avaldas 09.06.2015 kohtuistungil, et tal oli hageja isaga kirjalik leping. Kostja päris hageja isa õigused. Kohus sai kostja avaldatust aru, et kostja hinnangul võis tal olla õiguslik alus kogu korterit kasutada. Kohus selgitas 09.06.2015 istungil, et kostjal on võimalik esitada vastuväide, mille sisuks on korteri tervikuna valdamine õiguslikul alusel. Sellele vaatamata ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul eelmenetluse kestel selgitanud ega tõendanud, milles seisneb ja millest tuleneb tema õigus kogu korterit kasutada. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja õiguslik alus kogu korteriomandi kasutamiseks.
7.Hageja on avaldanud, et korteri üüri harilik väärtus arvestades turuhindu on vähemalt 3000 krooni kuus. Sellest poolele korterile vastav summa on 1500 krooni. Hiljem on hageja
täpsustanud, et ta võtab arvestuse aluseks 96 eurot ühes kalendrikuus. Hageja avaldas, et ta ei suurenda nõuet. Kohus luges tõendatuks, et pooltele kuulunud korteriga sarnase korteri üürihind 2009.a detsembris oli 3000 krooni kuus. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et kostja ei ole esitanud selgesõnalisi vastuväited hageja avaldatud üürihinna kohta ega tõendanud teistsugust turuhinda sarnase korteri tasu eest kasutusse andmisel. Kostja avaldas 09.06.2015 istungil, et üür on suurem, kui hageja esitatud tõenditest näha – 200-400 eurot. Kohus luges eeltoodut arvestades tõendatuks kasutuseelise väärtuse 1500 krooni kuus.
8.Maakohus märkis, et kostja on avaldanud, et tal on nõue hageja vastu, kuid ei ole toonud eelmenetluse kestel välja asjaolusid, millest nähtub tema nõude olemasolu. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja nõudele, mille sisuks on kostja nõude tasaarvestamine hageja nõudega. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, mille kohaselt tuleks hageja nõutavat hüvitist vähendada hageja poolt säästetud kulude võrra. Seega ei mõjuta kostja võimalik nõue hageja vastu käesolevas asjas hageja nõude rahuldamist. Kostja on avaldanud, et hüvitisnõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja nõuab hüvitist olukorras, kus kaasomanikust kostja võis hageja käitumisest aru saada, et hageja ei kavatse hüvitisnõuet esitada. Kostja teadis, et hageja elas Soomes. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhjendanud, milles seisnes hageja käitumine, millest kostja võis aru saada, et hageja ei esita kostja vastu hüvitisnõuet. Kui hageja oma käitumisega sellist kavatsust ei väljendanud, ei saa selliseks käitumiseks lugeda hageja tegevusetust, st nõude mitteesitamist ligikaudu ühe aasta jooksul alates hageja isa surmast. Kostja on teinud järelduse nõude mitteesitamise kohta selle põhjal, et hageja elas Soomes. Kohus leidis, et hageja elukohta ei saa pidada hageja käitumiseks, mis muudab nõude esitamise hageja poolt hea usu vastaseks. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et kostja vastuväide on põhjendamatu.
9.Kohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu hüvitise saamiseks on põhjendatud. Hageja nõudis hüvitist kokku 68 kuu eest (ajavahemik 01.03.2009-31.10.2014) ja kuue päeva eest (01.11.2014-06.11.2014). Hagejal on õigus saada kostjalt nimetatud ajavahemiku eest hüvitist 102 300 krooni, millele vastab 6538,16 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu 6355,20 euro tasumise nõude. Seetõttu rahuldas kohus hagiavalduse hageja esitatud nõude ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6355,20 eurot.
10.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg-le 1 tuginedes poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas 15.07.2016 (täiendatud 19.08.2016) Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 22.06.2016 otsuse peale. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 6355,20 eurot. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Kostja palus saata asja uueks arutamiseks maakohtule või kui kohus peab võimalikuks uue otsuse tegemist, jätta hagi rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Kohtuotsusest nähtub, et kostja ei ole esitanud vastuväidet, mille kohaselt tuleb hageja hüvitist vähendada hageja poolt säästetud kulude võrra. Kohus on ise möönnud, et kostjal võib olla õigus esitada tasaarvestusavaldus seoses hageja säästetud kuludega. Kohus oleks pidanud antud asjaolu pooltega arutama ning juhtima kostja tähelepanu võimalusele esitada säästetud kulude osas tasaarvestusavaldus. Kostja selgitas, et alates 19.12.1995, kui LK suri ja tema pärijateks said võrdsetes osades U-RA ja hageja, oleks pidanud hageja tasuma 1⁄2 korteriga seonduvatest kuludest (välja arvatud tarbimisega seotud kulud). Hageja hakkas
kulusid tasuma alles 30.06.2009. Perioodil 19.12.1995-30.06.2009 tasus kulude eest teine kaasomanik. Hageja säästis alusetult 4837,90 eurot. 14.05.2008 kinkis U-RA kogu oma vara kostjale. 09.02.2009 U-RA suri ning tema pärijaks sai kostja. Seega päris kostja U-RA varalised õigused. Kostja märkis, et tasaarvestab enda nõude 4837,90 eurot hageja nõudega.
13.Kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-16-10777 hagiavalduse, milles palub tunnustada omandiõigust 1⁄4 mõttelisele osale XXX korterist. Kohus ei võtnud asja menetlusse, kuid kostja on selle vaidlustanud. Maakohus kohaldas ebaõigesti AÕS § 56 lg 1 ning jättis tuvastamata, kas kostja poolt esile toodud asjaoludele tuginedes saab anda hinnangu sellele, kas hagejale kuulus 1⁄2 või 1⁄4 korteriomandist (kostja leiab, et 1⁄4). Juhul, kui kohus leiab, et eeltoodud asjaolule saab tugineda, on pool hageja nõudest põhjendamatu.
14.Maakohus on jätnud põhjendamatult tuvastamata, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kasutas vaidlusalust korterit aastaid ja hageja ei esitanud nõuet valduse vabastamiseks. 1⁄2 (või täpsemalt 3/4) korteri omanikuna oli kostjal õigus korterit kasutada. Arvestades korteri olemust (2-toaline köögi ja vannitoaga korter) on kaasomaniku nõue teise kaasomaniku vastu ebaõiglane. Lisaks on korteris LK vara, kelle pärijaks hageja oli. Seega saab väita, et hageja kasutas korterit enda vara hoiustamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
16.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 6355,20 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
17.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui ei selgitanud kostjale võimalust esitada tasaarvestuse avaldust. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 3 selgitab kohus hagiasjas ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Kolleegiumi hinnangul ei tulene kohtu selgitamiskohustusest kohustust selgitada poolele tasaarvestuse esitamise võimalust. See, milliste asjaolude ja väidetega hagile vastu vaielda, on poole enda otsustada. Kostjal oli maakohtus piisavalt võimalust tasaarvestuse vastuväite esitamiseks. Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse ringkonnakohtus. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja saanuks tasaarvestuse vastuväite esitada juba maakohtus. Puudub mõjuv põhjus, mis
takistas kostjal seda maakohtus tegemast. Sellest tulenevalt ei saa kostja esmakordselt ringkonnakohtus tasaarvestuse avaldust esitada ning kolleegium jätab kostja tasaarvestuse avalduse tähelepanuta.
18.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hagejale ei kuulunud 1⁄2 korteriomandist, vaid 1⁄4 korteriomandist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (AÕS § 56 lg 1). Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulus hagejale 1⁄2 korteriomandist, mitte 1⁄4 korteriomandist. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostja ei ole kinnistusraamatu õigsuse eeldust ümber lükanud. Kostja esitas küll tsiviilasjas nr 2-16-10777 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tunnustada omandiõigust 1⁄4 mõttelisele osale XXX asuvast korteriomandist, kuid Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 20.09.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud ning see määrus on jõustunud.
19.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei saanud eeldada, et hageja kasutuseelise hüvitamist ei nõua. Tsiviilasja materjalidest selgub, et poolte suhted olid halvad juba enne hagi esitamist. Seda kinnitab muuhulgas hageja 04.05.2009 avaldus politseile seoses korteris 22.04.2009 toimunud intsidendiga. Samuti oli pooltel vaidlus korteriomandiga seoses, mida tõendab hageja 08.06.2009 kiri kostjale olukorra lahendamiseks. Seega ei saanud kostja hageja käitumisest järeldada, et hageja kasutuseelise hüvitamist ei nõua. Lisaks on hageja esitanud kasutuseelise nõude juba 18.01.2010 esitatud hagis. Hageja nõuet ei muuda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ka see, et tegemist on 2-toalise korteriga. Kasutuseelise nõudeõigus ei sõltu korteri suurusest. Kostja väide, et korteris olid hageja ema asjad, on uus väide, mida kostja maakohtus ei esitanud. Kostja ei saa seda väidet esmakordselt ringkonnakohtus esitada ning ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Lisaks ei ole kostja seda väidet sisuliselt selgitanud ning see on ka tõendamata.
20.Ülaltoodule tuginedes tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
21.Kostja esitas 12.09.2017 ringkonnakohtule taotluse, milles palus lükata ringkonnakohtu 11.09.2017 istung edasi kuni 2018.a märtsini. Kostja selgitas, et ta viibib Märjamaa Haiglas. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud taotlust ei saa rahuldada juba ainuüksi seetõttu, et see esitati pärast kohtuistungit. Lisaks on TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks poole ootamatu haigestumine, mille tõttu ei saanud isik kohtusse ilmuda või saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist on ootamatu haigestumisega. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
22.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja esitas taotluse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus kostjalt välja mõista esindajakulud 1092 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise.
23.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud osaliselt. 27.04.2015 arve nr 150656 alusel palus hageja välja mõista õigusabikulud 756 eurot. Arve sisu kohaselt on arve esitatud menetlusdokumentide koostamise eest 2015.a märtsis. Kolleegium märgib, et
kostja esitas apellatsioonkaebuse 18.07.2016. Seega ei saa nimetatud arves osutatud teenused kajastada õigusteenuse osutamist ringkonnakohtus ning selle hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. 11.09.2017 arve nr 171954 alusel palus hageja välja mõista õigusabikulud 336 eurot. Arve sisuks on ettevalmistus ringkonnakohtu kohtuistungiks ja esindus ringkonnakohtu istungil, kokku 2 tundi. Esindaja tunnihinnaks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium on seisukohal, et arvestades vaidluse ulatust ringkonnakohtus ning seda, et istung kestis 19 minutit, tuleb istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks pidada kokku 1 tund. Hageja esindaja tunnihind 140 eurot ei ületa turuhinda. Esindajakulu tuleb välja mõista käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 140 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
24.06.07.2017 määrusega on Tallinna Ringkonnakohus rahuldanud kostja menetlusabi taotluse ning vabastanud ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 450 eurot. TsMS § 190 lg 5 kohaselt, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. See norm kohaldub ringkonnakohtu hinnangul ka apellatsioonimenetluses. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades menetlusabi taotlusest nähtuvat kostja majanduslikku olukorda ning seda, et puuduvad andmed selle paranemise kohta, siis peab kohus põhjendatuks vabastada kostja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 450 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.