Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on 26.01.1993 sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Leping kehtib kuni 18.03.2025, st on käesoleval ajal kehtiv. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et hageja on Vene kodanik. Kostja kohta andmed Eesti rahvastikuregistris puuduvad, kostja on ise avaldanud, et on samuti Vene kodanik. Viidatud õigusabilepingu art 21.1 järgi kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht; art 21.2 kohaselt lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Õigusabilepingu art 30.2 järgi kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Vastavalt art 32 artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 29 ja 31 sätete järgimise korral. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on Vene kodanik, tuleb elatise nõude lahendamisel kohaldada õigusabilepingu art 30.2 tulenevalt Vene õigust. Kuna hageja elab Eestis ja kostja Venemaal, siis allub asi tulenevalt art 32 I lausest ja art 30.2 Vene kohtule. Kohus leiab, et art 32 näeb ette kohtu ainupädevuse, mille muutmine ei ole poolte kokkuleppel võimalik. Hagejal on võimalik hagi esitada Vene kohtule. Kohus asub seisukohale, et hagi on võetud valesti menetlusse, sest asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega tekkis riigil menetluskulu (so tõlkekulu hagimaterjalide tõlkimiseks). Sisuliselt on hageja saanud seoses dokumentide tõlkimisega menetlusabi. Kuivõrd hageja on alaealine laps, vabastab kohus ta riigil tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.