3.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta NR kanda.
4.Keelduda OV poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite: 07.09.2015 täitemenetluse lõpetamise otsus ja 02.02.2015 teade täitemenetluses, asja materjalide juurde võtmisest ja eemaldada need toimikust.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagi kohaselt pöördus hageja 2008 novembris OÜ F. (hilisema ärinimega OÜ D) hambakliinikusse, kus talle osutati kuni detsembrini 2010 hulgaliselt (2008 aastal 3 korda, 2009 aastal 11 korda ja 2009 aastal 19 korda – kokku 33 korral) hambaraviteenuseid. Teenuste eest tasus hageja kostjale kokku ca 6000 eurot. Paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 söömise käigus. 14.03.2011 pöördus hageja teisese arvamuse saamiseks K. OÜ-sse, kus teostatud uuringute tulemusena selgus, et hageja hambaid raviti vale meetodiga ja osutatud teenus oli ebakvaliteetne. Hageja on seisukohal, et ebakvaliteetsete raviteenuste osutamisega ja dokumenteerimise kohustuse rikkumisega rikkus kostja nii raviteenuse osutamise lepingu tingimusi kui ka seaduse nõudeid.
2.Hageja on juba asunud puudusi kõrvaldama ning on tasunud selle eest K OÜ-le 3 775 eurot (I kd, t lk 37) ning hiljem veel 1 140 eurot (I kd, t lk 171-174). Seejuures ravi jätkub. Kogu dr R. kavandatud ravi on suunatud kostja ebakvaliteetse ravi tagajärgede kõrvaldamisele. Kogu tagajärgede kõrvaldamisele kulub 8 500 eurot.
3.Hageja leidis, et kostjat süül on hageja kahe aasta jooksul talunud tugevat valu ning märkimisväärseid ebamugavusi igapäevases elus – kogu perekonna vaba raha kulus hambaarstidele, riigilõivude ja õigusabikulude peale. Hageja arvates võib õiglaseks hüvitiseks olla 10 000 – 20 000 eurot. Summa määramisel palub hageja arvestada ka kostjate hilisemat käitumist ja suhtumist hagejasse: kostjad on suhtunud hagejasse ükskõikselt ning ei ole ühtegi lahendust pakkunud.
4.Hageja lõplikuks nõudeks jäi varalise kahju nõue 8 500 eurot, mittevaralise kahju hüvitamise nõue, alternatiivselt kostjale raviteenuste eest tasutud 3 278,66 euro nõue. Kostja vastuväited
5.Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - kohtule ei ole esitatud hageja ja OÜ F. vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, lisaks jäi kostja alustatud hambaravi pooleli. - 24.07.2012 K. OÜ kiri ja dr R. 28.03.2012 e-kiri on vastuolus : ühel juhul on ravi teostatud 3 775 eurot eest ja teisel juhul 4 050 euro eest. Igal juhul ei saa hageja kahju olla suurem. - Hageja 28.03.2012 e-kirjast K. OÜ dr R-le nähtub, et hagis nõutud 10 000 eurot hõlmab lisaks parandustele ka ravi lõpetamist.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 -
-
-
-
-
-
-
-
OÜ-le F. tasutud summad on hagejale olulises osas hüvitatud Haigekassa poolt, kuna hagejal on õigus saada iga-aastaselt kuni 255,65 euro ulatuses hambaraviteenuse hüvitist. hagist ei selgu, milliste konkreetsete tööde osas on hagejal kostja suhtes etteheited. Kostja tööle hinnangu andmisel ei ole arvestatud hageja üldist tervislikku seisundit (diagnoositud onkoloogiline haigus) ega fakti, et hageja suitsetas. Hambaarstide Liidu otsus annab positiivse hinnangu kostja kutseoskustele ja selles ei leia hageja juhtum käsitlemist. lepingulise kahju nõude esitamine välistab VÕS § 1043 kohaldamise. kostja osutas hagejale teenuseid 3 278,66 euro ulatuses. Hagejal puudus suurem eesmärk ning kostja osutas ainult neid teenuseid, mida hageja pidas esmavajalikuks ning mille eest hageja suutis maksta. Kahju nõude välistab ka VÕS § 127 lg 3 – kostja ei saanud ette näha kulutusi, mis pole seotud tema poolt osutatud teenustega. Tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kostja leiab, et kogu hagejale teostatud ravi oli kvaliteetne ja eesmärgipärane. Kui raviteenus on andnud mingeid osalisi tagasilööke, siis on tegu eeskätt hageja tervisliku seisundi iseärasustest tulenevate tagajärgedega. Kostja palub VÕS § 139-140 alusel vähendada kahjuhüvitist 1 euroni. Kostja ei ole kahju põhjustamises süüdi. Kuna hagi on esitatud 15.08.2012, siis on kõik enne 15.08.2009 tekkinud nõuded aegunud (I kd, t lk 156-159). Hageja katkestas kostjaga suhted enne ravi lõppu. 23.04.2011, kui hageja esitas kostjale pretensioonid, siis kostja oli nõus puudused parandama, kuid hageja keeldus sellest. Hageja hambad oli 80% ulatuses probleemsed, ning kostja teenus vastas hageja soovidele ja rahalistele võimalustele, samuti tema tervisest tulenevatele näidustustele. Mittevaralise kahju nõude osas märgib kostja, et tema käitumine ei ole olnud lepingu- või õigusvastane ning puudub selge põhjuslik seos. Kostja on osutanud hagejale kvaliteetset raviteenust Ei ole eluliselt usutav, et kostja kannatas 2 aastat järjepidevat hambavalu hambaravi protseduuride järjestikkuseks kestvuseks ei saa olla 2 aastat ning kaasaegsete ravivõtete kasutamisel ei ole protseduurid ka valulikud.
Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 8 500 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2 000 eurot, menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
7.Pooled ei vaidle hagi asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
-
Patsiendikaardist nähtuvalt teostati hagejale OÜ F. hambapolikliinikus dr N.R. poolt hambaravi perioodil 21.11.2008 – 23.03.2011 (I kd, t lk 7-12). Kostja täidetud patsiendikaardile on anamneesis märgitud, et 80% hageja hammastest olid puudustega (eemaldatud, surnud või haiged), hagejal on mitterahuldav suuhügieen ja diagnoositud onkoloogiline haigus (I kd, t lk 8). F OÜ on hagejale väljastanud hambaravi eest kokku arveid summas 3 278,66 eurot (I kd, t lk 13-20).
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 Kostja paigaldatud hambasild lagunes 13.03.2011 ja hageja pöördus K. OÜ poole. Dr R. koostas 2011 mais raviplaani diagnoosides järgmised ravi vajavad seisundid (I kd, t lk 21-28): • aktiivne kaaries, osaliselt sedavõrd ulatuslikud kaariesekahjustused, mis ei võimalda kvaliteetset ravi. • erinevad kroonilise põletiku lokaliseeritud kolded, esinevad igemealused kahjustused. • hammaste 25-27, 36 ja 47 juurekanalite süsteemi varasem ravi ebaefektiivne, mille tõttu on välja kujunenud krooniline apikaalne periodontiit. • paljudel hammastel esinevad ulatuslikud restauratsioonid, seetõttu võib tekkida vajadus endodontilise ehk juureravi järele. • kõigil proteesidel on suuremal või vähemal määral ravi ebaefektiivsuse tundemärgid ning need vajavad asendamist. • varasemalt valmistatud sildprotees tuli tsemendi küljest lahti tugihamba (D17) ulatusliku kaariese tõttu ning seda pole võimalik konservatiivse meetodiga ravida. • proteeside servad on ebaefektiivsed ja põhjustavad parodondi kahjustusi. - K. OÜ dr R. raviplaani alusel kalkuleeritud ravi maksumus on ligikaudu 10 000 eurot. (I kd, t lk 24). - D. OÜ on kustutatud registrist 01.09.2015. Kostja oli D. OÜ juhatuse liige ja osanik 2003 kuni 07.11.2012. Harju Maakohtu 17.04.2013 tagaseljaotsusega rahuldati ja mõisteti D. OÜ-lt ja N.R. solidaarselt välja hageja kasuks kahju hüvitamiseks 10 000 eurot ja menetluskulude katteks 950 eurot. D. OÜ suhtes on otsus jõustunud, kuid otsust ei ole täidetud (vt ka II kd, t lk 151).
8.Pooled vaidlevad selle üle: - kas kostja pani hageja haigetele hammastele õige diagnoosi, - kas kostja valis diagnoosile vastavad õiged ravivõtted, - kas kostja teostas valitud ravi nõuetekohaselt ja üldisele hambaravi tasemele vastavalt, - kas hagejal on tekkinud kostja tegevuse tõttu varaline ja mittevaraline kahju - kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hüvitama.
9.Kohus leiab, et kostja poolt hagejale ajavahemikus 21.11.2008-13.03.2011 teostatud hambaraviteenus ei vastanud üldistele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega heale tavale, ei ole esteetiliselt korrektne ning tulemus on lühiajaline. Raviteenuse vead seisnesid ebaõiges diagnostikas (diagnoosid on hüplikud, ebajärjepidevad, osaliselt puudulikud, osaliselt puuduvad eelneva seisundi kirjeldused üldse ning ühel juhul ka otseselt vale diagnoos – D36 hambajuure kanal ei olnud resorbeerunud), väärate ravivõtete kasutamises ning nende ebakvaliteetsuses (ravi vajavad seisundid on jäetud tähelepanu ja ravita, mis on tinginud ulatuslikke kahjustusi – nt D26 hammas tuli lõpuks ekstraheerida, hamba täidised on asetatud ebakvaliteetselt, need ei ühti oma hambakoega, mis on põhjustanud parodondi kahjustusi, proteesimisel on kasutatud vääraid ravivõtteid – tugihammastena sobimatuid või ravimata hambaid ning asetatud sildproteesid on olnud ebakvaliteetsed. Selle tagajärjel ei ole proteesid püsinud ning kogu töö on tulnud ümber ja uuesti teha.
10.Nii ekspertiisiakti, TKE protokolli väljavõtte, Hambaarstide Liidu pädevuskomisjoni erakorralise koosseisu koosoleku otsuse kui ka Terviseameti järelevalvetoimingu kokkuvõttega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerinud.
11.Kohus leiab, et kostja on rikkunud poolte vahel 21.11.2008 sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja selle tingimusi, mis tulenevad VÕS § 762, 766 lg 1 ja 769. Hageja on tõendanud ning kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud pooltevahelist -
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 tervishoiuteenuse osutamise lepingut diagnoosi- ja ravivigadega ning dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmisega. Dokumenteerimisvigade tõttu tulnuks kostjal tõendada, et tervishoiuteenus oli vigadeta ning lepingut ei rikutud (VÕS § 770 lg 3). Kostja seda teinud ei ole.
12.Vastuseks kostja 08.09.2013 esitatud aegumise vastuväitele (I kd, t lk 158), mille kohaselt hageja nõue enne 15.08.2009 teostatud ravist tuleneva kahju hüvitamiseks on TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud, märgib kohus järgmist. Kostja poolt ravi osutamise ajal ei saanud ega võinud hageja teada, et kostja talle kahju tekitab. Hageja sai kahju põhjustamisest teada kõige varasemalt 13.03.2011, mil kostja paigaldatud sild koos murdunud hambaga suust eemaldus. Sellest hetkest hakkas kulgema hagi aegumise tähtaeg ning hagi esitamise ajaks 15.08.2102 ei olnud see möödunud. Tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevate nõuete aegumise osas on VÕS § 771 erisäte, mille kohaselt patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Seega hageja nõue ei ole aegunud.
13.Hagejale on tervishoiuteenuse rikkumise tõttu tekitatud otsene varaline kahju, mis seisneb selles, et kõik kostja poolt teostatud tööd (välja arvatud hammaste ekstraheerimine) tuleb ümber teha – kostja ravis tasu eest hageja hambaid 3 aastat. Selle järgselt kulutas hageja veel vähemalt 3 aastat, et lasta sama töö tasu eest uuesti teha. Seejuures oli ravivigade tõttu tekkinud täiendavaid põletikke ja hammaste ümbruse kudede kahjustusi.
14.Ülaltoodu kohaselt saab üldjuhul patsient nõuda tervishoiuteenuse osutajalt mõistlikku rahasummat, hüvitamaks talle diagnoosi- või raviveaga kaasnenud füüsiline ja hingeline valu ning kannatused kui mittevaraline kahju. Sellise kahju hüvitamist on ka hageja nõudnud ning palunud kohtul määrata mõistliku hüvitise.
15.Kohtu hinnangul esineb VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslik seos tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või ravivigade ja hageja kahju vahel – kui kostja oleks kohe õiged ravivõtted tarvitusele võtnud, poleks hageja pidanud kaks korda pikema aja jooksul ning aina suurenevate kulude taustal üle elama ebameeldivusi ja valu, mida põhjustab pikaajaline hammaste proteesimine ja ravi ning ümberravi (s.o silla eraldumine ja nö hambutuks jäämine, kannatused täiendavate protseduuride ja ümbertegemise tõttu, mis on muuhulgas valulikud jne), st ilma kostja veata ei oleks hagejal füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud.
16.Seega kuna hageja tõendas, et kostja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingut ja põhjustas sellega hagejale nii varalise kui ka mittevaralise kahju, pidi kostja selleks, et vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, tõendama, et ta ei olnud lepingu rikkumises süüdi. Kostja seda asjaolu tõendanud ei ole.
17.Hammaste (ebakvaliteetse) ravi eest kohustus hageja tasuma äriregistrist kustutatud D. OÜ-le 3 278,66 eurot ning ebakvaliteetse ravi ümbertegemise eest on hageja tasunud K. OÜ-le 4 915 eurot. Ekspertiisi kohaselt kulub tuvastatud ravivigade ümbertegemisele minimaalselt 8 500 eurot.
18.Kui kostja poleks tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud, siis oleks hagejal tulnud maksta suuõõne ja hammaste ravi eest nagu hageja on seda D. OÜ-le (kustutatud) teinud. Hageja varaliseks kahjuks on see, et osutatud teenuse ümber tegemiseks peab ta teist korda maksma sama töö eest. Seisuga 28.05.2013 oli hageja ebaõige ravi tagajärgede likvideerimise eest tasunud kokku 4 915 eurot.
19.Ekspertiisiakti kohaselt kulub kõigi kostja ravivigade kõrvaldamisele kokku 8 500 eurot. Kui kostja poleks lepingut rikkunud, siis hageja seda kulu kandma ei peaks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude varalise kahju hüvitamiseks 8 500 eurot.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574
20.Kohus loeb usutavaks, et hagejale on põhjustanud vigaselt valmistatud ja paigaldatud proteeside suust ära tulemine kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes: kuni sillaaluste hammaste ravi lõppemiseni, pidi hageja olema ajutiselt ilma hammasteta või ajutiste proteesidega, mis aga ei ole nii loomulikud ega vastupidavad. Lisaks on ravi pikaajaline ning järjepidev ega võimalda tavapärast elukorraldust. Ka on juureravi jms siiski ebameeldiv ja sageli valuline protseduur. Hageja on välja toonud ka selle, et hambaraviga seotud kulutused kasvasid üle pere võimaluste, mis omakorda halvendas hageja elukvaliteeti.
21.Eeltoodu alusel tuleb kohtu hinnangul rahuldada ka hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus määrab mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. Kohus arvestab hüvitise määramisel sellega, et kostja ei ole 5 aasta jooksul teinud midagi hageja olukorra parandamiseks või tekitatud kahju heastamiseks, kuid samas võis kahju tekkimisele kaasa aidata ka kostja liigne püüdlus hageja soovidele (mis ei olnud meditsiini võimalikkusega kooskõlas) vastu tulla.
22.17.09.2013 ja 14.10.2013 esitas hageja nõude täienduse kostjalt mittevaralise kahju kohtu määratud summas väljamõistmiseks. Hageja kordas seda ka 30.04.2015 menetlusdokumendis. 06.11.2013 esitatud seisukohas märgib kostja, et tegemist on hagi muutmisega, millele kostja vastu väidab. Kohus leiab, et tegemist ei ole hagi muutmisega, vaid nõude laiendamisega, mida hageja saab teha sõltumata kostja vastuväitest. Kohus on 19.10.2014 istungil nõude menetlusse võtnud seda käsitledes ja kostja on saanud sellele esitada oma vastuväited. Pooled ei ole nõude menetlemist vaidlustanud ja kohus käsitleb otsuses muuhulgas hageja mittevaralise nõude asjaolusid ja otsustab selle nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 25.01.2016 otsus, teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse kostja kanda.
24.Kostja leiab, et maakohus on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus määras 07.01.2015 määrusega ekspertiisi, kuid kohus ei hoiatanud eksperte vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ega võtnud ekspertidelt allkirja vastava hoiatuse tekstile. Seega ei olnud eksperdid teadlikud nende vastutusest ning nad võisid anda teadlikult vale arvamuse. Maakohtu poolt ekspertide hoiatamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine ning see on piisavaks aluseks esimese astme otsuse tühistamiseks ning tagasi saatmisele esimesele astmele menetlemiseks.
25.Hageja tugineb kostja vastutuse alusena ebakvaliteetsele hambaravile. Maakohtu arvates on tõendatud, et kostja ravis hageja hambaid ebakvaliteetselt. Kostja osutab, et kahju hüvitamise alusena saab eksisteerida vaid tõendatud raviviga. Ebakvaliteetne, samuti ebaadekvaatne ei ole juriidilised ega ka selgelt defineeritud mõisted. Kostja leiab, et SA Tallinna Hambapolikliiniku eksperdiarvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest seda ei saa pidada kostja poolt ravivigade süülise tegemise tõendiks. Komisjon rõhutab oma hinnangus, et raviteenus oli ebapiisav, kuid ei sedasta, et tehtud oleks raviviga. Viidatud tõendist ei nähtu, et ebapiisav ravi oleks vaieldamatus põhjuslikus seoses hagejal hilisemal ajal tuvastatud põletikega.
26.Kohus on jätnud tähelepanuta patsiendikaardi anamneesi, kus on märgitud, et ravi alustamisel kostja juures oli 80 % hageja hammastest puudustega, haigel oli ebarahuldav suuhügieen ja diagnoositud onkoloogiline haigus. Loetletud lähtetingimuste juures võib mistahes ravi osutada ebapiisavaks, lisaks ei saanud kostja viia oma ravivõtteid lõpuni, mis oleks taganud ravi adekvaatsuse.
27.Hageja ei pöördunud pärast hambasilla lagunemist 13.03.2011 tagasi kostja poole
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 selle parandamiseks, vaid otsustas teadmata asjaoludel kasutada K. OÜ ja dr R. teenuseid. Dr R. on kostja otsene konkurent. Ei saa välistada, et tema koostatud raviplaan sisaldas kirjeid, mis ei vasta tegelikkusele, olles koostatud eesmärgiga näidata kostjat ebasoodsas valguses ning luua alus hageja poolt nõude esitamiseks kostja vastu.
28.Kostja taotles komisjonilise kordusekspertiisi määramist, kuna asjas olevad tõendite sisu ei kattu omavahel. Kohus ei rahuldanud kostja taotlust. Seega jäi kõrvaldamata kahtlus, kas dr R. poolt tehtu sooritati varasemalt kostja töö ümbertegemiseks.
29.Kohus luges tõendatuks dokumenteerimisvigade toimepanemise kostja poolt, kuid kohus ei osunda, milliseid dokumenteerimisvigasid kostja tegi.
30.Kohus rahuldas kostja mitterahalise nõude, kuigi ühtegi tõendit selle kohta ei esitatud. Hambaravi on oma loomult selline, mis põhjustab patsiendile ebameeldivusi ning see on ravi ja proteesimise on paratamatu kaasnähtus. Asja puuduvad tõendid, et kostja oleks hageja kui patsiendile tekitanud tavapärasest rohkem ebameeldivaid kannatusi.
31.Kohtuotsuses on viide, et K. OÜ poolt osutati hagejale teenust summas 6000 eurot, kuid maksedokumente on asjas esitatud vaid 3 278 euro ulatuses.
32.SA Tallinna Hambapolikliiniku spetsialistide poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt loetakse ebakvaliteetseks juurekanalite ravi teostamine kostja poolt. Kohtul on jäänud tähelepanuta, et kostja ei teinud hagejale üldse juurekanalite ravi, hageja sõnul tehti seda enam kui 20 aastat tagasi.
33.Kostja teostas hageja hammaste proteesimist kõige hilisemalt 2011. aastal. Hageja enda soovil kasutati hageja jaoks soodsamaid ravivõtteid ja lahendusi 2015. aasta eksperdiarvamuse andmine proteesimise kvaliteedi kohta, kui proteesimisele antakse muidu 6 kuuline garantii, on arusaamatu, et mitte öelda teadvalt vale arvamuse andmine. Patsiendi soovil oleks saanud kostja talle paigaldada ära võetava kogusuu proteesi, mis oleks olnud kauakestev lahendus, kuid sellist proteesi hageja ei soovinud.
34.Hageja põhiline nõue ravi kvaliteedi osas puudutas silla D-15-17 lahtitulekut 13.03.2011. Juba 14.03.2011 pöördus ta dr R. poole, teavitamata kostjat ja andmata talle võimalust tutvuda olukorraga ning rakendada vajalikke meetmeid silla kinnitamiseks. Sildprotees oli paigaldatud 21.04.2009, seega oli möödunud 6-kuuline garantiiaeg proteesile ning seega hageja nõue sildproteesi osas aegunud.
35.Kohus jättis tõenditena arvesse võtmata slovakkia stomatoloogi T.H. arvamuse ja Leedu stomatoloogi V.S. arvamuse, põhjusel, et kohtu väitel puudus tal võimalus arvamuse andjate pädevuse kontrollimiseks. Samas ei ole kohus kontrollinud ka SA Tallinna Hambapolikliiniku spetsialistide pädevust. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu kohtuotsuse lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, määrates ekspertiisi, jättes samas eksperdid hoiatamata vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse eest. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse seisukoht, et sellise rikkumise tulemuse vältimatuks tagajärjeks on kohtuotsuse tühistamine ja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule. TsMS
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid või vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Juhul, kui eksperdiarvamusele poleks lisatud ekspertide allkirju hoiatuse tekstile, saaks eksperdiarvamust käsitleda asjatundjate arvamusena. Käesolevast asjast nähtub, et maakohus on menetlusliku minetuse kõrvaldanud ning kõik eksperdiarvamuse koostanud eksperdid on hiljem allkirjastanud hoiatuse tekstid (III kd, tlk 55-56; 59A-60, 62-63;65-66). Seega saab nimetatud tõendit käsitleda eksperdiarvamusena.
39.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei tuvastanud kostja poolt ravivigadega teenuse osutamist, vaid leidis, et kostja teenus on ebakvaliteetne ja/ või ebaadekvaatne. Maakohus on otsuse p-s 31 esile toonud, et pooled vaidlevad mh selle üle, kas kostja pani hageja haigetele hammastele õige diagnoosi, kas kostja valis diagnoosile vastavad õiged ravivõtted ning kas kostja teostas valitud ravi nõuetekohaselt ja üldisele hambaravi tasemele vastavalt. Hinnates asjas esitatud tõendeid asus maakohus otsuse p-s 45 seisukohale, et kostja poolt hagejale ajavahemikus 21.11.2008-13-03.2011 teostatud hambaraviteenus ei vastanud üldisele hambaraviteaduse käesoleva aja nõuetele ega heale tavale, ei ole esteetiliselt korrektne ning tulemus on lühiajaline. Seejärel esitas maakohus loetelu, milliste kostja poolt teostatud raviteenustes on tõendatud vigade tegemine. Seega on kostja etteheited, et maakohus pole tema poolt hagejale osutatud teenustes esinenud ravivigadele osutanud, põhjendamatu.
40.Ekslik on kostja väide, et SA Tallinna Hambapolikliiniku eksperdiarvamus tuleb jätta tähelepanuta, kuna seal antakse hinnang, et raviteenus oli ebapiisav, kuid ei sedastata, et tehtud oleks raviviga. Eksperdiarvamus sisaldab kostja teostatud erinevate raviteenuste kohta esitatud küsimustele põhjalikke vastuseid, hinnatakse kas kostja poolt osutatud teenus vastab üldistele hambaraviteaduste käesoleva aja nõuetele ning lõpptulemusena antud üldhinnangu kohaselt vajasid kostja poolt tehtud tööd ümbertegemist.
41.Eksperdiarvamuses ei ole väljendatud, et kostja poolt teostatud juurekanalite ravi on ebakvaliteetne. Nagu maakohus on otsuses p 38 alapunktides a, b, d, f, g esile toonud oli kostja raviveaks hagejale mh juureravi tegemata jätmine/ juurealuse põletiku ravimata jätmine. Seega heideti mh kostjale ette patsiendi ravimata jätmist, kuigi nõuetekohase tervishoiuteenuse osutamiseks oleks tulnud seda teha.
42.Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus jättis välja selgitamata, milliseid dokumenteerimisvigu kostja tegi. Maakohtu otsuse p-s 56 osutas maakohus, et kostja rikkus patsiendi seisundite, diagnooside jms dokumenteerimise nõudeid. Seejuures on maakohus otsuse p 38 alapunktides c, f ja g esile toonud konkreetsed kostja dokumenteerimisvead. Asja materjalidele lisatud SA Tallinna Hambapolikliiniku eksperdiarvamuse üldhinnangu kohaselt puudub hageja ravikaardis korralik anamnees, puudub raviplaan, diagnoosid ravikaardis on puudulikud, esinevad erinevad diagnoosid samadel hammastel. Seega on ringkonnakohtu arvates maakohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamist nõuetekohaselt dokumenteerinud.
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid õigesti hinnanud. Kuigi otsuses märkis maakohus, et tal puudub võimalus kontrollida Slovakkias tegutseva stomatoloogi T.H. ja Vilniuses tegutseva dr VS pädevust, on maakohus hinnanud nimetatud isikute arvamusi ka sisuliselt. Kuna nimetatud isikute arvamused ja Harju Maakohtu 07.01.2015 määruse alusel läbi viidud ekspertiisi tulemusena avaldatud arvamus kostja poolt tervishoiuteenuse rikkumise kohta lahknevad, siis pidas
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574 maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti veenvamaks kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusel saadud eksperdiarvamust, sest eksperdiarvamuse aluseks olid nii dokumentaalsed tõendid kui ka hageja suuõõne ja hammaste ülevaatus. Lisaks olid eksperdiarvamusele lisatud arvamuse kujundamisel aluseks olnud materjalid, mis T.H. ja V.S. arvamuse juurest puudusid.
44.Kostja väited, et kuna dr R. on kostja otsene konkurent ning sellest tulenevalt võib tema raviplaan sisaldada kirjeid, mis näitavad kostjat ebasoodsas valguses, on täielikult tõendamata. Kostjale määrati tähtaeg kordusekspertiisi tegemise taotluse esitamiseks, kuid kostja sellist taotlust ei esitanud. Seega on kostja etteheited maakohtule selles, et kostja ei saanud esitada kõiki tõendeid, alusetud.
45.Maakohus lähtus hagejale tekitatud varalise kahju suuruse tuvastamisel eksperdiarvamusest, mille järgi kulub kostja poolt tehtud ravivigade ümbertegemisele minimaalselt 8 500 eurot. Asjaolu, et hageja ei ole selles summas maksedokumente menetluses esitanud, on põhjendatud ravi jätkumisega. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et kostja peab hüvitama hagejale varalise kahju 8 500 eurot.
46.Ringkonnakohtu arvates mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise. Mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel asjaoludest lähtudes, arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust. Maakohus on otsuses põhjendanud oma seisukohta mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks mh sellega, et hagejale põhjustasid kostja vigaselt valmistatud ja paigaldatud proteesid kannatusi nii esteetilises kui füüsilises mõttes, kostja vigade parandamine on pikaajaline ning sellel perioodil ei ole võimalik hagejal tavapärane elukorraldus. Kostja poolt tervishoiuteenuse rikkumine põhjustas hagejal vajaduse teha täiendavaid hambaraviga seotud kulutusi, mis halvendasid hageja elukvaliteeti. Ringkonnakohtu arvates on maakohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist piisavalt põhjendanud.
47.Alusetu on kostja väide, et hageja tervisliku seisundi tõttu osutus kostja ravi ebapiisavaks. Ekspertiisi tulemusel tuvastati, et hagejal ei ole suitsetamissõltuvust ega sedavõrd halba suuhügieeni, et see oleks mõjutanud hammaste seisundit. Asjas ei leidnud tõendamist, et negatiivsed tagajärjed kostja teostatud hambaravis olid põhjustatud hageja käitumisest või tema tervislikust seisundist.
48.Eksperdiarvamusega, 29.09.2011 tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokolliga nr 21 leidis tõendamist, et kostja teostatud ravi oli vigadega mh seetõttu, et ravi vajavad seisundid jäeti tähelepanuta ja ravita, hamba täidised asetati nii, et need ei ühtinud hambakoega, proteesimisel kasutati tugihammastena sobimatuid või ravimata hambaid. Seetõttu on kostja väide, et ravi oli ebapiisav seetõttu, et kostja ei saanud ravivõtteid lõpuni viia, alusetu.
49.TsMS § 232 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu otsus kajastab maakohtu siseveendumuse kujunemist tõendite hindamisel. Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamise ja kohtu tehtud järeldustega, otsuse tühistamiseks alust ei anna. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
50.Hageja väidete kohaselt on apellatsioonkaebuse väide, et silla D-15-17 garantiiaeg oli 6 kuud, apellatsioonimenetluses esitatud esmakordselt. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks selle väite esitanud maakohtu menetluses. Kuna kostja ei ole uue asjaolu lubatavust põhjendanud ega põhistanud, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta.
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-12-31574
51.Hageja taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavaid tõendeid tuleb TsMS § 652 lg 4 järgi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
52.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lgs 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.