2-24-7012
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13.11.2024. a, Jõgeva
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-24-7012
Tsiviilasi
E.S. hagi M.S. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.S. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx
Hageja seaduslik esindaja: K.H. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Kirsimaa (Advokaadibüroo LMP; e-post: XXX); Kostja: M.S. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post: XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
kinnitamine
ja
tsiviilasjas
menetluse
2-24-7012 Menetluse käik E.S. esitas 03.05.2024. a kohtule hagiavalduse M.S. vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Hageja igakuised vajadused on kokku 635 euro ulatuses. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 03.05.2023. a. M.S. esitas 23.10.2024. a kohtule teate, milles kinnitas kompromissile jõudmist ja 31.10.2024 esitas hageja lepinguline esindaja allkirjastatud kompromissi teksti. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus 23.10.2024 kirjas pooltele selgitas faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid ja andis pooltele soovituse sõlmida kompromiss. Sellele reageeris kostja teatega, et kokkulepe on saavutatud. Menetlusdokumentidest nähtuvalt pöördus hageja kostja poole kompromissettepanekuga juba 15.08.2024. Sellest tulenevalt loeb kohus, et hageja poolt 15.08.2024.a. kostjale saadetud kompromissettepanek on kostja poolt kinnitatud 23.10.2024.a kohtule saadetud kinnitusega. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
2-24-7012 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.