lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-121766/14

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-121766/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 144

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-121766/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.09.20162-15-121766/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.11.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Realia Õigusbüroo OÜ12535672(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

20.06.2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-15-121766

Tsiviilasja hind

113,85 eurot Hageja XXXXAS (Registrikood XXXX, asukoht: XXXX )

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud

XXXXAS-i hagi XXXXOÜ vastu võla saamiseks

Hageja lepinguline esindaja jurist Aet Peetso (Realia Õigusbüroo OÜ, registrikood 12535672, asukoht: Tartu mnt 16, Tallinn 10117, e-post: [email protected]) Kostja XXXXOÜ (Registrikood XXXX, asukoht: XXXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa (AB Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146, e-post [email protected]) 26.05.2016.a. Hageja lepinguline esindaja Aet Peetso, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa, kostja seaduslik esindaja XXXX

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXXAS-i hagi XXXXOÜ vastu võla 113.85 euro saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt XXXXAS kostja XXXXOÜ kasuks menetluskulud summas 379,33 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuvälised kulud
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 199Menetlusosalise õigused
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 2Võlasuhte mõiste
VÕS § 25 lg 1Tavad ja praktika
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 624 lg 1Käsundisaaja teatamiskohustus
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste

Hageja nõue ja asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2015. aasta mais hageja kinnisvarahindaja XXXXpoole sooviga tellida kostja seadusliku esindaja õe XXXX omandis olevale korteriomandile, asukohaga

XXXX, Rakvere linn turuväärtuse määramiseks eksperthinnang ja palus koostatud eksperthinnangu edastada Krediidipanka. Hageja esindaja XXXX käis 11.05.2014. a korteriomandiga kohapeal tutvumas, tegi korteriomandist fotod, koostas eksperthinnangu ja edastas eksperthinnangu aluseks oleva XXXXAS arve nr 1502702 kostja seadusliku esindaja e-posti aadressile XXXX. Ostja talle edastatud arvet maksetähtajaks ei tasunud ja hageja esindaja XXXXpoolt telefonitsi tehtud korduvad meeldetuletused ja kirjalikult edastatud täiendava tähtaja tähtpäevaks arvet ei tasutud. Kostja seaduslik esindaja väitis, et ta ei ole hageja poolt osutatud teenust tellinud. Kostja on hageja poolt osutatavat kinnisvara hindamisteenust ka varem kasutanud ning on oma igapäevases majandustegevuses kinnisvara vahendusteenusega tegelev juriidiline isik, kes on teadlik hindamisteenuse osutamise tingimustest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 100 eurot, hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot ja alates 05.01.2016 viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohtulahendi jõustumiseni. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas

2.Kostja poolt esitatud vastulause lisana lisatud XXXXOÜ eksperthinnangust nähtub, et XXXXOÜ esindaja teostas korteriomandi hindamiseelse ülevaatuse juba 30.04.2015.a ja hageja esindaja teostas korteriomandi hindamiseelse ülevaatus hagiavaldusele lisatud AS XXXX eksperthinnangu kohaselt 11.05.2015. a ehk siis 11 päeva hiljem. Lisaks erinevatele ülevaatuse toimumise aegadele on käsundisaajad väljastanud kostjale osutatud teenuse arved erinevatel kuupäevadel - XXXXOÜ väljastas eksperthinnangu teenuse osutamise eest arve nr 279292 15.05.2015 ja AS XXXX väljastas eksperthinnangu teenuse osutamise eest arve nr 1502702 18.05.2015 ehk siis kolm päeva hiljem ning ilmselgelt oli kostjale selleks hetkeks juba teada, et mõlemad teenusepakkujad on asunud suuliselt esitatud käsundit täitma. Juhul kui kostja tegelikuks sooviks oli suulise hinnangu teadasaamine, siis oli tal võimalus eelnimetatud info teada saada hageja esindaja poolsel korteriomandiga tutvumisel so 11.05.2015. a. Kuna kostja täiendavaid korraldusi hageja esindajale ei andnud, asus hageja esindaja telefonitsi esitatud eksperthinnangut koostama. Arvestades kahe tellimuse täitmise vahele jäävat ajaperioodi oli kostjal võimalus hagejale teatada, et ta siiski ei soovi hageja teenust kasutada. Käesoleval juhul kostja seda ei teinud ja hageja lähtus vastavalt esitatud käsundist s.o. koostada korteriomandile eksperthinnang. Kostjal oli võimalik tekkinud olukord mõistlikult lahendada koheselt peale hageja esindaja poolt saadetud kirjade kättesaamisel, kuid kahjuks kostja eelnimetatud võimalust ei kasutanud ja lisaks kirjadele mittevastamisele ei vastanud ka mitme kuu vältel hageja esindaja telefonikõnedele. Hageja hinnangul andis kostja teadlikult käsundi kahele kinnisvarabüroole ja seda lootuses, et maksab ära temale soodsama tulemuse koostanud teenuseosutaja arve ja jätab teise arve lihtsalt maksmata, lootuses, et ehk teenuseosutaja ühel hetkel esitatud arve tühistab. Hageja hinnangul on kostja tegevus pahatahtlik ja vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Hageja palub kohtul jätta kostja vastuväited tähelepanuta ja hageja hagiavalduses esitatud nõuded rahuldada. Kostja vastuväited 3.Kostja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista kostja vastu suunatud nõudeid. 2015. aasta mais helistas kostja AS XXXX kinnisvarahindajale, et saada korteriomandi asukohaga XXXX, Rakvere turuväärtuse määramiseks eksperthinnangut. Kinnisvarahindaja lubas korterit vaadata ja siis öelda, kui suure summa peale hindamisakti saab teha. Seejärel helistas kostja XXXXOÜ kinnisvarahindajale, kes andis oma hinnangu. Kostja on ka varasemalt tellinud hagejalt eksperthinnanguid ja tellimused alati ära maksnud, kuid seekord osutus XXXXOÜ antud hinnang sobivamaks ning kostja tellis turuväärtuse hindamisakti XXXXOÜ-lt. AS XXXXKinnisvara hindaja pidas kostja telefonikõnet ekslikult käsunduslepinguks ning ei juhindunud VÕS §624 lg1 käsundisaaja teatamiskohustusest, millise eksimuse tõttu tekkis tal väär arusaam käsunduslepingu suulisest sõlmimisest ning selle eest tasumise kohustusest. Telefonikõne pakkumiste saamiseks ei ole suuline käsunduslepingu sõlmimine, hageja ja kostja vahel puudub VÕS § 2 kohane kehtiv võlasuhe ja seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt teenuse tellimist ega poolte vahel lepingu sõlmimist. Kostja ja hageja vahel oli välja kujunenud tava, et enne hindamisakti tellimist annab maakler / hindaja oma esmase arvamuse, millise hinnaga akti saab koostada ning alles seejärel otsustab kostja, kas ta soovib akti tellida. Nii ka seekord kostja teavitas, et soovib saada esmalt hindaja XXXXesialgset arvamust ning alles seejärel otsustab, kas soovib hindamisakti tellida. Hindaja XXXXtegi ettepaneku, et kuna ta paikneb korteri vahetus läheduses, et siis ta läheb vaatab kiirelt korteri üle ning seejärel ütleb, mis hinnaga saaks ta akti koostada. Peale korteriga tutvumist teavitas XXXX, et ilmselt oleks hindamisakti kohane korteri väärtus ca 13 000 euro. Kuna sellise hinnaga hindamisakti tellimise vastu ei olnud kostjal huvi, siis teavitas kostja, et ei soovi hindamisakti tellida. Sellega kostja ja hindaja XXXXkontakt lõppes. Hindaja ei edastanud hindamisakti panka ega kostjale. Samuti ei teavitanud hageja kostjat hindamisakti valmimisest ega küsinud panga kontakte, et hindamisakt panka edastada. Hindaja XXXXküll kontakteerus kostjaga veel ka mais 2015 ning lubas koostada hindamisakti hinnale 15 500 eurot, kuid kostja keeldus sellest pakkumisest ning väljendas üheselt, et ta ei soovi hindamisakti koostamist. Seda muuhulgas põhjusel, et kostja oli juba selleks hetkeks XXXXkinnisvarabüroolt hindamise tellinud, ei olnud kostja hageja hindamisaktist enam huvitatud. Kostja sai hindamisakti koostamisest teada esmakordselt 18. juunil 2015, kui hageja edastas kostjale arve. Seejuures teavitas kostja koheselt, et tegemist on arusaamatusega ning kostja ei ole ekspertarvamust tellinud. Samasisulise vastuse edastas kostja ka hageja 26. juuni 2015. a meeldetuletusele. Seega on kostja olnud alates arve saamisest järjekindlalt seisukohal, et ta ei ole hagejalt hindamisakti tellitud ning seega ei ole kostjal ka kohustust tasuda teenuse eest, mida ta ei ole tellinud ning mida talle ei ole osutatud. Seda, et kostja ei tellinud hagejalt korteri hindamisakti, tõendab ka asjaolu, et hageja hindaja XXXXiga suhtlemisele järgnevalt pöördus kostja XXXXpoole. Kuna viimati nimetatud kinnisvarabüroo esmane arvamus korteri väärtuse kohta oli kostjale sobiv, siis tellis kostja neilt ka hindamisakti. Viidatud hindamisaktist nähtuvalt on korteri ülevaatuse kuupäev 30.04.2015 ning hindamisaktist nähtuvalt on hindaja teinud selle tarvis väljavõtteid e-kinnistusraamatust 06.05.2015, mis kinnitab, et nimetatud kuupäeva seisuga oli kostja juba hindamisakti XXXXkinnisvarabüroolt tellinud. Hageja poolt koostatud hindamisaktis on märgitud korteri ülevaatamise kuupäevaks 11.05.2015 ja hindamisakti tellimuse kuupäevaks samuti 11.05.2015. Kostjale on korteri selleaegne omanik XXXXkinnitanud, et hindaja XXXXkäis korteriga tutvumas kas 28.04.2015 või 29.04.2015. Peale nimetatud kuupäeva ei ole hindaja XXXXega ükski teine hageja maakler / hindaja korteri ülevaatust teostanud. Seejuures on vaidlusalusel juhul oluline ka asjaolu, et kostja puhul on tegemist hageja püsikliendiga, kes on viimase ca 3 aasta jooksul tellinud hagejalt 16 hindamisakti ning tasunud kõigi nende hindamiste eest korrektselt, arveid kokku summas 1665 eurot. Kostja on arve tasumisest keeldunud, kuna ta ei ole hagejalt hindamisakti tellinud ega ole ka seda hindamisakti saanud. Hagejal ei ole õigust esitada kostjale ka arvet korteri väärtuse kohta suuliselt antud n.ö eelhinnangu eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused

4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

6.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt kostja tellis hagejalt 2015. aasta mais eksperthinnangu korteriomandile asukohaga XXXX, Rakvere linn turuväärtuse määramiseks. Hageja esindaja XXXXkäis korteriomandiga kohapeal tutvumas 11.05.2015, tegi korteriomandist fotod, koostas eksperthinnangu ja edastas arve kostjale. Kostja arvet ei tasunud, väites et ta ei ole hageja poolt osutatud teenust tellinud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 100 eurot, hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis 100 eurot ja alates 05.01.2016 viivis VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohtulahendi jõustumiseni.
8.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejalt teenust tellinud ja pooled ei ole lepingut sõlminud. Hageja kinnisvarahindaja lubas korterit vaadata ja öelda, kui suure summa peale saab hindamisakti teha, telefonikõne pakkumiste saamiseks ei ole suulise käsunduslepingu sõlmimine. Poolte vahel oli välja kujunenud tava, et enne hindamisakti tellimist annab maakler/hindaja oma esmase arvamuse, millise hinnaga akti saab koostada ning alles seejärel otsustab kostja, kas ta soovib akti tellida. Kuivõrd hindaja XXXX oli korteri vahetus läheduses, tegi ta ettepaneku, et läheb vaatab kiirelt korteri üle ning seejärel ütleb, mis hinnaga saab hindamisakti koostada. Peale korteri üle vaatamist teavitas XXXX, et ilmselt oleks hindamisakti kohane väärtus 13 000 eurot. Kuna sellise hinnaga hindamisakti tellimise vastu ei olnud kostjal huvi, siis teavitas kostja, et ei soovi hindamisakti tellida. Kostja tellis hindamisakti XXXXkinnisvarabüroolt. Kostja sai hageja poolt koostatud hindamisaktist teada 18.06.2015, kui hageja edastas kostjale arve. Kostja teavitas hagejat kohe, et kostja ei ole ekspertarvamust tellinud. Kostja on hageja püsikliendina ka varasemalt tellinud hindamisakte ning poolte vahel on välja kujunenud tava, et hageja ei esita kostjale hinnatava vara n.ö. eelhinnangu eest arvet ning selle eelhinnangu alusel on kostjal õigus otsustada, kas ta soovib hindamisakti tellida või mitte.
9.Poolte vahel on seega vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt kirjaliku eksperthinnangu, mis on hinnatav käsunduslepinguna.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte vahel lepingu sõlmimist ning asjaolu, et kostja tellis hagejalt eksperthinnangu korteriomandile asukohaga XXXX, Rakvere linn turuväärtuse määramiseks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse asjaolud ja esitatud tõendid, et hageja koostas eksperthinnangu (tlk 29-55), esitas kostjale arve (tlk 58) ja käis korteriomandiga tutvumas, ainuüksi ei kinnita poolte vahelise lepingu olemasolu, mille tingimustel kokku lepiti.
13.Hageja esitatud eksperthinnangust nähtuvalt on hindamisaruande kuupäev 14.05.2015 (tlk 29), korteriomandi väärtuse kuupäev 11.05.2015 (tlk 29) ning ülevaatuse kuupäev 11.05.2015 (tlk 31).

Kostja poolt tõendina esitatud XXXXeksperthinnangust (tlk 91-109) nähtuvalt on korteriomandi väärtuse kuupäev 30.04.2015, ülevaatuse kuupäev 30.04.2015 ja hindamisaruande kuupäev 18.05.2015, samuti nähtub nimetatud eksperthinnangu lisast 4, et elektrooniline väljavõte korteriomandist on võetud 06.05.2015. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja tõendanud, et hageja maakler/hindaja käis nimetatud korteriomandit vaatamas 11.05.2015.a. Hageja poolt esitatud kõneeristuses (tlk 177- 179) ei tõenda samuti poolte vahelise lepingu olemasolu ega asjaolu, et 11.05.2015 käis hageja maakler/hindaja korteriomandit üle vaatamas. Üksnes kõneeristuse väljavõte ei tõenda, et nimetatud kuupäeval käidi korteriomandit vaatamas. Samuti on kohus üle kuulanud tunnistajana korteriomandi endise omaniku XXXX(tlk 175), kelle tunnistuse kohaselt käis hageja hindaja korterit vaatamas 28 või 29 mai. 2015.a. Isegi juhul, kui hageja esindaja käis korteriomandiga tutvumas 11.05.2016, ei tõendaks nimetatud asjaolu, et poolte vahel on leping sõlmitud, millistele asjaoludele tuginedes hageja tasu nõuab.

14.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaksid kostja poolt hindamisakti tellimist. Kostja väitel on hageja ja kostja vahel välja kujunenud tava, et enne hindamisakti tellimist annab maakler/hindaja oma esmase arvamuse, millise hinnaga akti saab koostada ning alles seejärel otsustab kostja, kas ta soovib kirjalikku hinnangut tellida. Kostja on varasemalt tellinud hagejalt mitmeid eksperthinnanguid ja kõik arved tasunud. Välja kujunenud tava osas on kostja esitanud kohtule e-kirjad kostja ja hageja maakleri vahelisest suhtlusest (tlk 140-144). VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Hageja ei ole esitanud vastuväited selles osas, et hageja ja kostja vahel välja kujunenud tava, et enne hindamisakti tellimist annab maakler/hindaja oma esmase arvamuse, millise hinnaga akti saab koostada ning alles seejärel otsustab kostja, kas ta soovib akti tellida ning, et kostja on varasemalt tellinud hagejalt mitmeid eksperthinnanguid ja kõik arved tasunud, mis toetab samuti kostja vastuväiteid, et kostja küsis hagejalt vastavalt välja kujunenud tavale maakleri/hindaja esmaarvamust.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus nõustub kostjaga selles, sest poolte lepingulist suhet ei kinnita dokumentaalsed tõendid ega poolte kohtuistungil antud seletused. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohtu korraldaval istungil tegi kohus ettepaneku menetlusosalistele kuulata üle tunnistajad. Kohtuistungile ütlusi andma ilmunud tunnistajate ütlustega ei selgunud ka võimalike muude hagejaga sõlmitud kokkulepped.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd tõendamata on poolte vaheline lepinguline suhe, ei saa olla VÕS § 8 lg 1 alusel kohtule esitatud rahaline nõue kostjale täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Menetluskulud

17.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 113,8 eurot.
18.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis juhindudes TsMS § 173 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.
19.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
20.Kostja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja menetluskuluks on vastavalt 26.05.2016 esitatud menetluskulude nimekirjale õigusabikulud summas 1120 eurot (ilma käibemaksuta), sh 18.02.2016 nõupidamine kliendiga tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaoludega seoses (40 minutit), 29.02.2016 kostja vastuse koostamine tsiviilasjas nr 2-15-121766 (3 tundi), 08.03.2016 istungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil (1 h 30 min), 06.04.2016 taotluse koostamine tsiviilasjas nr 2-15-121766 (40 min), 14.04.2016 istungiks ettevalmistamine (15 min) ja osalemine kohtuistungil (50 min), 26.05.2016 istungiks ettevalmistamine (15 min) ja osalemine kohtuistungil (50 min). Lisaks palub kostja menetluskuludena välja mõista hagejalt äriregistrist tehtud päringute tasu summas 6 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.Kohtu hinnangul on kostja õigusabi kulu põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu nõupidamiseks kliendiga 30 minutit, kostja vastuse koostamiseks 1,5 tundi, arvestades, et tegemist on lihtsa vaidlusega, kus puuduvad keerukad asjaolud. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kohtuistungiteks ettevalmistumisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 3 tundi. 06.04.2016 taotluse koostamiseks peab kohus põhjendatud ajakuluks 20 minutit, arvestades, et tegemist oli taotlusega tõendite kogumiseks ning nimelt kõneeristuse saamiseks. Äriregistripäringud summas 6 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud kulu.
22.Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtsa võla nõude vaidlusega ja hagi hinnaks on 113,85 eurot, siis kohtu hinnangul ei ole põhjendatud esindaja tunnihind 140 eurot. Kohus vähendab esindaja tunnihinda poole võrra ning peab põhjendatuks esindaja tunnihinnaks 70 eurot tunnis. Kokku on põhjendatud kostja õigusabikulu summas 379,33 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja