Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-121766
Tsiviilasi
Pindi Kinnisvara AS-i hagi Parimkodu Kinnisvara OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind 0 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse Parimkodu Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Pindi Kinnisvara AS (registrikood 10677258, asukoht Tartu mnt 16, Tallinn), lepinguline esindajad esindaja Aet Peetso Kostja (apellant): Parimkodu Kinnisvara OÜ (registrikood 1228109, asukoht Ringi 3-43, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.06.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hagiavaldus
1.Pindi Kinnisvara AS esitas 13.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Parimkodu Kinnisvara OÜ vastu 103,15 euro saamiseks. 16.10.2015 koostas kohus makseettepaneku. 19.10.2015 esitas Parimkodu Kinnisvara OÜ makseettepanekule vastuväite. 15.12.2015 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pindi Kinnisvara AS (hageja) esitas 04.01.2016 Parimkodu Kinnisvara OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 100 eurot, viivise 5,80 eurot ja viivise põhivõlalt (100 eurot) hagiavalduse esitamisest kuni kohtulahendi jõustumiseni vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja esitas 26.05.2016 kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kostja esindaja toiminguteks on olnud: 1) 18.02.2016 nõupidamine kliendiga – 40 min; 2) 29.02.2016 kostja vastuse koostamine - 3 h; 3) 08.03.2016 istungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil – 1,5 h; 4) 06.04.2016 taotluse koostamine - 40 min; 5) 14.04.2016 istungiks ettevalmistamine (15 min) ja osalemine kohtuistungil (50 min). Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot. Kokku on kostja õigusabikuludeks 968,33 eurot (ilma käibemaksuta; 6 h ja 55 min x 140 eurot/h). Lisaks palub kostja menetluskuludena välja mõista hagejalt äriregistrist tehtud päringute tasu summas 6 eurot.
5.30.05.2016 esitas kostja esindaja tulenevalt TsMS § 176 lg-st 1 täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja täiendavaks kuluks 151,67 eurot (ilma käibemaksuta; 1 h ja 5 min x 140 eurot/h). Kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguks on 26.05.2016 istungiks ettevalmistamine (15min) ja osalemine kohtuistungil (50min). Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot.
6.Kokku on kostja kandnud menetluskulusid 1120 eurot (ilma käibemaksuta; 968,33 + 151,67). Kostja palus määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palus märkida lahendis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohtu 20.06.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 379,33 eurot.
8.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi rahuldamata.
9.Kostja õigusabi kulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu nõupidamiseks kliendiga 30 min, kostja vastuse koostamiseks 1,5 h, arvestades, et tegemist on lihtsa vaidlusega, kus puuduvad keerukad asjaolud. Kohus pidas põhjendatud ajakuluks kohtuistungiteks ettevalmistumisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 3 h. 06.04.2016 taotluse koostamiseks pidas kohus põhjendatud ajakuluks 20 min, arvestades, et tegemist oli taotlusega tõendite kogumiseks ning nimelt kõneeristuse saamiseks. Äriregistripäringud summas 6 eurot on põhjendatud kulu.
10.Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtsa võla nõude vaidlusega ja hagi hinnaks on 113,85 eurot, siis ei ole põhjendatud esindaja tunnihind 140 eurot. Kohus vähendas esindaja tunnihinda poole võrra ning pidas põhjendatuks esindaja tunnihinnaks 70 eurot tunnis. Kokku on põhjendatud kostja õigusabikulu summas 379,33 eurot. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud 379,33 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1120 eurot. Kostja palus jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja esindaja tunnitasu on mõistlikus suuruses ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hinnast 140 eurot. Kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 70 eurot on ilmselgelt põhjendamatu ning sellise hinnaga ei oleks kostjal võimalik kvalifitseeritud õigusabi saada. Käesolev vaidlus ei ole kostja algatatud ning kostja ei pea kandma kahju seetõttu, et hageja otsustas oma nõudega kohtusse pöörduda.
13.Kostja esindaja õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 p-s 14 leidnud, et professionaalse ja asjakohase õigusteenuse osutamise korral tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 153 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Seejuures on kohus rõhutanud, et juba 2008. aastal tehtud uuringu kohaselt ulatus advokaadi keskmine tunnitasu määr 127,82 euroni, mis on järgneva 8 aasta jooksul kindlasti tõusnud.
14.Ekslik on ka maakohtu seisukoht, justkui saaks asja keerukus mõjutada esindaja tunnitasu suurust. Asja keerukusest sõltub osutatava teenuse maht (tundide arv), kuid mitte tunnitasu suurus.
15.Riigikohus on lahendis 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks hagihinnast sõltuvad lepingulise esindaja tasude piirmäärad, mistõttu on täiesti põhjendamatu hinnata kostja esindaja tasu suurust hagi hinnast lähtuvalt.
16.Kostja esindaja poolt osutatud õigusabi maht on põhjendatud ja vajalik ning menetluskulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Maakohtu otsuses puuduvad selgitused, miks kohus pidas põhjendatuks kostja ja esindaja nõupidamist üksnes 30 min ulatuses (kuigi nõupidamine kestis reaalselt 40 min). Kostja on seisukohal, et kuna selle nõupidamise käigus andis kostja esindajale ülevaate vaidluse aluseks olevatest asjaoludest, menetluse seisust ning kokku tuli leppida edasine tegevuskava (sh arutada
tõendeid, mis kostjal koguda tuleb), siis on nõupidamisele kulunud 40 min põhjendatud kulu, mis tuleb täies ulatuses hüvitada.
17.01.03.2016 esitas kostja kohtule 7 lk pikkuse menetlusdokumendi (sisuline osa ca 5 lk), millele oli lisatud 13 tõendit. Kostja esindajal kulus menetlusdokumendi koostamisele kokku 3 h ja 45 min (vt arved 20160342 ja 20160209), millest rahaliselt arveldati kliendile üksnes 3 h. Kohus leidis, et kuna tegemist on lihtsa vaidlusega, siis on põhjendatud kulu 1,5 h. Kostja leiab, et kuna tegemist on esindaja poolt ainsa menetluses esitatud seisukohaga, mis käsitles põhjalikult kõiki vaidluse seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid, siis ei saa olla kahtlust, et sellise dokumendi koostamise (sh sellele lisatud tõendite analüüsi) eest arveldatud töö maht 3 h on põhjendatud ja vajalik ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
18.Käesolevas kohtuasjas toimus 3 kohtuistungit. Kostja esindaja kulu istungitel osalemise ja nendeks ettevalmistamisega seoses oli kokku 3 h ja 40 min, mis on põhjendatud kulu. Maakohus pidas sellest põhjendatuks 3 h. Seejuures ei selgita maakohus, miks just sellises ulatuses on kulu põhjendatud. Arvestades, et ainuüksi kohtuistungite kestvus oli 2 h ja 35 min, siis ei ole põhjendatud, et kolmeks erinevaks kohtuistungiks ettevalmistumise kulu on põhjendatud üksnes 25 min ulatuses – s.o ca 8 min istungi kohta. Kuna kohtuistungiks ettevalmistamine eeldas esindaja poolt ka tunnistajatele küsimuste ettevalmistamist (14.04.2016 ja 26.05.2016 istungitel kuulati üle tunnistajaid), siis ei saa olla kahtlust, et esindaja poolt kolmeks istungiks ettevalmistamise kulu kokku 1 h ja 5 min on vajalik.
19.Kostja ei nõustu, et kostja 06.04.2016 taotluse koostamise põhjendatud kulu on 20 min (40 min asemel). Taotluse koostamisele kulunud aja põhjendatust ei saa hinnata üksnes taotluse mahu (lk) alusel, vaid arvestada tuleb ka asjaolu, et sellele eelnevalt pidi esindaja analüüsima, milliseid tõendeid on kostjal vaja oma seisukohtade tõendamiseks täiendavalt koguda ning kas ja millisel viisil on neid võimalik elektroonilise side seaduse alusel koguda. Menetluse edasine käik
20.Hageja esindaja Aet Peetso sai apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2016 määruse (millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti) kätte 29.08.2016 (tl 20, II kd), kuid vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
21.20.07.2016 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2016 määrusega keelduti hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, mis jõustus edasi kaebamata 11.10.2016. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kaebuses puudutatud osas. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
23.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles kohus määras rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme
kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 11). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ja hinnanud esindaja töö sisu ning mõistlikus ulatuses vähendanud ka tunnitasu suurust.
25.Kostja on määruskaebuses õigesti märkinud, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-153-13 tunnistanud TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse määruse, millega kehtestati hagihinnast sõltuvad lepingulise esindaja tasude piirmäärad, põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Pärast Vabariigi Valitsuse määruse põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistamist tuli kohtutel lähtuda muust kriteeriumist menetluskulude kindlaksmääramisel. Nii on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-4-15 p-s 14 jõudnud seisukohale, et „üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“
26.Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohta ning seda, et hageja põhinõude suuruseks kohtusse pöördumisel oli 100 eurot, siis ei ole põhjendatud, et ringkonnakohus mõistaks välja menetluskulud suuremas ulatuses, kui maakohus neid põhjendatuks pidas, s.o 379,33 eurot. Välja mõistetava õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sealhulgas menetlustoimingute hulgale. Maakohus leidis õigustatult, et tegemist ei olnud keskmisest keerulisema vaidlusega asjas tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem
27.TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.