Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Asjaolud ja menetluse käik K.K. ja K.K. esitasid 17.09.2024. a oma seadusliku esindaja Hxxxxx D.K. kaudu kohtule hagiavalduse Dxxxx D.K. vastu elatise nõudes. 07.10.2024.a esitasid hagejad hagiavalduse täienduse. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise summas 150 eurot lapse kohta, s.o. kokku 300 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on laste isa maksnud seniajani laste emaga kokkuleppeliselt lastele elatist, kuid alates septembrikuust 2024 enam ei maksa. Lapsed elavad koos emaga. Laste isa Dxxxx D.K. elab xxxxx linnas alates detsembrist 2021 ja käib lapsi külastamas. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus võttis 27.09.2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressile. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte KÄPO vahendusel 28.09.2024. a. Samal viisil ja päeval toimetati kätte ka hagi menetlusse võtmise määrus vastamistähtaega ära näidates. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hagile on lisatud K.K.

sünnitõend (sünd.xxxxxxxxxxx 2 (3)

ja K.K.

(sünd. xxxxxxxxxx)

sünnitõend, millest nähtub, et nii K.K. kui ka K.K. isa on xxxxx D.K.. Seega on kostja kui hagejate isa kohustatud alaealisi hagejaid ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg.2 järgi Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad nõuavad elatist kindla summana, 150 eurot kuus. Selline nõue on kooskõlas hagiavalduses väljal „lapse vajadused“ näidatud vajadustega. Nõude summa ei ületa ka PKS § 101 sätete alusel arvutatavat muutuva suurusega elatisesummat. Seetõttu on nõue seaduslik. Hagejad põhjendavad elatise nõude algusaega- 1.september 2024, sest kostja ei maksa elatist alates 1.septembrist, varem maksis. Selline nõue on kooskõlas PKS § 108 sättega. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 17.09.2024 ehk mõistliku aja jooksul pärast elatise maksmise lõppemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus märgib otsuse resolutsioonis PKS § 100 lg.4 ettenähtu selle kohta, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest. Ka ei ole hageja osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel. Seetõttu kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.