1.Rahuldada Aktsiaseltsi Starman hagi S. S. vastu.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista S. S.’ilt AS Starman (rk 10069659) kasuks 21.05.2010 sõlmitud lepingust nr L550864 tulenev põhivõlg 70,86 € ja viivis 44,73 €, kokku 115,59 eurot (ükssada viisteist eurot ja 59 senti).
Välja mõista S. S.’ilt AS Starman kasuks viivis protsendina tasumata põhinõudest (otsuse 17.06.2016 tegemise seisuga põhivõlg 70,86 €) lepingulises määras 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas alates nõude hagiavalduse vormis esitamise päevast, s.o alates 25.02.2016 kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 26,13 € (kakskümmend kuus eurot ja 13 senti).
4.Jätta rahuldamata S. S.’i taoltus tõendite, so telefonikõnede eristuse ja salvestuste kogumiseks TsMS § 238 lg 2-4 alusel seoses tõendite kättesaadavuse ja põhjendamatusega. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja S. S.’i kanda.
1 (5)
2-15-127837
6.Välja mõista S. S.’ilt AS Starman kasuks mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud summas 200,00 eurot (kakssada eurot), s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 125,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb S. S.’il tasuda Aktsiaseltsi Starman kasuks viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,05% aastas) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas 21.12.2015 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis anti võlgnik S. S.’i tähtaegse vastuväite järel üle hagimenetlusse. Hagi 25.05.2016 teksti kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-550864 alusel osutatud teenuste ja tagastamata seadmete eest esitatud arvetest tulenevalt põhivõlg 70,86 eurot ja viivised alates 31.07.2012 kuni nõude hagi vormis esitamiseni summas 44,73 € (lepingu üldtingimuste järgi viivise määr põhivõlast 0,05% päevas) ja alates 24.02.2016 sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% päevas põhivõlalt kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui 26,13 eurot.
2.Kostja esitas 16.03.2016 vastuse, milles hagi ei tunnista ja palus lugeda selle aegunuks. Kohus määras asja lahendamise kirjalikult lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kostja esitas 28.04.2016 täiendavad kirjalikud vastuväited ja tõendid selle kohta, et kostja poolt on hagiavalduses esitatud arve nr A-19453300 summas 50,66 EUR on tasutud arvel märgitud tähtajal 31.07.2012 (esitatud kontoväljavõte aasta kohta 2012, summa märgitud kollasega). Kostja eksis eeltoodud arve tasumisel viitenumbriga (kasutati kolme ZUUMboxi teenust kolmes elukohas, mistõttu läksid erinevate lepingute viitenumbrid ekslikult segamini). Antud veast andis kostja teada ka hagejale telefoni kõne teel (kõne on tehtud telefoninumbrilt xxxxxxxx või xxxxxxxx). Kõnes teavitati klienditeenindajat eksimusest, mispeale klienditeenindaja kinnitas, et summa on tõepoolest laekunud vale viitenumbriga, kuid peale hagejapoolset parandust süsteemis puuduvad kostjal hageja ees võlgnevused. Hageja on saatnud kostjale lepingu lõpetamise teate 11.09.2012 (Lisa 1), milles paluti tasuda seadmete kompensatsiooniks 20 EUR, mis on samuti kostja poolt tasutud kahes osas 17.09.2012 ja 18.09.2012 (samuti väljavõttes märgitud). Lisaks palub kostja esitada haegjal koopiad teenuste osutamise lepingust, millega kostja kinnitab arve aluseks oleva KODU ZUUMtv paketi tellimist hinnaga 7,99 EUR. Hageja poolt hagiavalduses esitatud leping käsitleb vaid seadmete müüki ja renti, mistõttu on hagejal tarvis tõendada ka arve aluseks oleva lepingu olemasolu. Kostja taotles enda ärakuulamist TsMS § 405 lg.2 alusel ja tõendina 2012.a juuli-august kõnede eristuse ja kõnede salvestuste väljanõudmist Elisa’lt, mille kohta kohus 17.05.2016 kirjaga (tlk. 102) selgitas, et keeldub kõnede salvestiste kogumisest selle võimatuse tõttu ja 2012. aastast pärinevate
2 (5)
2-15-127837 kõnede eristuse kui tõendi kogumisest ilmse põhjendamatuse ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu, kuna AS Starmani klienditeenindusse helistamine ei olla tõendiks arvete tasumise kohta.
3.Hageja esitas 28.03.2016 kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud. TsÜS § 164 lõike 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 3 teise lause järgi, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja sama paragrahvi lõike 2 punkti alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduse aluseks on kostja poolt tasumata arved, mis muutusid sissenõutavaks perioodil juuli 2012 kuni november 2012. Kostjale esitatud kostja poolt tasumata arved oleks aegunud 31.12.2015 kell 23:59 või 01.01.2016 kell 00:00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 21.12.2015, seega enne aegumistähtaja lõppu. Hageja pakkus kostjale kompromissi vähendatud viiviste ja menetluskuludega. 09.05.2016 vastuses hageja selgitas, et kostja vastuses väljatoodud 31.07.2012 makse summas 51,00 eurot läks teise isiku arvete katteks (C.K.), kuna kostja märkis vale viitenumbri ja seda summat ümber ei tõstetud, kuna kostja seda ei vaidlustanud. Makse teostas H. S. ja selgitusse märgiti "zuum 28." Ka sellel kliendil oli võlgnevus ja peale makse summas 51,00 eurot laekumisel teenus taastati. Laekumised summas 8,00 eurot ja 12,09 eurot (makstud 17.09.2012 ja 18.09.2012) läksid mai ja juuni 2012 arvete katteks. Arved kaetakse alates varasematest tasumata arvetest ja valikuliselt arveid tasuda ei saa. Kostja on käinud ka 22.01.2013 hageja esinduses, kus talle selgitati võlgnevust ja kuidas see on tekkinud. Lisatud väljatrükk hageja andmebaasist: “Klient käis esinduses kaasas nõudekiri, millest ta oli järeldanud, et tema võlgnevus Starmani ees on 20 EUR, selgitatud, et see on 2 digikaardi maksumus, kliendil pretensioon, miks oli kirjas kirjutatud seade, selgitatud, et kaardid ongi meie seadmed, klient teatas, et kui need on seadmed, siis tema neid tagasi ei anna ja läheb selle kirjaga Tarbijakaitsesse . Püüdsin ka selgitada, et võlgnevus on tekkinud arvete mitte maksmisest, klient väitis, et pole arveid saanud ja ei pea ka tasuma.” Hageja pakkus taas kompromissi.
4.Kostja 01.06.2016 ärakuulamisel nõuet jätkuvalt ei tunnistanud. Seletas, et kuna sai postisaadetise11.09.2012, et leping lõpetati, kui maksab ära 20 eurot (toimikus lk 78). 20 eurot maksis ära ja peale seda helistas kirjal näidatud numbril, talle vastati, et tal ei ole rohkem võlgnevusi. Perel oli 5 vaba kanalit, mille eest lepingu tegid. Oligi mõte ära lõpetada, tegelik kasutaja suri, ta kasutas seda vaid aasta. Mille eest 70 eurot, ei ole hageja oma hagis põhjendanud. Oleks võinud kostjale siis paberkandjal saata arve, et nende ja nende kuude eest olete võlgu. Kuna ise ei olnud kasutaja, siis need arved sellest viibisid. Ei olnud selgitust, mille eest see 70 eurot tuleb maksta. Käis Starmanis kohapeal, et annavad kaardid ära, aga öeldi, et need ongi seadmed ja siis kostja neid kaarte ära ei andnud. Kostja ja abikaasa kontode väljavõtetelt on kõik näha, et on makstud. Arusaamatu, miks see summa nii suureks läks ja miks tuleb inkasso oma nõudega peale seda, kui on lõpetatud teema.
5.Hageja 03.06.2016 veelkord kirjalikult selgitas oma seisukohti, jäi hagi juurde ja palus selle esitatud kujul rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Pakkus veelkord kompormissi. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 404 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras, kuna mõlemad pooled on esitanud kirjalikult oma seisukohad, kostja on tema soovil ära kuulatud ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes 3 (5)
2-15-127837 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Pooled vaidlevad põhinõude üle, kas see on aegunud või makstud või tasumata, viivise osas sisulisi vastuväiteid ei ole. Hageja on korduvalt teinud kompromissiks pakkumisi, kuid pooled ei ole kompromissi saavutanud. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 113 lg.1 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud liitumislepingu, selle üldtingimustega, arvetega jms tõenditega (tlk. 18-41).
8.Aegumisest. Kohus nõustub hagejaga, et hagi ei ole aegunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 tähenduses. TsÜS § 146 lõike 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning TsÜS § 147 lõike 3 teise lause järgi, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kostjale esitatud kostja poolt tasumata arved, mis muutusid sissenõutavaks perioodil juuli 2012 kuni november 2012, oleksid aegunud seisuga 01.01.2016 kell 00:00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 21.12.2015, seega enne aegumistähtaja lõppu.
9.Põhinõue. Hageja on esitanud 21.05.2010 sõlmitud liitumislepingust nr L-550864 (tl 18) tuleneva põhivõlgnevuse nõude summas 70,86 eurot arvete ( tlk. 20 -26) alusel juuli – september 2012 perioodil 2 digikaardiga kasutatud tasumata ZuumTv teenuse eest (2 x 7,99 € kuus, so 3 kuud x 15,98 € = 47,94 €), august-oktoober 2012 kahe Zuumtv digikaardi ehk seadme rendi eest (4 x 1,49 = 5,96€) ning viimaks oktoobris 2012 mõlema digikaardi väljaostunõuded 2 x 10 € (47,94 + 5,96 + 20 = 73,90), olles teinud veel augustis 2012 teenuse piiramise järgseid tagasiarvestusi ligi 3 euro ulatuses. Kosja on ise kohtus tunnistanud, et digikaarte ta oktoobris 2012 klinditeeninduses tagasi ei andnud, samuti on tunnistanud, et seadmeid ja teenust kasutas teine isik ning arvete eest tasumine viibis ning toimus tasumine teisele viitenumbrile, mis oli seotud tema pere poolt hageja juurest võetud teise teenusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et arved edastati kostjale kostja enda poolt avaldatud kontaktile ja kostjal oli võimalus saada informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta hageja klienditeenindusest ja iseteenindusbüroo kaudu. Kostja ei ole tõendanud rohkem tasumisi, kui hagejale on teada. Vale viitenumbriga maksete osas on hageja andnud põhjendatud selgitused 09.05.2016 seisukohas ja seda sumat ei saa lugeda käesoleva nõude katteks makstuks. Leping on sõlmitud kostja nimele ja isegi kui teenust kasutas kolmas isik, siis lepingust tulenevate kohustuste õigeaegse tasumise ja lepingu õigeaegse lõpetamise eest vastutas kostja. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 108 lg 1 alusel põhjendatud mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 70,86 eurot.
10.Viivise nõue. Hageja on esitanud taotluse VÕS § 113 lg 1 alusel perioodil 31.07.2012 – 21.12.2015 eest viivise nõudes summas 44,73 eurot (vastav arvutus toodud hagiavalduses tlk 14). Nõutava viivise summa ei ületa põhivõlga, olles mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga (nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10) ning hagi esitamisest edasiulatuvat viivist hageja nõuab üksnes kuni põhivõla summani, so kuni 26,13 euroni (44,73+ 26,13 = 70,86 €). Viivise nõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 4 (5)
2-15-127837 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus selgitab, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Asjas ei ole tuvastatud hageja sellist käitumist, millest kostjal võis jääda mulje, et hageja on oma nõudest loobunud. Tuvastatud ei ole ka poolte kokkulepet viivisenõudest loobuda. Samuti ei ole asjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Kuna käesoleva lahendi punktis 9 on kohus rahuldanud hageja põhinõude, siis on kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 alusel hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 44,73 € ja TsMS § 367 alusel edasine viivis kuni 26,13 eurot. Menetluskulude jaotus 11.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna hagiavaldus rahuldati. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud summas 75 eurot. Käesolev tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt ja TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja vastuse koostamise põhjendatud kuluks 125 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (75 + 125) 200 eurot. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.