Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XX , lepinguline esindaja Vahur Kõlvart
hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks
Kostja XX (isikukood XXX ) Asja läbivaatamine
19.02.2024 kohtuistung, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista XX-ilt XX kasuks välja perioodi 01.01.2022-31.08.2022 eest elatis 1568,52 eurot.
3.Mõista XX-ilt XX kasuks alates 01.09.2022 kuni XX täisealiseks saamiseni 18.08.2037 välja igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 225,64 eurot kuus (s.o 209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (30 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Elatise arvutamisel tuleb arvestada PKS § 101 lg-s 6 sätestatuga, mille kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus. Alates 16.01.2023 viibib laps kohustatud vanemaga vähemalt 8 ööpäeva kuus aasta jooksul (alus: Pärnu Maakohtu 16.01.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-18907 ja Sotsiaalkindlustusameti 21.06.2023 kinnitusega vanemluskokkulepe). Perioodil 01.09.2022 – 15.01.2023 oli igakuine elatis 225,64 eurot. Perioodil 16.01.2023 – 31.01.2023 oli igakuine elatis 105,31 eurot. Perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 oli igakuine elatis 100,64 eurot. Perioodil 01.04.2023 – 31.03.2024 oli igakuine elatis 121,50 eurot. Alates 01.04.2024 on igakuine elatis 134,28 eurot. 1(6)
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale tasunud elatisena alates 01.09.2022.
5.Kohustada XX-i tasuma resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud elatise XX-i arvelduskontole nr x selgitusega „elatis“. Elatis makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud igakuine elatis tuleb XX-il kanda 10. kuupäevaks XX-i arvelduskontole.
6.Jätta maakohtu menetluskulud poolte, s.o hageja seaduslike esindajate kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Hagiavaldus
1.XX (hageja, laps) esitas 01.09.2022 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub välja mõista elatis 1568,52 eurot perioodi 01.01-31.08.2022 eest ning alates 01.09.2022 elatis PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras või alternatiivselt elatis põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kuid mitte vähem kui 325 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta seaduslike esindajate või kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja XX-i (ema) ja kostja (koos ka vanemad) ühine laps, kes sündis 18.08.2019. Vanemate kooselu lõppes 25.12.2021 ja laps jäi elama emaga, kes katab kõik lapse kulud. Kostjaga lepiti lastekaitse juures kokku suhtluskorras, et laps on isaga paaritutel nädalatel neljapäeval kella 18 kuni pühapäeval kella 18, s.o 6 päeva kuus. Kostja on perioodil 01.01-31.08.2022 maksnud lapse ülalpidamiseks vaid 200 eurot 2022. a veebruaris. Seega on tagasiulatuv elatisnõue miinimummääras PKS § 101 järgi arvutatuna 1568,52 eurot (3x213,44+5x225,64-200), s.o 2022. a jaanuari, veebruari ja märtsi eest 213,44 eurot kuus ning 2022. a aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti eest 225,64 eurot. Kuigi 2022. a alguses leppisid vanemad kokku, et isa võtab lapse enda hoida 8 päeva kuus, siis isa last nii tihti ei võtnud. Laps oli isaga 2022. a jaanuaris 5 päeva, veebruaris 5 päeva, märtsis 5 päeva, aprillis 5 päeva, mais 4 päeva, juunis 6 päeva, juulis 5 päeva ja augustis 6 päeva. Ema tuletas isale elatise maksmist korduvalt meelde, kuid isa eiras seda. Isa on soetanud lapsele asju enda elamisse, kui laps keskmiselt 6 päeva kuus (neljapäeval kella 18 kuni pühapäeva kella 18) tema juures käis. Kostja väljatoodud kuupäevades arvestab isa oma aja sisse terve päeva, kuigi tuleb lapsele alles õhtul järgi. Arvestamata lapse heaolu ja huve taandub kostja huvi vaid rahaliste kohustuste vältimisele läbi 50/50 suhtluskorra. Alates 01.09.2022 palub hageja elatise välja mõista PKS § 101 järgi miinimummääras. 2022. a septembris oli laps isaga 6 päeva, oktoobris 6 päeva, novembris 6 päeva, detsembris isa last ei tagastanud ning ema sai lapse tagasi alles 2023. a jaanuaris. Lapse ülalpidamiseks kulub emal vähemalt 709,69 eurot: eluasemekulud 267,69 eurot (kasutuseelised 122,30 eurot, sideteenused 30 eurot, elektrikulud 76,23 eurot, kommunaalkulud 39,16 eurot), riided ja jalanõud 75 eurot, toidukulu 150 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele ja isiklikule 2(6)
hooldusele 25 eurot, transpordikulud 100 eurot, muud kulud 50 eurot ning lasteaiakulud 42 eurot. Lastetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale ja hageja igakuisetest kuludest saab 30 (60/2) eurot maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud vajaduseks 325 eurot (709,69/230), mille hageja palub kohtult alternatiivselt välja mõista. Kostja vastuväited
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Elatisraha suurus alates hagi esitamisest tuleb arvestada vastavalt elatiskalkulaatorile. Vastuse kohaselt on kostja alates vanemate lahkuminekust osalenud aktiivselt hageja elus ja ülalpidamises. Lapse ema ei ole kohtuväliselt elatist enne 2022. a augustit küsinud, kuna kostja on hageja ees täitnud vahetult ülalpidamist. Kostja on hagejale ostnud vajalikke riideid, jalanõusid ning tasunud meelelahutuse eest. Kostja veedab hagejaga tunduvalt rohkem aega, kui hagis väidetud ja sel ajal kannab kostja kulud eluasemele, toidule jne. Kostja vaidleb vastu hageja kulutustele. 2022. a jaanuaris oli laps isaga 5 päeva, veebruaris 5 päeva, märtsis 6 päeva, aprillis 5 päeva, mais 4 päeva, juunis 6 päeva, juulis 5 päeva, augustis 6 päeva. Kostja tegi hagejale 2022. a jaanuarist kuni augusti lõpuni kulutusi 2266,06 eurot: toit 420 eurot, hügieen 160 eurot, kütus 1010,10 eurot, elatis 200 eurot, turvatool 100 eurot, riided, jalatsid, voodipesud 375,96 eurot. Kostja on menetlus käigus ka välja toonud, et 2022. a augustis (04.08-07.08, 18.08-21.08) oli kostja hagejaga 8 päeva, septembris (01.09-04.09, 15.09-18.09, 29.09-30.09) 10 päeva, oktoobris (01.10-02.10, 13.10-16.10, 27.10-30.10) 10 päeva, novembris (10.11-13.11, 24.11-27.11) 8 päeva ja detsembris (08.12-11.12, 22.12-25.12) 8 päeva. Selline graafik lepiti kokku Harku Vallavalitsuse töötaja vahendusel. Kostja on soovinud hagejaga koos olla 50% ajast, kuid lapse ema piirab seda.
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad hageja seaduslike esindajate kanda.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. 01.01.2022 jõustunud PKS-i muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust kõikidele lastele ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev sõltudes mh sellest, kas tema ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), kui palju laps veedab aega vanemaga PKS § 101 lg 6) ja milline on elatist saavate laste arv samas peres (PKS § 101 lg 7).
3(6)
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks. Hageja XX on XX-i ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 5-aastane (sündinud 18.08.2019, dtl 11). Lapse isa tasus lapsele perioodil 2022. a jaanuarist kuni augustini elatist 200 eurot 2022. a veebruaris (dtl 12). Pärnu Maakohtu 16.01.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18907 määrati vanemate ja lapse suhtluskord selliselt, et alates 19.01.2023 viibib laps üle nädala oma isaga alates neljapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni (dtl 335-340). Sotsiaalkindlustusameti 21.06.2023 kinnitusega vanemluskokkuleppega (dtl 343-345) lepiti kokku, et laps viibib isaga üle nädala alates neljapäeva pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni. Samuti lepiti kokku lapse ja vanemate suhtluskord lapse ja vanemate sünnipäevadeks, emadepäevaks, isadepäevaks, jaanipäevaks, jõuludeks ja aastavahetuseks.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista 1568,52 euro suuruse elatise alates 01.01.2022 kuni 31.08.2022 tagasiulatuvalt PKS § 101 järgi arvutatuna ning alates 01.09.2022 hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise miinimummääras arvutatuna PKS § 101 järgi. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista 325 euro suuruse elatise kuus alates 01.09.2022. Kostja nõustub sellega, et elatisraha suurus tuleks alates hagi esitamisest arvestada vastavalt elatiskalkulaatorile, kuid tagasiulatuva elatise osas märgib, et on osalenud hageja ülalpidamises ja teinud hagejale 2022. a jaanuarist kuni augusti lõpuni kulutusi 2266,06 eurot. Seega vaidlevad pooled selle üle, milline peaks olema tagasiulatuvalt nõutava elatise suurus.
7.Kohus leiab, et lapse isalt tuleb lapse kasuks alates 01.09.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni 18.08.2037 välja mõista PKS § 101 alusel elatis, arvestades lapsetoetust ja aega, kui mitu ööpäeva laps viibib oma isaga keskmiselt ühes kuus aasta jooksul. Kostja kinnitas 19.02.2024 kohtuistungil, et on nõus maksma elatist elatiskalkulaatori järgi (dtl 224). Elatise määramisel arvestab kohus seda, et vanemad sõlmisid 2022. a augustis Harku Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja juures kokkuleppe (dtl 57-58), et isa on edaspidi lapsega keskmiselt 6 ööpäeva kuus, s.o üle nädala neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Seonduvalt kostja väljatoodud arvutusega, et 2022. a septembris (01.09-04.09, 15.09-18.09, 29.09-30.09) oli isa lapsega 10 päeva, oktoobris (01.10-02.10, 13.10-16.10, 27.10-30.10) 10 päeva, novembris (10.11-13.11, 24.11-27.11) 8 päeva ja detsembris (08.12-11.12, 22.12-25.12) 8 päeva, nõustub kohus hagejaga, et isa arvestab oma aja sisse terve päeva, kuigi lapsele oli kokkulepe minna õhtul järgi. Samuti tuleb elatise määramisel arvesse võtta kohtus tsiviilasjas nr 2-22-18907 määratud suhtluskorda menetluse ajaks ning vanemluskokkulepet, millede järgi on isa lapsega keskmiselt 8 päeva kuus aasta jooksul. Eeltoodut arvestades oli perioodil 01.09.2022-15.01.2023 igakuine elatis 225,64 eurot, perioodil 16.01-31.01.2023 igakuine elatis 105,31 eurot, perioodil 01.02-31.03.2023 igakuine elatis 100,64 eurot ja perioodil 01.04.2023-31.03.2024 igakuine elatis 121,50 eurot. Alates 01.04.2024 on igakuine elatis 134,28 eurot.
8.Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna kostja vaidleb vastu hageja nõudele saada ülalpidamist enne hagi esitamist PKS § 101 järgi minimaalses võimalikus määras, siis saab kostja nõuda elatise vähendamist PKS § 102 lg 2 kohaselt mõjuva põhjuse olemasolul.
4(6)
PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3). Seejuures võib mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks olla ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).
9.Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja väiteid hageja vahetu ülalpidamise kohta ja esitatud võimalikke tõendeid seonduvalt mõjuva põhjusega, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei esine ning kostja ei ole seda kohtule ka tõendanud (TsMS § 230 lg 1). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Praeguses asjas pole esile toodu ühtegi alust, et kostjal ei oleks võimalik oma varanduslikust seisundist tulenevalt lapsele minimaalses määras elatist tasuda.
10.Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele resolutsioonis märgitud ulatuses. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, puudub vajadus hinnata alternatiivnõuet. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega.
11.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 võimaldab kulud jätta kostja kanda, kui ta põhjustas menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta – neid asjaolusid peavad tõendama hageja. Hageja on välja toonud, et kostja ei ole esitanud teavet oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Menetluskulude poolte vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse ((RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709, p 10; RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 27 esimene lõik; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, mis lubavad menetluskulud panna kostja kanda TsMS § 164 lg 3 alusel. Asjas ei saa tuvastada, et
5(6)
kostja oleks oma varalist seisundit varjanud. Seega jäävad menetluskulud PKS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.